EELK soovitab jätta vihakuritegude seadusemuudatus vastu võtmata

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder soovitab justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile saadetud kirjas jätta karistusseadustikus vihkamist ja vaenu õhutamist puudutavad muudatused sisse viimata, kuna ta peab muudatusi mõtte-, sõna- ja usuvabaduse piiramiseks.

Põder märkis, et ta hindab valitsuse samme, mis püüavad suurendada kodanike au, väärikuse ja turvalisuse kaitset ning vähendada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist. "Samas olen seisukohal, et inimväärikuse möödapääsmatuks eelduseks on õigus omada ja väljendada arvamusi ja veendumusi, teades, et kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele," märkis ta. Põder tõdes, et see õigus on sisse kirjutatud ka Eesti põhiseadussesse.

"Leian, et kehtiv karistusseadustiku säte, mille kohaselt vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine toob kaasa kriminaalvastutuse vaid juhul, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale, on igati tasakaalustatud ja vastab demokraatliku ühiskonna põhimõtetele. Seadusemuudatus, millega kriminaliseeritakse mõtteavaldused, millega sellist ohtu ei kaasne, võib mõnede Lääne-Euroopa riikide ja Venemaa näidetel osutuda ohuks demokraatiale. Pigem peaks vaba Eesti oma seadusloomes juhinduma klassikalisest põhimõttest: "Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida sa ütled, aga ma olen valmis surmani kaitsma sinu õigust öelda seda, mida sa ütled"," märkis Põder.

Põder tõi näiteks, et enamus Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest keelab tegusid, mis võivad olla isegi õiguslikult reguleeritud, näiteks abort, seksuaalvahekord väljaspool abielu või samasoolise inimesega.

Peapiiskopi sõnul tekib usulistel ühendustel taolist ajaloolistel ja usulistel baastekstidel rajanevat veendumust kuulutades paratamatult konflikt neid tegusid toime panevate inimeste või nende ühendustega. Seega tekib Põdra sõnul oht, et usuliste ühenduste olemuslikke veendumusi väljendavat kuulutust või avalikku jutlust tõlgendatakse "vihakõnena".

"Ligi aasta menetleb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik avaldust, kus EELK-i süüdistatakse sisuliselt võrdõiguslikkuse seaduse rikkumises. Ning kui volinik nüüd miskipärast arvaks, et EELK ongi seaduserikkuja, siis teatud tõlgenduste pinnalt saab EELK-ile inkrimineerida süstemaatilise süülise käitumise," märkis Põder.

Peapiiskopi sõnul piirab selline lähenemine ka vaba mõttevahetust ajakirjanduses, kus vihakõnelejaks liigitub näiteks ka doktor Peeter Mardna, kes avaldas hiljuti ajakirjas "Elukiri" artikli ''Minu õpingute ajal pidas Tartu ülikooli psühhiaatriaprofessor Elmar Karu omasooiharust haiguseks''. Põder meenutas, et üks homoaktivist tiutuleeris Mardna seejärel "patoloogilise psüühhikahäirega homofoobiks".

"Niisuguste seisukohtadega ei tarvitse nõustuda ja neid võib moraalselt taunida, kuid nende liigitamine kuriteoks on liiast," tõdes Põder.

Ta tegi ettepaneku jääda antud küsimuses senise karistusseadustiku sõnastuse juurde. "Olen seisukohal, et vihkamise ja vaenu vastu tuleb võidelda eelkõige pedagoogiliste ja moraalsete vahenditega. Ka kirik püüab anda ühiskonna tervendamisse, sealhugas vastastikuse mõistmise, austuse ja lugupidamise suurendamisse, oma parima," kirjutas peapiiskop.

Justiitsministeerium saatis juuli lõpus ministeeriumidele ja teistele koostööpartneritele kooskõlastamiseks karistusseadustiku muudatused, millega muudetakse karistusi vihakuritegude osas ning täpsustatakse ametialaste kuritegude osa.

Justiitsministeeriumi teatel on seaduseelnõu olulisim osa vihakuritegude eest mõistetavate karistuste täpsustamine, millega viiakse karistusseadustik vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. "Täna kehtiva seaduse järgi saab vaenu õhutaja vastutusele võtta alles siis, kui esineb reaalne oht inimese elule, tervisele või varale. Sellise ohu olemasolu tõendamine on põhjustanud probleeme praktikas ja just nende osas kelle vastu vaenu õhutatakse. Analüüs näitab, et kõrge lävi, enne kui saab reaalse tagajärgedega vaenuõhutamisest rääkida, võib mõningatel juhtumitel viia juba kättejõudvate tagajärgedeni, mis oleks uue regulatsiooniga õigeaegselt ärahoitavad. Uus seadus viiks meie regulatsiooni kooskõlla ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks," selgitas justiitsminister Kristen Michal juuli lõpus seadusemuudatuse tagamaid.

"Kui täna on vaenu õhutamine kuritegu üksnes siis, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tervisekahjustus või muu raske tagajärg, saab eelnõu kohaselt tulevikus isikut karistada siis, kui ta sihikindlalt vihkamisele või vägivallale kihutab. Muudatused ei tähenda, et näiteks igat netikommentaatorit saab tulevikus mõne kommentaari eest vastutusele võtta. Karistatav on eelnõu kohaselt üksnes selline vägivallale või vihkamisele kihutav eesmärgipärane tegevus, mis on avalikku rahu häiriv või mida tehakse süstemaatiliselt. Avalikku rahu häiriv oleks näiteks teatud rahvusest isikute vihkamisele üleskutsuva agressiivse kõne pidamine tänaval või muus avalikus ruumis ning süstemaatilisus on pidevalt, vähemalt kolmandat korda aset leidev tegevus, milles avaldub vaenuõhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus," sõnas Michal.