EESTI UUDISED BNS

Spordiarbitraažikohus pikendas Veerpalu asjas otsuse langetamise aega

Rahvusvaheline spordiarbitraažikohus pikendas Andrus Veerpalu dopingujuhtumis otsuse langetamise aega septembri lõpuni, vahendas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Arbitraažikohus teatas, et pikendas otsuse langetamise aega vähemalt 30. septembrini.

Andrus Veerpalu käis koos oma esindajatega Šveitsis Lausanne'is rahvusvahelise spordiarbitraažikohtu ees ütlusi andmas juuni keskel.

Veerpalu andis mullu 29. jaanuaril positiivse dopinguproovi. Rahvusvaheline suusaliit FIS määras talle kolmeaastase võistluskeelu. Veerpalu ja tema meeskond on dopingu tarvitamist eitanud.

Kuna suusataja Andrus Veerpalu eksis maailma antidopingu organisatsiooni (WADA) koodeksi vastu aidates Otepää MK-etapil sportlasi, hakkab Veerpalu võistluskeelu aeg uuesti jooksma alates tänavu 21. jaanuarist.

Rahvusvaheline suusaliidu (FIS) dopingupaneel tegi juuni alguses otsuse seoses Andrus Veerpalu osalemisega Otepää MK etapil, teatas Eesti suusaliit. Veerpalu kolmeaastane võistluskeeld hakkab kehtima nullist, alates 21. jaanuarist 2012, mil sportlane eksis WADA koodeksi vastu.

Vastavalt WADA koodeksile ei tohi sportlane võistluskeelu ajal osaleda mingil viisil rahvusvahelise olümpiakomitee või rahvusliku spordialaliidu võistkonnas võistlusel või tegevuses.

FIS-i dopingupaneel otsustas, et seoses Veerpalu viibimisega võistluskeelu ajal Otepää maailmakarika etapil, kus ta aitas koondislaste suuski testida, hakkab tema kolmeaastane võistluskeeld uuesti kehtima alates reeglite rikkumise päevast 21. jaanuarist 2012. Muid sanktsioone seoses reeglite rikkumisega sportlasele ega alaliidule ei kaasne.

Uus jahiseadus taastaks maaomanike jahiõiguse

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusele jahiseaduse muutmise eelnõu, millega saavad maaomanikud õiguse oma maal jahti pidada ja jahinduslikku tegevust korraldada.

Seni moodustab riik jahipiirkonnad, annab need kümneks aastaks jahindusorganisatsioonide kasutusse ning koostab jahipiirkonna kasutamiseks jahimaakorralduskava.

Peamiseks probleemiks on kujunenud konfliktid maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vahel, seisab eelnõu seletuskirjas. Kehtiv seadus ei eelda jahimaade kasutusse andmisel kokkuleppeid maaomanikega. Suurim vastuolu seisneb selles, et jahiulukite kasvatamiseks ja elamiseks vajalikud investeeringud teeb maaomanik, sealhulgas kannab jahiulukite tekitatud kahjud põllu- ja metsamajandusele.

Eelnõu kohaselt tekib maaomanikul edaspidi õigus omal maal jahti pidada või jahinduslikku tegevust korraldada ehk jahiõigust edasi anda sellest huvitatud isikutele.

Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud väljakujunenud traditsioone ja stabiilsuse säilitamist. Eelkõige on see seotud olemasolevate jahipiirkondade säilitamisega ning selleks vajalike regulatsioonide kehtestamisega. Muudatused ei too kaasa seniste jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemist.

Küll aga tekib maaomanikel edaspidi võimalus jahipiirkonna kasutajaga kokkulepete sõlmimiseks või äärmisel juhul jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks, kui selleks peaks tekkima vajadus ja see on maaomanike ühine tahe.

Jahiulukid jaotatakse ka edaspidi suur- ja väikeulukiteks. Suurulukitele jahipidamiseks suuremate jahipiirkondade moodustamise nõue kannab liigikaitse eesmärki. Seevastu väikeulukijahti võib edaspidi maaomanik oma kinnisasjal korraldada kinnistu suurusest sõltumata.

Riigi peamiseks funktsiooniks jääb jahiulukiasurkondade jälgimine, küttimissoovituste esitamine ning piiravate meetmete rakendamine juhul, kui liigi soodne seisund on ohustatud. Otsuste langetamiseks vajaliku info tagab üle-eestiline jahiulukite seire.

Eelnõu kohaselt on üks olulisemaid muudatusi valedel alustel koostatud jahiulukite elupaigamahutavuse hindamise mudelitel põhineva küttimismahtude määramise skeemi kaotamine. Praegu kehtiva korra kohaselt hinnatakse iga kümne aasta tagant jahipiirkondade elupaikade mahutavust ning kehtestatakse jahipiirkonna jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus.

Eelnõu kohaselt kaotatakse riigi delegeeriv ja formaalne roll uluksõraliste küttimismahtude määramisel. Need otsused langetab edaspidi jahiõiguse realiseerija ja nii on võimalik ka jahihooaja kestel korrigeerida esialgselt planeeritud küttimismahte.

Kaitseministeerum tahab pikendada Afganistani missiooni aasta võrra

Kaitseministeerium saatis esmaspäeval kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi pikendab Eesti kaitseväe missiooni Afganistanis ühe aasta võrra tuleva aasta lõpuni.

Eelnõu kohaselt pikeneb kaitseväe üksuse kasutamine rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude koosseisus 2013. aasta 31. detsembrini, selgub kaitseministeeriumi koostatud eelnõust.

Eelnõu seab Eesti kontingendi suuruse ülempiiriks kuni 170 kaitseväelast, mida võib rotatsiooniperioodil ühe kuu jooksul suurendada kuni 340 kaitseväelaseni alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Afganistani.

Eelnõu peab heaks kiitma riigikogu.

Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.

Politsei peab Türi tapmise põhjuseks tulistaja ja ohvri tüli

Politsei olemasoleva info põhjal viis esmaspäeval Türil tapmisega lõppenud tulistamiseni ohvri ja tulistaja omavaheline tüli.

Praeguseks on leitud relv, mida kurjategija oletatavalt tulistamisel kasutas. Kas tegemist on sama relvaga, sellele annab vastuse ekspertiis, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei ei olnud esmaspäeva õhtuks kurjategijat tabanud, kuid korrakaitsjad tegelevad sündmuse lahendamisega aktiivselt. Endiselt on oodatud igasugune info, mis võib viia kurjategija tabamiseni.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmise paragrahvi järgi. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest karistada 6-15-aastase vangistusega. Kriminaalmenetlust juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Kurjategija tulistas esmaspäeval Järvamaal Türil metalliettevõttes surnuks mehe, teine mees sai kergemaid vigastusi. Politsei sai esmaspäeval kell 12.13 teate tulistamisest Türil aadressil Tehnika 9A. Praegustel andmetel tulistas metallitöötlemisega tegelevas ettevõttes OÜ Avemet Eesti töötav 33-aastane Nikolai Tome sinna sisenenud meest, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. Teine samas firmas töötanud mees sai kergemaid vigastusi.

Politsei otsib tulistamises kahtlustatavat Nikolai Tomet aktiivselt ja ootab igasugust teavet tema võimaliku asukoha kohta telefonile 110.

27 August 2012 14:36 - Kurjategija tulistas Türil surnuks ühe ja haavas teist meest

Võrumaal hukkus tulekahjus mees

foto: Aigar NagelVõrumaal Loosu külas esmaspäeva ennelõunal puhkenud tulekahjus hukkus mees.

Esmaspäeval kella 12.53 teatati häirekeskusele, et Võrumaal Võru vallas Loosu külas on puhkenud tulekahju, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja. Päästjate saabudes põles kahekorruselise elumaja esimene korrus ning lahtise leegiga kaks kõrvalhoonet.

Päästjad sisenesid eluruumidesse ning tõid suitsu täis majast välja hukkunud mehe Mati Berezovi.

Möödunud nädala reedel sai Mati Berezov 51aastaseks.

Mati pidas Võrus 20 aastat baari Bevega.

Tulekahju saadi kontrolli alla kella 15 paiku. Tulekahjus põlesid maha talukompleksi kõrvalhooned, elumaja esimene korrus ja vahelaed said kuuma- ja suitsukahjustusi.

Tulekahju täpsemate asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

Tänavu on tulekahjudes hukkunud 36 inimest, viimane neist 2. juunil Harjumaal Rae vallas.

Oma rasedat naist piinanud mees sai osaliselt reaalse vangistuse

pilt on illustratiivneTartu maakohus mõistis esmaspäeval osaliselt reaalse vangistuse oma rasedat naist järjepidevalt piinanud mehele, kes muuhulgas torkas kannatanu sõrmeküüne alla nõelu, hoidis teda auto pagasiruumis vangis ning käskis pikka aega jääkülma duši all olla.

Kohus leidis, et 1991. aastal sündinud mehe süü piinamises, ähvardamises ja seadusliku aluseta vabaduse võtmises on tõendatud ning määras talle kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse. Sellest kaks kuud ja kümme päeva viibis mees kohtueelsel ajal reaalselt trellide taga, ülejäänud karistusosa aga peab kandma tingimisi kahe aasta ja 20 päeva pikkuse katseajaga.

Ühtlasi tuleb mehel tasuda kannatanule 467 eurot tsiviilhagi katteks, samuti hüvitada jao kaupa 905 eurot menetluskulude katteks.

Süüdistuse järgi hakkas mees oma rasedat elukaaslast terroriseerima tänavu märtsi alguses. Eeluurimisel selgus, et 3. ja 4. märtsil peksis mees korduvalt naist kätega, 10. märtsil aga võttis peksuks kasutusele juba püksirihma. Mõned päevad hiljem muutus mees veelgi julmemaks, tirides naist juustest, torgates talle nõelu sõrmeküüne alla ning hoides jõuga pika aja vältel jääkülma duši all.

Märtsi keskel jätkas mees naise peksmist, kuu lõpus aga viis naise autoga metsa, lükkas seejärel autost välja ja peksis teda taas. Seejärel pani mees naise auto pakiruumi, misjärel hoidis ähvarduste saatel naist vägisi enda juures kuni järgmise päevani. Ühtlasi ähvardas mees naist, et skinheadid peksavad ta läbi nii, et viimane verest tühjaks jookseb.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD