Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Poola kaitseväe juhataja kindral Mieczysùaw Cieniuch arutasid Tallinnas Eesti ning Poola sõjalist koostööd.

"Näen Poola ja Eesti edasise sõjalise koostöö raskuspunkte eelkõige õhuturbe alastes ühistreeningutes ja ühisõppustes, mis on kas rahvuslikud, kahepoolsed või NATO juhitud," ütles reedel oma ametliku visiidi Eestisse lõpetanud Poola kaitseväe juhataja kindral Mieczysùaw Cieniuch kaitseväe peastaabi pressiesindaja teatel.

Kindral Mieczysùaw Cieniuchi sõnul areneb sõjaline koostöö Poola ja Eesti vahel hästi ja jõudsalt. Poola ja Eesti sõjaline koostöö on läinud järjest tihedamaks. Poola saatis oma esindaja NATO küberkaitsekeskusesse Tallinnas, Poola hävitajad osalevad aktiivselt juba mitmenda rotatsiooniga Eesti õhuturbes, Poola sõjalaevad on osalenud miinitõrjeoperatsioonidel Eesti vetes, Poola ohvitserid teenivad Balti Kaitsekolledžis. Eesti on saatnud oma ohvitserid teenima NATO Kirdekorpusse, mis asub Poolas.

"Eestil on väga professionaalne kaitsevägi, väga hästi organiseeritud mobilisatsioonisüsteem ja Kaitseliit," ütles kindral Cieniuch. "Oskan Eesti riigikaitsesüsteemi tänase ülesehituse kohta öelda ainult positiivset. Eesti kaitsejõud on kindlasti valmis täitma neile pandud ülesandeid."

Lisaks kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasele, kes Poola kaitseväe juhataja külla kutsus, kohtus kindral Mieczysùaw Cieniuch ametliku visiidi käigus kaitseminister Urmas Reinsaluga, külastas Ämari lennubaasi ja NATO küberkaitsekeskust. Kindral Mieczysùaw Cieniuch asetas neljapäeval Molotov Ribbentropi pakti aastapäeval pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja Poola allveelaeva Orzel mälestustahvli ette.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on õpetajate palkade osas eesmärk minna üle ühtsele miinimumpalgale ja kaotada praegused palgaastmed, kuid samas kinnitas ta, et ühegi õpetaja palk langeda ei tohi.

"Üldine suundumus on selline, et õpetajatel oleks ainult üks miinimumpalk ja lisaks sellele oleks koolijuhi käsutuses 20 protsenti palgafondist, mida saab kasutada palkade diferentseerimiseks," ütles Aaviksoo BNS-ile. "Nii et keskmine palk oleks miinimumpalk pluss 20 protsenti. Antud juhul siis keskmine palk, me ootame, et ta oleks 840 eurot õpetajatel järgmine aasta," selgitas Aaviksoo. "Kindlasti ei tohi kellegi palk langeda. See hirm tuleb maha võtta, kindlasti ühteig reeglit ei tehta, et ühelgi õpetajal peaks palk langema," rõhutas Aaviksoo.

Seadusemuudatuse elluviimine ja läbirääkimised ametiühingutega on Aaviksoo sõnul veel ees. "Põhimõtteline suund on selline, et jääkski üks miinimum ja koolidirektor saaks sõltuvalt töökoormuste erinevusest, klassijuhatamisest, saavutustest, võibolla mingitest muudest palgakorralduses kokku lepitud asjadest määrata palka, ta ei ole nende astmetega jäigalt piiratud," selgitas Aaviksoo. "Aga loomulikult kui õpetaja formaalne kvalifikatsioon on kõrgem, siis peab tal olema ka õigus taotleda kõrgemat palka aga lisaks kvalifikatsioonile peavad siis olema ka töötulemused vastavad, et päris automaatselt see ei käiks," lisas minister.

700-eurone õpetajate palgamiinimum tuleb Aaviksoo sõnul sellest rahaeraldisest, mis riik eraldab kohalikele omavalitsustele. "See summa peaks selle tagama. Ma väga loodan, et kohalikud omavalitsused talitavad vastutustundlikult ja jagavad seda prioriteeti, et õpetajate palk kõigepealt," ütles Aaviksoo.

Oslo kohus tunnistas reedel paremäärmuslasest massimõrvari Anders Behring Breiviki süüdivaks ja määras talle 77 inimese tapmise eest 21 aasta pikkuse vanglakaristuse, mida on võimalik pikendada.

Viis kohtunikku leidis üksmeelselt, et Behring Breivik on süüdiv - see massimõrvarile meelepärane otsus lõpetas 10 nädalat kestnud kohtuprotsessi kahe eraldi rünnaku üle, mis jättis sügava traagilise jälje Norra ühiskonda ja šokeeris kogu maailma.

Behring Breivik tappis 2011. aasta 22. juulil autopommiplahvatusega Oslo valitsushoone juures kaheksa inimest ja sõitis seejärel Utøya saarele, kus lasi maha 69 inimest, peamiselt valitsuspartei suvelaagris viibinud noort.

Norra karistusseadustikus ei ole surmanuhtlust ega eluaegset vanglakaristust, maksimumkaristus ongi 21 aastat, mis 33-aastasele Behring Breivikile ka määrati. Vange, keda peetakse ühiskonnale ohtlikuks, tohib tähtajatult kinni pidada.

Paremäärmuslane võttis kõik tapmised omaks, esitledes end Euroopat ähvardava "moslemiinvasiooni" ja multikultuursuse propageerijate vastu võitleva Põhjala sõdalasena.

Kohtus tõusis põhiküsimuseks, kas massimõrvar viis oma veretöö läbi täie mõistuse juures olles ja on seega süüdiv.

Behring Breivik tahtis iga hinna eest, et ta süüdivaks tunnistataks, sest vastasel juhul oleks tema ideoloogia tõsiseltvõetavus kahtluse alla sattunud.

Iroonilisel moel sai kohtuotsus just selline, nagu soovisid nii süüalune, enamik ohvrite perekondi kui Norra üldsus, ehkki süüdistaja Svein Holden tegi ettepaneku kuulutada Behring Breivik süüdimatuks ja lukustada kinnisesse psühhiaatriaasutusse.

Behring Breivik on varem öelnud, et ei kaeba kohtuotsust edasi.

Eesti Panga teatel andsid pangad ettevõtetele juulis laene ja liisinguid 743 miljoni euro väärtuses ehk ligi 29 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, firmade laenukäive oli juulis viimaste aastate suurim.

Nagu eelmistel kuudel kasvasid ka juulis kiiremini lühiajalised laenud, mida eriti hoogsalt võtsid transpordi- ja kaubandusettevõtted. Pikaajalisi laene väljastati samuti rohkem kui selle aasta varasematel kuudel. Nende laenude käive ulatus 225 miljoni euroni, millest ligi kolmandiku said kinnisvara- ja ehitusettevõtted.

Eluasemelaene võeti keskpanga teatel juulis pisut vähem. Uute eluasemelaenude maht oli 49 miljonit eurot ning aastakasv taandus eelmiste kuude kõrgetelt kasvunäitajatelt 11 protsendile. Majapidamiste suurenenud laenuhuvi märgib aga autoliisingu jätkuvalt kiire, üle 30 protsendi ulatuv aastakasv.

Ettevõtete suurenenud laenuaktiivsus tõi kaasa pankade laenuportfelli kasvu. Pankade laenu- ja liisinguportfell suurenes juulis 89 miljoni euro võrra 14,6 miljardi euroni.

Viimastel kuudel laenuturul toimunud areng näitab keskpanga hinnangul, et rohkem kui kolm aastat kestnud laenumahu vähenemine on tõenäoliselt läbi. Alates aprillist on pankade krediidiportfell pidevalt suurenenud. Aastatagusest tasemest oli laenude ja liisingute kogumaht juulis siiski veel 0,3 protsenti väiksem.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis juulis 2,9 protsendi tasemel. Enamiku laenude baasintressimäär, kuue kuu Euribor, alanes eelmise kuu keskmisega võrreldes 0,15 protsendipunkti võrra, mis tähendab, et intressimäärade vahe suurenes. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli juulis 3,4 protsenti.

Laenuportfelli kvaliteet jätkas juulis ootuspäraselt paranemist. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes Eesti Panga andmeil kuuga enam kui kuue miljoni euro võrra. Pikaajaliste viivislaenude osakaal alanes juuli lõpuks 4,3 protsendini laenuportfellist.

Hoiuste aastakasv püsis 10 protsendi tasemel. Hoiuste maht suurenes juulis 190 miljoni euro võrra, millest valdav osa tuli ettevõtetelt. Kuu lõpus ulatus Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht 8,4 miljardi euroni.