Harju maakohus mõistis kolmapäeval tingimisi vangistuse eakale mehele, kes süüdistuse järgi suudles väikest tüdrukut.

Kohtu hinnangul on 76-aastane Johannese süü lapseealisega sugulise kire vägivaldses rahuldamises tõendatud ning mees peab selle eest kandma üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi peab Johannes tasuma sundrahaks ja kaitsjatasu hüvitamiseks kokku veidi üle 860 euro.

Süüdistuse järgi tõmbas Johannes mullu 6. novembri pärastlõunal Tallinnas Õismäe teel asuvas kortermajas üheksa-aastase tüdruku trepikojast ühte ruumi, lukustas seejärel ruumi ukse seestpoolt ning suudles last.

Johannes on varem kriminaalkorras karistamata.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul ei ole Eestis levimas uut tugevat narkoainet nagu väitis ajaleht Pealinn ja sealset artiklit refereerinud väljaanded.

Pealinnas esmaspäeval ilmunud artiklis seisis Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase tsitaat, milles ta ütles, et kevadel ja suvel on üledoosi saanud narkomaanidega rohkem tegemist ja selle üheks põhjuseks on turule tulnud partii eriti kanget fentanüüli.

Postimehe portaalis selle põhjal avaldatud uudisest võis mõista, et Eestit laastab uus kange narkoaine.

"Iseenesest on tõsi, et fentanüül põhjustab üledoose ning on äärmiselt ohtlik. Samas on ekslik nimetada fentanüüli Eesti kontekstis uueks aineks – fentanüüli levik Eestis algas 2002. aastal," ütles Kõplas Põhja prefektuuri teates.

Fentanüüli kiire leviku tingib see, et aine tekitab kiiresti sõltuvuse ning organismi harjudes tõusevad doosid oluliselt.

"Puhta fentanüüli sisaldus pulbris, mida narkomaan tarvitab, on väga väike. Nii on ainet võimalik väga palju lahjendada," selgitas ta. "Samast asjaolust tuleneb aine tarvitamisel ka suur üledoosi oht. Kuna keskastme diilerid, kes ainet lahjendavad, ei tea tihti selle protsentuaalset sisaldust, võib segatud tulemis aine kontsentratsioon liiga kõrgeks jääda."

Leedu seimi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Arvudas Anušauskas vabandas kolmapäeval oma avalduse pärast, milles ta süüdistas eestlasi Valgevenesse sõnavabaduse üleskutsetega mängukarusid puistanud Rootsi lennuki piiririkkumises.

Anušauskas ütles kolmapäevases pressiteates, et "võtab endale kogu vastutuse ja vabandab ekslikult mõistetud sõnade pärast, milles nähti süüdistusi Eesti sõjaväelaste aadressil".

"Ma ei andnud mingit intervjuud ega teinud selles küsimuses mingit avaldust, rääkimata avaldusest, mis süüdistab Eesti sõjaväelasi, ent ma võtan endale kogu vastutuse raadios toimunud diskussiooni käigus kiiruga öeldud sõnade eest ning kahetsen nende ebatäpset tõlgendamist," ütles Anušauskas.

Anušauskas ütles laupäevases usutluses raadiojaamale Žinių Radijas, et Rootsi lennuk ületas Leedu õhupiiri eestlaste vahetuse ajal Karmėlava õhuseirekeskuses.

"Üks väike eksimus otsustab palju. Minu arvates tehti siin viga, sest lennukid on radariekraanil ja nende kiirus tuvastatakse tehniliselt," seletas Arvydas laupäeval usutluses. Tema sõnul Rootsi lennukit ei tuvastatud ja temaga ei võetud ühendust, kuid anti välja märk "tuvastatud". Kui riiki oleks sisenenud lennuk "tuvastamata" märgiga, hakanuks tööle süsteem, mis saadab Šiauliaist hävitajad välja, kuid Rootsi lennuk oli märgistatud kui "tuvastatud".

Küsimusele, kes selles süüdi on, vastas ta: "Mis ma oskan öelda? See oli eestlaste vahetus ... Karmėlavas on eestlased, leedulased ja lätlased, ja oli eestlaste vahetus. Mis meie teha saame ... Me ei saa Eesti ohvitseridele midagi teha."

Leedu kaitsevägi teatas teisipäeval, et Leedu õhuseirekeskuse baltlastest meeskond pole vahetustesse jagatud rahvuse alusel, mistõttu ei saa Valgevenesse mängukarusid puistanud Rootsi lennuki piiririkkumist pidada eestlaste süüks.

Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles teisipäeval, et ministeerium ei kommenteeri Anušauskase väidet. "Kuna Leedu kaitsevägi on seda väidet juba kommenteerinud, puudub Eesti kaitseministeeriumil vajadus seda teemat täiendavalt kommenteerida," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

4. juulil tungis Valgevene õhuruumi kahe rootslase juhitud lennuk, mis Minski lähistel heitis alla suure hulga langevarjudega mängukarusid üleskutsetega sõnavabaduse kaitseks. Pärast mängukarude allaviskamist pöördus lennuk Leedu kaudu tagasi Rootsi. Vahejuhtum põhjustas Rootsi ja Valgevene vahel diplomaatilise konflikti, mis viis Rootsi diplomaatide lahkumiseni riigist.

Eesti saatkond hakkas sellest nädalast esindama diplomaatilisse konflikti sattunud Rootsit viisade väljastamisel Minskis.

Tööinspektsiooni andmetel sai Eestis tänavu esimesel poolaastal töökohal valitseva müra tõttu tervisekahjustuse 22 inimest.

Mullu diagnoosisid arstid poole aastaga 23 mürast põhjustatud haigestumist. Terve 2011. aasta jooksul diagnoosisid arstid kokku 38 mürast põhjustatud haigestumist, teatas tööinspektsiooni pressiesindaja BNS-ile.

Mullu diagnoosisid arstid 11 töötajal kutsehaigusena müratekkese kuulmisnõrkuse. Tänavu poole aastaga on on diagnoositud sama tervisekahjustus kahel töötajal. Haigestumise peamine ohutegur on kokkupuude ülenormatiivse müraga.

Mullu kuulmisnõrkuse diagnoosi saanud 11 töötajast kümme on mehed ning nende keskmine vanus oli 57 eluaastat. Kokkupuude ülemäärase müraga oli neil keskmiselt 29 aastat.

Tööandjal on seadusega ette nähtud kohustus kaitsta töötajate tervist ja tagada ohutus müraga seotud riskide eest töökohal. Selleks peab läbi viima riskide hindamise ehk riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja müraallikad. Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja koostama ja rakendama tehniliste või töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks ning vähendamiseks.

Lisaks on kohustus märgistada müraallikad ja ohualad vastavate hoiatusmärkidega. Kui müraga kokkupuute tase ületab 80 detsibelli ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, peab tööandja võimaldama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist. Tööandja peab nõudma kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müraga kokkupuute tase on 85 detsibelli või ületab selle.