Veneveres laupäeval üldkoosolekut pidanud osasid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmeid koondav MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik märkis vastu võetud deklaratsioonis, et valimised Eestis ei ole vabad ega võrdsed ning praegune ebademokraatlik olukord tuleb kiiremas korras likvideerida.

„Eesti demokraatia vanker on kraavis, sellest saavad aru kõik, kellel silmad peas. Aga osa meist teeb ikka veel nägu, nagu ei oleks suurt häda midagi,“ ütles ühingu mõttekoja liige Andres Ammas. „Pealispinnal paistab, et meie valimised toimuvad vabalt ja ausalt, hääletajaid ei terroriseerita ja tulemusi ei võltsita. Kuid ometi ei ole meie valimised ei vabad ega võrdsed, uute ja võistlevate kandidaatide nimekirjade ülesseadmine on sama hästi kui võimatu,“ lisas Ammas.

Tema sõnul on aastate jooksul kirjutatud valimisi ja erakondi käsitlevatesse seadustesse hulk valesid ja vigaseid norme, mis on kumuleerunud ja annavad nüüd üheskoos demokraatiat sisuliselt kägistava tulemuse. "Kõige määravamaks sai aga Juhan Partsi peaministriks tõstnud koalitsiooni samm 2003. aastal, millega hüppeliselt suurendati riigikogus esindatud erakondadele riigieelarvest antavat rahalist toetust kaugele üle selle, mis oleks erakondade tegevuse toetamiseks vaja olnud,“ selgitas Ammas.

Riigikogus esindatud neli erakonda on Ammase sõnul nii hästi rahastatud, et neil ei ole enam oluliselt vaja koguda valimiskampaaniate läbiviimise jaoks raha, sest valimiskampaaniad tehakse nüüd võlgu ja hiljem tasutakse võlad riigieelarvest regulaarsetelt saadavatest summadest.

Riigikogu liikme Andres Herkeli sõnul on Vaba Isamaaline Kodanik seisukohal, et praegune ebanormaalne olukord tuleb likvideerida nii kiiresti kui võimalik. "Esimese ja kõige tähtsama asjana on vaja vähendada erakondadele riigieelarvest antavaid toetussummasid selliselt, et neid ei saaks kasutada valimiskampaaniate tegemiseks,“ ütles Herkel.

Ühingu üldkoosolek märkis, et kui Põhiseaduse Assamblee valmistas põhiseadust, ei osatud ette näha, et kujuneb välja amoraalne erakondade riiklik ülerahastamise. "Vaba Isamaaline Kodanik on seisukohal, et see demokraatiat halvav kogemus on nii oluline, et oleks vaja selle kordumist keelav norm kirjutada põhiseadusesse," leidis ühingu üldkoosolek.

„Eesti ühiskonnas on vaja saavutada kokkulepe, millised lahendused on Eestile sobivad. Lähemal ajal korraldab Vaba Isamaaline Kodanik konverentsi, kuhu oodatakse osalema kõiki, keda praegune olukord erakondade rahastamises muretsema paneb,“ tutvustas Herkel ühingu plaane.

Ühtlasi valis Vaba Isamaaline Kodanik laupäeval ja pühapäeval Veneveres toimunud suvepäevadel ühingu 11-liikmelise mõttekoja. 29 kandidaadist osutusid valituks Aimar Altosaar, Andres Ammas, Sirje Endre, Andres Herkel, Brit Kerbo, Jevgeni Krištofovitš, Tarmo Kõuts, Tõnis Lukas, Madis Masing, Jüri Saar ja Jaan Uustalu.

„Mõttekoda on üldkoosoleku järel ühingu kõrgeim organ, mille koosolekutel kujundatakse ühenduse poliitilised ja programmilised seisukohad,“ ütles Vaba Isamaalise Kodaniku juhatuse liige Külliki Kübarsepp.

MTÜ juhatuse uueks liikmeks valiti Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma.

Ühingu toimimist korraldab ja ühingu majandusliku heaolu eest seisab kolmeliikmeline juhatus. „Juhatus otsustab ka uute liikmete vastuvõtmise ja liikmete väljaarvamise ning täidab muid mõttekoja esitatud ülesandeid,“ selgitas Kübarsepp.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik eesmärk on kodanike vabatahtliku tegevuse ning rahvuslik-konservatiivse maailmavaate edendamine ja levitamine.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul loodab ta järgmisel aastal kaitseväelaste palku tõsta, kuid tema sõnul ei tule palgatõus mehaaniline, vaid on seotud personalile seatud eesmärkidega.

„Minu seisukoht on, et kaitseväe palgatase peab 2013 muutuma positiivses suunas,“ ütles Reinsalu BNS-ile antud intervjuus. „Palgapoliitika kujundab minu nägemuse järgi kaitsevägi, aga minu suunised on küll sellised, et see ei tohi olla mehaaniline tõus. Me peame kõigi personalipoliitika otsustega, nende hulgas palgatõus, taotlema mingeid eesmärke,“ lisas ta.

Kaitseministri sõnul on kaitseväelaste palgatõus seotud 2013. aasta riigieelarvega. „See, kui mitu protsenti tuleb – kui tuleb – see on eelarvearutelu küsimus ja ma oleksin ebaprofessionaalne, kui ma ütleksin mingi protsendi. Nende numbritega ei hakka ma praegu üldse žongleerima,“ kinnitas Reinsalu BNS-ile.

Tema sõnul tuleb kaitseväelaste palgatõusust rääkides silmas pidada eelkõige peamisi valdkondi ja erialasid, mille järele on tööturul suur nõudlus. „Kaitseväes on teatud erialad, kus on kõige tugevam palgasurve, näiteks insener-tehnilised erialad. Me peaksime vältima sealt äravoolu, aga loomulikult on prioriteet ka nooremohvitserid ja allohvitserid,“ ütles Reinsalu.

Kaitseminister tunnistas, et paljud kaadrikaitseväelased on teenistusest lahkunud, kuna ei saa oma peret toita. „Seda näeme me eriti nooremohvitseride seas. Tegemist on kaitseväe jätkusuutlikkuse olulise probleemiga, kuna vanemallohvitserid tegelevad ju ajateenijate väljaõppega, nooremad allohvitserid on aga need, kes peaksid tulema 5-20-aasta pärast kogu oma professionaalse oskusega kaitseväkke kõrgemal tasemel,“ rääkis Reinsalu. „Kui me selle ahela katkestame, siis seda on keerukam rahaliselt kompenseerida, kui mingeid muutusi näiteks relvasüsteemide hankes. See võib minna meile palju kallimaks,“ lisas ta.

Rääkides kaitseministeeriumi ametnike palkadest viitas Reinsalu eelmisele ministrile Mart Laarile, kes jättis palgafondi samaks, kuid tõstis ametnike palka töötajate arvu vähendades. „Kaitseväelaste puhul on veel see erinevus, et neid inimesi, kes üldse saavad tööturul tulla kaitseväkke, on kümme protsenti tööealistest inimestest,“ sõnas kaitseminister.

Kaitseväelaste palkade kõrval nimetas Isamaa ja Res Publica juht Reinsalu riigi prioriteetidena ka sisejulgeoleku valdkonnas töötavate inimeste ja õpetajate palkasid. „Minister Jaak Aaviksoo on selgelt öelnud, et õpetajate palgateema tuleb 2013. aastal avada ja ma toetan seda,“ rääkis Reinsalu. Meie eesmärk ei ole naasmine majanduskriisi eelsesse olukorda, meie eesmärk on konkurentsivõime tõstmine, nagu seda on teinud erasektor.