Välisminister Urmas Paet ütles pühapäeval ülemaailmsel humanitaarpäeval, et Eesti reageerib katastroofide tagajärjel tekkinud humanitaarabivajadustele alati kohe.

„Meil ei ole küll iga kord võimalik olla kohapeal abistamas, kuid Eesti aitab loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides kannatanuid annetustega rahvusvahelistele humanitaarabi organisatsioonidele või kahepoolselt, vastates riikide otsestele abipalvetele,“ ütles Paet.

„Sel aastal on Eesti toetatud põua ja näljahäda käes kannatavate riikide − Tšaadi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Nigeri ja Somaalia elanikke. Samuti oleme aidanud leevendada inimeste olukorda kriisikolletes Süürias ja Lõuna-Sudaanis,“ märkis Paet.

Välisminister lisas, et Eesti on saatnud võimalusel katastroofipiirkondadesse ka oma päästemeeskonna liikmeid, näiteks 2010. aastal maavärinas kannatanud Haitile ning üleujutustejärgsesse Pakistani.

Paeti sõnul on Eesti humanitaarabi osutanud alates 1998. aastast. „Eesti tegi oma esimese vabatahtliku annetuse Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile ning sellest ajast alates oleme abi andnud rohkem kui kolmekümnele riigile maailma eri paigus,“ lisas ta.

Samuti märkis välisminister, et Eesti on aasta-aastalt kasvatanud oma toetust nii ÜRO-le ja teistele rahvusvahelistele humanitaarabiorganisatsioonide kui ka Punasele Ristile. „Sel aastal on humanitaarabi osutamiseks planeeritud ligikaudu miljon eurot,“ ütles Paet.

Humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm ja moraalne kohustus. Humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabi missioonidel osalemine on Eesti välispoliitika oluline osa. Humanitaarabi eesmärk on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks. Humanitaarabi antakse olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda. Humanitaarabi osutamisel lähtutakse abivajava riigi, territooriumi, ühenduse, režiimi, rühmituse või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest.

Reformierakonna suvepäevadel kõnelenud peaminister Andrus Ansip ütles, et valitsuse üks kõige tähtsamaid ülesandeid on lastetoetuste tõusu reformi läbiviimine, mille kohaselt peavad kahekordistuma kõige kitsamates tingimustes elavate laste toetused.

„Reformierakond soovib 2013. aasta 1. juulist kõige enam tuge vajavate laste peredele tõsta esimese ja teise lapse toetust seniselt 19,18 eurolt lapse kohta 30 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 80 eurole lapse kohta. Loodan lastetoetuste tõstmise plaanile laia toetust parlamendierakondade hulgas ka väljastpoolt koalitsioonierakondi. See reform on algava poliitikahooaja üks olulisemaid samme,“ ütles Ansip.

Tema sõnul oleksid Eesti vajaduspõhised lastetoetused reformi jõustumisel ühed kõrgeimad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas ning riikide jõukust arvestades kogu Euroopas. Kahekordset toetust võrreldes praegusega hakkaks tulevikus saama hinnanguliselt üle 50 000 lapse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles reformiplaani tutvustades, et lastetoetuste tõusu reformi lõplikul teostamisel oleksid enim abivajavate laste toetused kahekordsed ehk pere esimese ja teise lapse puhul maksab riik lapse kohta toetust 40 eurot ning alates pere kolmandast lapsest 115 eurot lapse kohta. See aga võimaldaks näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule praegusega võrreldes panustada aastas ligi 1200 euro võrra rohkem.

„Loomulikult oleme arvestanud, et reform tähendab järgmisel aastal riigieelarvele ligi 4-6 miljoni euro suurust ja kogu reformi läbiviimisel ligi 14-15 miljoni euro suurust lisakulu, kuid valitsus leiab vahendid kõige suuremas vaesusriskis olevate perede toetamiseks ja sotsiaalsüsteemi tõhustamiseks mõistlike ümberkorralduste arvelt,“ lisas Pevkur.

Maanteeamet palub sõidukijuhtidel pühapäeval olla Võrumaa teedel eriti tähelepanelik, kuna piirkonnas liiklevad rattarallil osalevad spordisõbrar.

Rattarallil osalejad liiguvad kell 12-17 Võru-Räpina maanteel kilomeetritel 7,1-7,2, Võru-Mõniste-Valga maanteel kilomeetritel 7,6-7,8, 12,4-12,5 ja 20,55-20,65, Kääpa-Obinitsa-Võmmorski maanteel kilomeetritel 5-5,1 ja Kose-Käbli maanteel kilomeetritel 3,5-3,7. Samuti on ratturid liiklemas Käätso-Kasaritsa maantee esimesel kilomeetril ja kilomeetritel 5,65-5,8, Rõuge-Kurgjärve-Haanja maanteel kilomeetritel 1,7-1,9, Käätso-Kasaritsa maanteel kilomeetritel 4,8-5,5 ning Rõuge-Verijärve maanteel kilomeetritel 7,5-7,9.

Pühapäeva õhtul kella 17-st kuni esmaspäeva varahommikul kella 4-ni suletakse Lääne maakonnas Uuglas külapäevade toimumiseks liiklusele Oru-Tagavere maantee kilomeetritel 1,5-1,8. Ümbersõit toimub mööda valla teid.

Politseinike eest autoga minema sõita üritanud alaealine nooruk põhjustas laupäeva varahommikul Tallinnas raske liiklusõnnetuse, milles sai ise vigastada.

Politseinikud andsid veidi enne kella 6 peatumismärguande Audi Allroadile, mille juht aga lisas kiirust ning asus korrakaitsjate eest põgenema. Kella 5.50 ajal kaotas Audi Põllu tänaval juhitavuse ning paiskus vastu majade piirdeaeda ja tänavavalgustusposti, teatas siseministeerium BNS-ile.

Selgus, et Audiga üritas politseinike eest põgeneda 16-aastane noormees, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nooruk sai liiklusõnnetuses vigastada ja kiirabi viis ta ravile Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.