Tänavu esimesel poolaastal on alaealise süüdistatavaga seotud kohtumenetluse keskmine aeg vähenenud kahe kuu tasemele ning alaealiste kannatanute jaoks on kohtueelne menetlus keskmiselt kiirenenud pea poole kuu võrra, selgub justiitsministeeriumi analüüsist.

Mullu teisel poolaastal oli alaealiste süüdistatavate jaoks kohtumenetluse pikkus keskmiselt 3,2 kuud, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Keskmine menetluspikkus vähenes kõikides maakohtutes, langedes enim, 80 päeva võrra, Viru maakohtus. Harju maakohtus vähenes see 38, Tartu maakohtus 26 päeva ja Pärnu maakohtus 22 päeva võrra. Näiteks kui Viru maakohtus oli mullu teisel poolaastal keskmine menetluspikkus 168 päeva, siis 2012. aasta esimesel poolaastal langes see 88 päevani. Lühim menetlusaeg oli Pärnu maakohtus – 2,9 kuud.

Kohtueelne menetlus alaealiste kahtlustatavate jaoks on püsinud 2,3 kuu tasemel ning 85 protsenti asjadest menetletakse maksimaalselt nelja kuuga. Piirkondlikult oli esimesel poolaastal menetluspikkus lühim Lääne piirkonnas - 1,8 kuud. Viru ja Lõuna piirkondades oli menetlusaeg võrdselt 2,2 kuud ning pikim Põhja piirkonnas - 2,7 kuud.

Esimesel poolaastal oli alaealiste kahtlustatavatega menetlusi 841, millest 283 kestis alla ühe kuu ning 181 menetlust 1 kuni 2 kuud. 2-3 kuud kestis menetlus 135 juhul ning 3-4 kuud kestsid 116 menetlust.

Alaealise kannatanuga kohtueelse menetluse keskmine pikkus oli esimesel poolaastal 5,1 kuud ehk 153 päeva. Eelmise aasta teisel poolaastal oli keskmiseks pikkuseks 5,7 kuud ehk 172 päeva. Keskmine menetluspikkus vähenes poolaastaga enim Viru piirkonnas, langedes seitsmelt kuult 5,2 kuule.

Kokku oli selle aasta esimesel poolaastal kohtueelses menetluses alaealise kannatanuga asju 539.

Justiitsministeerium hindab menetluskiirust alaealistega seotud kriminaalasjades kaks korda aastas. Riigikogus vastu võetud kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 määratlevad eesmärgina vähendada kohtueelse menetluse kiirust alaealise kahtlustatava jaoks keskmiselt ühe kuuni ning alaealise vägivallakuriteos kannatanu jaoks kolme kuuni.

Eesti suuremad pangad, mobiilsideettevõte EMT ja tehnoloogiaettevõte Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus alustavad tuleva aasta jaanuaris makselahenduse katsetamist, kus pangakaardi kiibi funktsioonid on tõstetud mobiiltelefoni SIM-kaardi kiibile.

Pangaklient võib seda lahendust kasutades tulevikus sooritada igapäevaseid kaardimakseid tavapärase plastikust pangakaardi asemel hoopis mobiiltelefoni vahendusel, teatasid ettevõtted. Pilootprojektis osalevad pankadest Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank ja Sampo Pank.

Pilootprojekt on jätkuks kümme kuud kestnud rakendusuuringule, millega otsiti viise võtta Eestis kasutusele NFC tehnoloogia. NFC ehk Near Field Communication võimaldab spetsiaalse kiibi abil raadiosageduslikus lähiväljas toimivaid kontaktivabasid autentimis- ja makselahendusi.

EMT tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste ütles pressiteates, et uuringuga lepiti kokku Eesti NFC arhitektuuris, mis sobib kõikidele uuringus osalenud osapoolte eesmärkidele ja nõuetele.

"Lisaks kirjeldati virtuaalse pangakaardi loomise ja mobiiltelefoni emiteerimise olulisemad protsessid ning analüüsiti laiapõhjalise kontaktivaba piletitoote rakendamise võimalusi ühistranspordis," ütles Tammiste.

OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Oliver Väärtnõu ütles pressiteates, et Eesti NFC-projekt arvestab NFC tehnoloogiate rakenduste arendamise maailma viimaseid suundi. "Projekti tulemusena omandasime kogemusi ja parimaid praktikaid laialt partnerite ringilt, kaasa arvatud MasterCard, Gemalto, Oberthur Technologies, GSM Assotsiatsioon ja teistelt tipptegijatelt," ütles Väärtnõu.

Pilootprojekt peab andma vastused ka peamistele organisatsioonilistele küsimustele, kuidas kaasata uue teenuse kasutajateks kaupmehed, et tagada lõppklientidele laiapõhjaline kvaliteetne teenus ja kompetentne klienditeenindus.

Pilootprojekt viiakse läbi piiratud kasutajatega 2013. aasta jaanuaris ning selle käigus tehakse otsused kommertsteenuse avamiseks lõpptarbijatele. Pilootprojekti strateegiliseks partneriks pangakaardi nõuetele vastava turvalise SIM-kaardi tarnijaks on valitud ülemaailmne mobiilside- ja pangakaartide tootja Oberthur Technologies.

Maanteeameti hinnangul võikski Eesti 1+1 sõiduradadega teedele jääda maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h ja ameti nõuniku Villu Vane arvates tuleks talveperioodil mõnes kohas kiirust veelgi alandada, kirjutab Postimees.

Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul on 1+1 sõiduradadega teedel üheks kiiruse suurendamise põhjenduseks olnud, et nii tehti ju ka varasematel aastatel ja seega oli tegemist justkui õigustatud ootusega. «Ootusega kahtlemata tegemist oli, aga kas ka põhjendatud…» sõnas Vane. «Tegemist oli omaaegse emotsioonidest ajendatud põhjendamata otsusega. Seda tehti justkui seepärast, et saame seda teha ja natuke maad sõita nii, et seier on spidomeetril üle 100 või 110 lähedal.»

Vane sõnul läheb elu aga edasi ja teeb oma korrektiivid. «Minu arvates on lubatud sõidukiiruse suurendamise aeg senisel kujul nüüd läbi saanud,» leidis ta. Vane väitel on lõiguti kiiremini sõites ajavõit tühine, sest enamasti võidab liikleja niimoodi vaid mõne minuti.

«Seejuures pingestame selle võitmise juures liiklust,» lisas Vane Postimehele. «Pigem tuleks minna seda teed, et 2+2 on kiiremad teed, 2+1 teid või 1+1 teid teeme aga edasi ohutumaks ja tõstame kiirusi tervel teel, mitte jupiti.» 2+1 ehk kolmerajalised teed on sellised maanteed, kus sõiduradade arv vaheldub, et möödasõit oleks mugavam ja ohutum. Selliseid teid on näiteks Soomes, Eestis alles planeeritakse nende ehitamist.

Küll aga on Vane arvamusel, et sügisel, kui hakatakse arutama liiklusseaduse muutmist, tuleks põhjalikumalt läbi arutada kogu kiiruse temaatika. Nimelt sätestab seadus praegu, millistel tingimustel võib kiiruspiirangut muuta. Vane sõnul võiks aga seaduses kirjas olla, et suveperioodil ongi 2+2 teedel lubatud 110 km/h ja selleks pole eraldi vaja maanteeameti käskkirja, kirjutab Postimees.

«Kui saame juurde 2+1 teid, siis ei välista, et seal on suveperioodil kiirus 100 km/h,» lisas Vane. Maanteeamet kavatsebki lähiajal uurida, kas 2+1 teid tasub Eestisse ehitada.

Ameti pressiesindaja Tiina Reismanni sõnul tehakse Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Ääsmäe–Kernu lõigu peal 2+1 teede tasuvuse eeluuring. Lisaks on maanteeamet koostanud lähteülesande Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Põltsamaa–Tartu lõigu möödasõidualade (2+1) ehitamise projekti koostamiseks.

Kui palju selliseid teid Eestisse tehakse ja kas üldse tehakse, pole Reismanni väitel veel võimalik öelda, kuid Ääsmäe–Kernu tulemused selguvad tänavuse aasta lõpuks ja Põltsamaa–Tartu uuringu tulemused 2013. aasta juunis.

Vane hinnangul võiks selgeks vaielda, milline peaks kiirus Eesti maanteedel olema talveperioodil. Praegu on talvel Eestis teedel kolm seisunditaset, millest esimene ehk kõige kehvem tase tähendab, et tee on kaetud kinnisõidetud lumega. Vane sõnul pole mõeldav, et sellisel teel sõidetaks 90 km/h.

Vane tõstis esile, et Eesti lähiriikides on talvine kiirus 80 km/h ja seda võiks esimese seisunditasemega teedel kaaluda ka Eestis. Selliseid teid on Eestis umbes 10 000 kilomeetrit. Ülejäänud teedel Vane veel muudatusi ei teeks. «Kui, siis ehk ka teisel tasemel, kuid kolmandal küll mitte,» sõnas Vane. «Kuid see on pikema arutluse teema.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) riigikogu fraktsioon on esitanud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise eelnõule muudatusettepanekud, mille järgi peaks ESM-i kaudu teistele riikide abi andmise üle otsustama riigikogu täiskogu.

Teisipäeval riigikogu rahanduskomisjonis arutusele tulev ESM-i asutamislepingu eelnõu tuleb SDE hinnangul muuta riigiõiguslikult mõistlikuks ja finantsiliselt korrektseks, teatas erakond.

SDE fraktsiooni liige Eiki Nestor ütles pressiteates, et fraktsioon on esitanud eelnõule rea muudatusettepanekuid, mis peavad sealt kõrvaldama "nii riigiõiguslikud kui rahanduspoliitilised rumalused".

"Esmatähtis on sätestada, et riigile rahaliste kohustuste võtmine saab olla vaid riigikogu täiskogu ja mitte kellegi teise pädevuses," ütles Nestor.

Valitsuse riigikogule esitatud eelnõu järgi oleks riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil õigus valida, kas langetada ESM-i puudutav otsus ise või anda otsustamine üle kellelegi teisele üle. "Euroopa Liidu asjade komisjonil ei ole täna välislepingute asjus otsustusõigust ja ta ei peagi seda õigust saama," selgitas Nestor.

Möödunud nädalal ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste BNS-ile, et ka riigikogu põhiseaduskomisjon arutas, et kuidas suurendada riigikogu osa eelnõus. "Leidsime, et tuleks muuta eelnõu seda osa, et valitsus esitaks ESM-i taotlused mitte otse riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK), vaid riigikogule," ütles Maruste.

"Riigikogu juhatus otsustab siis, kas saadab selle täiskogule või saadab ELAK-ile," selgitas Maruste. Ta lisas, et seni on eelnõus ette nähtud kord vastupidine. "See pakutud viis ei lähe, riigikogu osa tuleb suurendada," ütles Maruste.

Riigikogu täiskogu ette jõuab ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduseelnõu 30. augustil.