Kuigi mitmed ministrid taotlevad tuleva aasta riigieelarvest senisest rohkem raha avaliku sektori töötajate palgatõusuks, ütles rahandusminister Jürgen Ligi reedel Vikerraadio saates Uudis+, et ta ei pea aastaga isegi kümneprotsendilist palgatõusu realistlikuks.

Kuna kokkulepped on hetkel sõlmimata, ei soovinud minister palgatõusu konkreetsest kasvust täpsemalt rääkida. Ligi rääkis, et Eesti ei jõua ilmselt enam kunagi buumiaegsesse olukorda, kus palka tõsteti korraga paarikümne protsenti võrra. "Selles olukorras me ei ole ja arvatavasti enam kunagi ei jõua, selline asi on võimalik ainult teatud väga üksikutel aladel ja erasektoris," sõnas ta.

Minister põhjendas seda sellega, et buumiajal mindi nii erasektori kui avalikus sektoris palgatõusudega liiale. "Raha tundus olevat, majandus põhines väga palju laenudel ja selles see buum on, et palgad kruvitakse üles, kriisiajal tuli suur tagasilöök" sõnas ta.

"Me oleme aastaid ravinud haavu ja valmistanud ette võimalusi, et tuleks üldine palgatõus," ütles Ligi. Ta lisas, et piirid on ees ja järgmine aasta ei tule mingit "üleüldist kergenemist".

Ligi selgitas, et iga haldusala sees on juba midagi ka ümber korraldatud. "See on üldine valitsuse poliitika, kui kuskil kõige rohkem pigistab, seal antakse leevendust ja kuskil tõmmatakse kokku," sõnas ta.

Samas nentis rahandusminister, et Eesti ei ole kriisist välja tulnud ja "manööverdamisruum on väike," kuna eelarve on endiselt miinuses ja kulud suured.

Küsimusel, et kas saab veel kokku hoida, vastas minister: "Me hoiame kogu aeg kokku, ei või jaa vastust ei eksisteeri, kärperuumi on kogu aeg, töötajate arvu on vähendatud igal pool, välja arvatud kaitseväes." Tema sõnul käib kõik vastavalt riigi jõukusele ja sellele, mida me riigilt ootame.

Kuigi Eesti keskmine reaalpalk on viimase aasta jooksul pidevalt kasvanud, on seda ministri sõnul vedanud erasektor ja üksikud erialad. "Riigisektor ei vea palga kasvu," ütles ta. Samas lisas ta, et reaalpalga tõusimine ei tähenda seda, et igal üksikul inimesel on reaalpalk tõusnud ja isegi mitte põhipalga tõusmist, vaid varasema preemiasüsteemi taastamisega.

Ministri sõnul tekitasid neljapäeval välja toodud statistikanumbrid veidraid reaktsioone. "Ka mind on õnnitletud palgatõusu puhul, kuigi minu palk kärbiti ära 2008 ja seda ei ole vahepeal tõstetud" kommenteeris ta.

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu esindaja Kalle Liivamägi ütles saates, et avaliku sektori palganumbri löövad üles riiklike aktsiaseltside töötajate palganumbrid, mida statistika samuti kajastab.

"Näiteks Eesti Energia või Tallinna Sadam, seal sektoris on igatahes palgad kõrgemad," sõnas ta. Ta lisas, et sektori keskmist numbrit tõstavad ka teatud riigisektori töötajate nagu tervishoiutöötajate, õpetajate ja transpordi valdkonna palgad.

Keskmise riigi omavalitsusasutuse töötaja palk on Liivamäe sõnul 500-600 eurot.

Statoili tanklate hinnavõrdlusest Baltimaade pealinnades selgub, et mootoribensiini hinnad tõusid nädala jooksul enim Tallinnas.

Tallinnas kallines mootoribensiinide 95 Ultima ja 98 Ultima liitrihind kolm senti ning diislikütuse hinnd 1,5 senti liitri kohta. Mootoribensiini 95 Ultima hind kerkis Vilniuses 1,8 senti, 98 Ultima hind kaks senti ja diislikütuse hind 1,7 senti liitri kohta.

Riias tõusisid mootorikütuste hinnad 2,8 senti liitri kohta.

Balti riikides on odavaim mootoribensiin müügil Eestis ja kalleim Leedus. Diislikütus on odavaim Leedus.

Lisaks maailmaturu hindadele on oluline kütusehinna komponent aktsiis. Aasta alguse seisuga moodustab aktsiis mootoribensiini liitrihinnast Eestis 0,423 eurot, Lätis 0,432 eurot ja Leedus 0,434 eurot. Diislikütuse liitrihinnast moodustab aktsiis Eestis 0,393 eurot, Lätis 0,349 eurot ja Leedus 0,302 eurot.

Soomes moodustab mootoribensiini liitrihinnast aktsiis 0,624 eurot ja diislikütuse liitrihinnast 0,463 eurot.

Järgnevad mootorikütuste  hinnad Vilniuse, Riia ja Tallinna tanklates kohalikus valuutas ja sulgudes eurodes:

Neljapäeval miinitõrjeoperatsiooni käigus hukkunud maat Marko Knapsi surma põhjuseid uurivad nii politsei kui la sõjaväepolitsei.

"Politsei ja sõjaväepolitsei uurivad juhtunut üksteisest sõltumatult," kinnitas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile.

Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on hukkunu saadetud lahangule ning kui peaks ilmnema viiteid süüteole, alustatakse kriminaalmenetlust.

Praegu ei ole veel teada, millal toimub hukkunud mereväelase ärasaatmine, kuid kaitseväe peastaabi kinnitusel saadetakse Marko Knaps viimsele teekonnale kaitseväeliste auavalduste saatel.

Tallinnas Kakumäe lahes meres hukkus neljapäeval kella 12.30 ajal miinitõrjeoperatsioonil miinilaevade divisjoni tuukrigrupi tuuker maat Marko Knaps.

Tuuker maat Knaps oli sukeldumas Kakumäe tipust poolteise miili kaugusel merel ja täitmas lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles neljapäeval Tallinnas mereväebaasis pressikonverentsil, et praegu ei ole hukkumise täpne põhjus selge ning ta käivitas asjaolude tuvastamiseks teenistusliku juurdluse.

Mereväe ülem kaptenleitant Sten Sepper ütles ajakirjanikele, et praegu ei ole alust kahtlustada ei tehnilist riket ega terviseriket. Sepperi kinnitusel käivad kõik kaitseväe tuukrid korra aastas tervislikus kontrollis ja pole olnud alust arvata, et hukkunud kaitseväelasel oleks selles vallas probleeme.

Maat Knaps sündis 1989. aastal. Ta läbis ajateenistuse aastatel 2010-2011 mereväebaasis ning asus seejärel teenima miinilaevade divisjoni. Seal teenis ta relvastusmaadina miinijahtijal Sakala ning alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuukrina.

Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas kellelegi süüdistust esitamata kriminaalasja, mis algatati Tallinna Laagna Rukkilille lasteaias hukkunud lapse surma asjaolude uurimiseks.

2011. aasta 16. novembril jäi lasteaias kolme-aastane poiss peadpidi ronimisredeli pulkade vahele rippuma ja lämbus. Politsei alustas juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust ettevaatamatusest surma põhjustamise paragrahvi alusel.

Menetluse käigus hinnati muu hulgas lasteaia töötajate võimalikku kriminaalvastutust, kuid kogutud tõendite põhjal asus prokuratuur seisukohale, et töötajad ei jätnud oma ametikohustusi täitmata ega käitunud hooletult ning lapse surm oli õnnetusjuhtum.

Seetõttu ei esita prokuratuur lasteaia ohutuse eest vastutanud direktorile ning lapse elu ja tervise eest vastutanud Meelespea rühma õpetajale kuriteokahtlustust ning kriminaalasi lõpetati pärast kohtueelse menetluse läbiviimist.

Politsei ja prokuratuur tuvastasid uurimise käigus, et lapse surma põhjustanud ronimisredeli pulkade vahe oli 200 millimeetrit. See tähendab, et redel ei vastanud 2008. aastal jõustunud ja aasta hiljem eesti keelde tõlgitud Eesti standardile, mille kohaselt suletud perimeetriga ronimisredeli avad ei tohi olla vahemikus 89–230 millimeetrit. Samuti oli redelil puudu alt kolmas pulk, seega ei olnud antud ronimisredel turvaline.

Kuu aega enne lapse surma kehtima hakanud vabariigi valitsuse 2011. aasta määrus koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuetest sätestab, et mänguväljaku ohutuse tagamisel on soovitatav arvestada Eesti standardit, kuid määrus ei reguleeri selle soovituse täitmise tähtaega ega kontrolli. Küll aga on sotsiaalministri 2010. aasta määruses kirjas, et lasteasutuse direktor peab korraldama laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi, mis tuli läbi viia hiljemalt 31. detsembriks 2011.

Riskianalüüsi aluseks oli terviseameti veebilehel avaldatud juhendmaterjal, milles puudub igasugune viide eelnimetatud Eesti standardile. Kuid sotsiaalministri määruse seletuskirja kohaselt võib kasutusjuhendi puudumisel kasutada vahendi ohutuse hindamisel ka erinevaid standardeid, hea tava juhiseid ning kasutajate põhjendatud ootusi, nagu on kirjas tarbijakaitseseaduses.

Menetluse käigus on tuvastatud, et lasteaias oli 2011. aastal moodustatud töörühm eesmärgiga viia läbi riskianalüüs. 16. novembriks 2011 ei olnud lasteaias veel riskianalüüsi läbi viidud, mis ei ole seaduse rikkumine, sest seaduse täitmiseni oli aega poolteist kuud.

3. oktoobril 2011 ehk 11 päeva enne seda, kui hakkas kehtima valitsuse määrus number 131, kontrollis lasteaeda terviseameti inspektor. Inspektor on oma kontrolliaktis märkinud, et mänguväljaku vahenditel tootja juhendid puuduvad. Muid märkuseid, kas vahendid on terved või lõhutud ning kas vastavad standarditele, akti märgitud ei ole. Inspektori antud ütluste kohaselt uue määruse kehtima hakkamine ei tähendanud lasteaia teistkordset kontrolli, kui seda juba samal kalendriaastal oli tehtud.

Seega kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud, et lasteaia juhataja oleks jätnud täitmata või lohakalt täitnud oma ametiülesandeid, mille tulemusena saabus lapse surm.

Vastavalt lasteaia Rukkilill töökorralduse reeglitele vastutas iga rühma laste elu ja tervise eest õpetaja. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et laste arv ja vanus rühmas Meelespea vastas koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud nõuetele. 16. novembril 2011 oli rühmas kohal 18 last, kes kõik olid sündmuse ajal õues mängimas. Lapsed mängisid rühmale kuuluval õuealal, kus oli nõuetele mittevastav redel.

Antud õueala on läbi aegade kasutanud sellises vanuses lapsed, nagu olid Meelespea rühmas. Redel pärineb lasteaia ehitamise ajast ning on olnud vähemalt viimased 17 aastat ilma alt kolmanda pulgata. Tunnistajatena üle kuulatud lasteaia töötajate mäletamist mööda ei ole sellel redelil õnnetusi lastega varem juhtunud. Ka veidi rohkem kui kuu aega tagasi käis lasteaias terviseameti inspektor, kes ei teinud ühtegi märkust ronimisredelite mittevastavuse kohta Eesti standarditele.

Prokurör märgib, et sellised Nõukogude-aegsed ronimisredelid olid pea igas Eesti lasteaias ning vaatamata sellele, et riskianalüüsi läbiviimist käsitlev sotsiaalministri määrus kehtis 2010. aasta aprillist, ei olnud hakatud sellist tüüpi redeleid lasteaedades maha võtma nii, et see oleks pälvinud avalikkuse tähelepanu. Seega ei olnud Meelespea rühma õpetajal, kes oli selles lasteaias töötanud 30 aastat, alust redelit ohtlikuks pidada.

Õpetaja kaugus lastest oli selline, mis võimaldas kõiki 18 last kogu ala ulatuses jälgida. Õnnetusse sattunud laps ronis redelil, mis oli õpetajast 34 meetri kaugusel. Laps oli redelil nähtav osaliselt, tema jalgu varjas raagus hekk ja roheline lippaed. Seega ei olnud võimalik aru saada, kas laps ronib või ripub. Õpetaja jälgis lapsi, kuid ta ei saanud tekkinud olukorrast ohtu välja lugeda.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et lapse pea takerdus redelipulkade vahele. Kohtuarsti arvamuse kohaselt, tulenevalt lapse asendist redelipulkade vahel, ei saanud ta häält teha ehk siis märku anda, et ta on hätta sattunud. Teadvusekadu saabus väga kiiresti ja sellele järgnes kliiniline surm lämbumise tagajärjel vähem kui viie minuti jooksul.

Kuivõrd Meelespea rühma õpetaja pidi lasteaia territooriumil jälgima üheaegselt 18 lapse turvalisust, on prokuröri hinnangul inimlike võimete piire arvestades mõistetav, et õpetaja ei märganud ühe lapse takerdumist redelil ega jõudnud sellele reageerida vähem kui viie minuti jooksul, mistõttu ta ei olnud võimeline ära hoidma lapse surma.

Eeltoodust lähtudes ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et õpetaja oleks oma kohustuse vastutada lapse elu ja tervise eest täitmata jätnud või seda hooletult täitnud.

Kriminaalasja menetles Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.