Justiitsministeerium soovib neljapäeval valitsuses arutlusele tulevate seadusemuudatustega alates järgmisest aastast täpsustada vangide õiguseid, ühtlasi saavad vanglaametnikud õiguse reageerida õigusrikkumistele ka väljaspool vanglat.

Vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega soovib justiitsministeerium lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimusi. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. See on praegu reguleeritud ministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas ja viiakse nüüd seaduse tasandile, kuna tegemist on isikute õigusi puudutava küsimusega. Muudatused täpsustavad ka vangide asjade keelamist.

Samuti kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega ja muu taolise tegevusega vanglast välja lubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet. Muudatustega viiakse sisse ka politsei ja piirivalve seadusega sarnane regulatsioon, mis puudutab kinnipeetava alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamist. Vanglateenistuse ametnikele antakse alus väljaspool vanglat toimuvatele õigusrikkumistele reageerida. Levinumaks näiteks on vanglasse keelatud esemete toimetamise katsed, millele muudatuste järel saaks vanglaametnikud reageerida ja isikud ka jõu abil kinni pidada.

Lisaks laiendatakse tulevikus ka abipersonalile, näiteks kokkadele ja koristajatele ning ka juba teenistuses olevate vanglateenistujatele ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna teenistujatele tervisekontroll. Laiendatakse ka politseile ametiabi andmise võimalusi. Kriminaalhooldusseaduses täpsustatakse kriminaalhooldusametnike õigusi kontrollida kohtu määratud kohustuste täitmist.

Seadus jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril.

Alates septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet väljastama puudega isiku kaarti pensionitunnistust mitteomavatele puuetega inimestele.

Kaardiga on oluliselt lihtsam tõendada õigust puuetega inimestele ettenähtud soodustustele, sealhulgas sõidusoodustusele. Taotluse kaardi saamiseks võib esitada aga juba praegu. Senine kord võimaldab puuet tõendada pensionitunnistuse või ekspertiisiotsusega, teatas sotsiaalkindlustusamet.

Kui pensionitunnistuse kaasaskandmine on lihtne ja selle esitamisega probleeme ei ole, siis ekspertiisiotsusega on teisiti. Ekspertiisiotsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja kaugelt rohkem, kui erinevate soodustuste saamise õiguse tõendamiseks vaja on. Seetõttu soovi korral väljastatakse puudega isiku kaart üksnes neile puuetega inimestele, kes ei ole riikliku pensioni saajad ehk kes ei oma pensionitunnistust.

Kaarti vajavad eeskätt koolilapsed, kellel on vaja tõendada puude raskusastet enamjaolt ühistranspordi sõidusoodustuse saamiseks. Eelkooliealised puuetega lapsed oma puude raskusastet eraldi tõendama ei pea, sest tulenevalt ühistranspordiseadusest on sõit riigisisestel liinidel kõigile koolieelikutele tasuta.

Puudega isiku kaardi saamiseks tuleb esitada asjakohane taotlus, mis on kättesaadav sotsiaalkindlustusameti kodulehe aadressilt http://www.ensib.ee/ekspertiisi-blanketid/ . Taotluse võib saata posti teel, sealhulgas e-postiga piirkondliku pensioniameti büroo klienditeenindusele või täita see klienditeeninduses kohal käies.

Taotluse esitab kaardi saaja või tema seaduslik esindaja.

Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga ning selle kehtivusaeg kattub puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise ekspertiisiotsuses märgitud tähtajaga. Korduvekspertiisi korral väljastatakse uus kaart, selle saamiseks uut taotlust esitama ei pea.

Eestis on ligi 12 000 kehtiva puude raskusastmega inimest, kes ei ole pensionärid ega oma pensionitunnistust.

Riigile kuuluva AS-i Eesti Loto kasum oli tänavu esimesel poolaastal 2,68 miljonit eurot, mis on 83 protsenti enam kui mullu samal perioodil.

Lotofirma käive kasvas tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama perioodiga 33 protsenti 21,33 miljoni euroni, ütles Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Kristi Liigus BNS-ile.

2012. aasta esimesel poolaastal ulatus lotomängu Eurojackpot käive Eestis 3,76 miljoni euroni. "2012. aasta märtsis käivitunud üleeuroopaline lotomäng Eurojackpot on alustanud tugevalt ja ületanud Eesti Loto prognoose," kommenteeris Liigus.

Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich on varem BNS-ile öelnud, et 2012. aastaks prognoosib ettevõte käibe kasvu 38,97 miljoni euroni ja kasumi vähenemist 3,89 miljoni euroni. "Peamise kasvumootorina näeme 2012. aasta märtsis startivat lotomängu Eurojackpot ning kasumi vähenemise põhjuseks on investeeringute oluline kasv," on ta selgitanud.

Võru linnavalitsus saatis teisipäeval toimunud erakorralisel istungil volikokku Kreutzwaldi kooli rekonstrueerimiseks rahaliste kohustuste võtmise eelnõu, linna omaosalus on projektis ligi 512 000 eurot ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab ehitust ligi 2,56 miljoni euroga.

Eelmise aasta lõpus tegi EAS tingimusliku otsuse, mille järgi pidi Võru linn vähendama oma võlakohustuste kogusummat selliselt, et see oleks alla 60 protsendi piiri suhtes eelarve tuludega. "Nüüd on linna võlakoormus 58 protsenti eelarve tuludest," ütles Võru linnavalitsuse pressiesindaja Marianne Mett BNS-ile.

Võru linnapea Jüri Kaver ütles pressiteates, et linn võttis kindlaks sihiks laenukoormuse vähendamise, et päästa kolm projekti, mille toetusrahast oleks muidu ilma jäädud. "Need olid Kreutzwaldi kool, Katariina allee rekonstrueerimine ja Kreutzwaldi tänava ehitus. Alleel ehitustegevus juba käib, kooli ehitusega loodame alustada sügisel ja Kreutzwaldi tänava hange ootab oma järge," rääkis ta.

Linnavolikogu hakkab eelnõu arutama 22. augustil.