Sel aastal enam kui 2500 alaealist suitsetajat tabanud politsei- ja piirivalveamet leiab, et suitsetavate alaealiste arvu aitaks vähendada sigarettide kättesaadavuse piiramine, kirjutab Postimees.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on tubakaseaduse rikkumiselt tabatud alaealiste arv mullusega võrreldes pisut vähenenud. Kui selle aasta algusest kuni 10. augustini tuvastati 2560 suitsetanud ja 1347 tubakatooteid omanud alaealist, siis mullu samal ajal tabati neid vastavalt 2813 ja 1368. Nii tubakatoodete tarvitamise kui omandamise või omamise eest ootab alaealisi maksimaalse 40 euro asemel keskmiselt 15-16 euro suurune trahv.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialist Pille Luiga nentis, et alaealiste suitsetamine on mitmetahuline probleem. Kuigi politsei jätkab tubakaseaduse rikkujate karistamist, peavad tema sõnul oma panuse andma ka teised partnerid, et ühiskonnas tekiks alaealiste suitsetamist ühtselt tauniv hoiak, kirjutab Postimees.

Suitsetamise vähendamiseks on Luiga sõnul oluline nii salasigarettide vastane võitlus kui ka see, et tubakatoodete kättesaadavus väheneks. Politsei saab tema sõnul välja selgitada kohad, kust alaealised on tubakatooteid ostnud, ning seejärel ettevõtjate suhtes meetmeid rakendada.

Samas on politsei sel aastal kindlaks teinud vaid 20 juhtumit, kui tubakatooteid on alaealistele müüdud. Füüsilisest isikust müüjad on saanud vanusepiirangu rikkumise eest trahvi keskmiselt 32 ja juriidilised isikud 150 eurot, samas kui seaduse järgi võib maksimaalne trahvisumma ulatuda vastavalt kuni 800 ja 2000 euroni, kirjutab Postimees.

«Parim oleks, kui kaubandusettevõtetel oleks endal tahe teha kõik võimalik alaealistele seatud piirangu tagamiseks, näiteks koolitada müüjaid, et noortelt ostjatelt küsitaks alati dokumenti,» ütles Luiga.

Müüjatest rohkem on politsei tuvastanud täiskasvanuid, kes on lastele tubakatooteid pakkunud või ostnud. Tänavu on sellise teo eest karistada saanud 128 inimest, kelle keskmine trahvisumma jääb vahemikku 40-45 eurot. Seadus lubab alaealisele tubakatooteid pakkunud või ostnud inimesele määrata kuni 400 euro suuruse trahvi.

Alaealiste suitsetamise vähendamise võimalusi arutab sotsiaalministeeriumis eri ametkondade esindajatest moodustatud töörühm, mille laual on muuhulgas ka ettepanekud piirata tubakatoodete kättesaadavust ja üle vaadata karistused. Riikliku tubakapoliitika kontseptsiooni ehk niinimetatud rohelise raamatu koostamise lõpetab töörühm tänavu septembris.

Kaitseministeerium plaanib hakata kaadrikaitseväelaste ametikorterite üürihindasid turuhinnale lähemale viima, see tähendab aga kaitseväelastele kuni 20-kordset hinnatõusu, vahendas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Kui praegu on kaitseväelaste ametikorterite üürihinnad Tallinnas ja Tartus 32 senti ruutmeetri kohta ja mujal 19 senti, siis tulevikus peavad kaitseväelased maksma turuhinnaga samaväärset hinda.

Korteri hind sõltub asupaigast, näiteks Tallinnas jääb keskmine ruutmeetri üürihind 7 euro kanti. Seega, kui praegu maksab Kopli tänaval asuv 68-ruutmeetrine korter ainult 22 eurot kuus, siis tulevikus peab arvestama ligemale 450-eurose väljaminekuga.  

Korterites elavate kaitseväelaste sõnul on peamine probleem selles, et turuhinnaga saadud korteri puhul ei jõua madalamal palgatasemel olevad kaitseväe töötajad üüri maksta. Näiteks kaitseväe teenistuses olev laotööline, kes teenib puhtalt kätte 700 eurot ja peab tulevikus kolmetoalise korteri eest üüri maksma 450 eurot, tuleb pere ülal pidamisega vaevu toime.

Kaitseministeerium rahustab kaitseväelasi, öeldes, et enne üürihinna tõusu tõusevad kindlasti ka palgad. "Minu arusaama järgi tegevteenistuses kaadrikaitseväelastel, kes praegu kortereid kasutavad, mingit muudatust ette näha pole. Kuni me pole palgataset muutnud, siis see süsteem jääb nagu ta on," ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

Minister avaldas lootust, et palgatõus kaitseväelastele tuleb juba järgmisel aastal ja siis vaadatakse üle ka üürihinnad. Rendi viimine turuhinna tasemele on tingitud sellest, et soodsaid kortereid jagub 3000 kaadrikaitseväelasest ainult 700-le. Kaitseministeerium lisas, et rendihind tõuseb esmajoones neil, kes pole enam tegevteenistuses ja alles seejärel kaadrikaitseväelastel. Üürnikke teavitatakse hinnatõusust vähemalt kuu aega ette.  

Seni on kaitseväes räägitud kahest variandist, kus ühel juhul tõuseks üür astmeliselt ja teisel puhul antaks korterid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) hallata. Mõned korterid on haldusfirmale juba antud, kuid need oli ministeeriumi sõnul mittevajalikud pinnad.

"Kaitseministeerium on andnud Riigi Kinnisvarale üle 44 mittevajalikku eluruumi ja oktoobris lisandub veel 20. Korterid valmistatakse ette müügiks ja need pannakse avalikule enampakkumisele," ütles RKAS-i kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idanurm.

Kes ja mis põhjustel peaks tulevikus kaitseväelaste ametikortereid eelistama turul pakutavatele, pole veel päris selge, kuid ministeerium arvab, et turuhinnani viimine tekitab võrdsema olukorra.

Riigikogu demokraatide ühenduse liikme Rainer Vakra sõnul ei saa Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) arutelu riigikogus pidada piisavaks, lisaks tuleks rahvalt küsida, kas ollakse valmis Euroopale loovutama osa oma iseseisvust.

Vakra sõnas BNS-ile, et küsides kuu alguses riigikogu fraktsioonidelt arvamust rahvahääletuse algatamise kohta ESM-i osas, ei peetud silmas ESM-i otseselt referendumile asetamist.

„Tõepoolest ESM-i ei saa otse rahvahääletusele panna. Demokraatide ettepanek oli ajendatud hoopis riigikohtu otsuse eriarvamuse kirjutanud kohtunike seisukohast, kelle hinnangul saab rahvahääletusele panna küsimuse,“ selgitas Vakra. „Rahvalt tulnuks küsida, kuivõrd ollakse nõus loovutama Eesti iseseisvust euroala stabiilsuse nimel. Üldjuhul püüdsidki fraktsioonid oma vastuses varjuda selle taha, et välislepingut ei saa rahvahääletusele panna.“

Vakra sõnul ei andnud eesti rahvas 2003. aastal toimunud Euroopa Liiduga ühinemise referendumil Euroopale niivõrd laialdasi volitusi, seega riigikogus peetud arutelu ei saa piisavaks lugeda.

„Rahandusministri ainukeseks ESM-i põhjenduseks oli solidaarsus ja eneseväärikuse säilitamine ehk põhimõte, et huntidega koos tuleb hundi moodi uluda,“ tõdes Vakra, kes on enda sõnul veendunud, et stabiilsest Euroopa majandusruumist on huvitatud kõik 27 Euroopa Liidu riiki, mitte ainult ESM-i moodustavad 17 eurot kasutavat liikmesriiki.

„ESM-ist eemale jäämise tõttu ei ole näiteks Läti, Leedu, Rootsist või Suurbritannia Euroopa Liidus vähem eneseväärikad ega tõsiselt võetavad,“ ütles ta. „Põhjendamatu on meie ennastsalgav soov näida jõukamana ja kasutada vajadusel teiste riikide mõtlematute kulutuste rahuldamiseks ehk ESM-i täitmiseks Eesti valitsuse kassareserve.“

Riigikogu demokraatide ühendus pöördus 1. augustil kõigi riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga algatada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) küsimuses rahvahääletus, kuna see piirab Eesti finantsiseseisvust ja kaudselt rahva otsustusõigust.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena sissemakstava kapitalina paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot. Eesti ülejäänud osalus ESM-is ehk sissenõutav kapital on 1,1532 miljardit eurot.

Siseministeeriumis valminud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täpsustab asustusüksuste liigi määramise aluseid ning kaotab alevikud asustusüksustena.

Siseministeerium saatis esmaspäeval kooskõlastusringile eelnõu, mis lihtsustab seletuskirja kohaselt mõnevõrra asustusüksuste määramise menetlust ning jätab seadusest välja ühe asustusüksuse liigi – alevikud, mis on pärit Nõukogude Liidu perioodist, mil alevikud moodustati tööstusasulatena raudteejaama või vabriku ümber.

Alevite ja alevike vahel ei ole eelnõu kooastajate hinnangul praktiliselt ühtki eristavat tunnusjoont, mis neid kaht asustusüksuse liiki eristaks, sisulisi erisusi alevite ja alevike vahel ei ole tehtud ka õigusaktides, mistõttu puudub vajadus mõlema asustusüksuse liigi säilitamise järele.

Asustussüsteemi lihtsustamiseks on eelnõus välja pakutud kolmetasandiline asustusjaotus – vallasisene linn, alev ja küla – ning antud ka konkreetsed elanike arvu näitajad, millest tuleb lähtuda asustusüksuse liigi määramisel.

Linn haldusüksusena ja vallasisene linn asustusüksusena on eelnõu kohaselt vähemalt 5000 rahvastikuregistrijärgse elukohaga registreeritud elanikuga asula, alev vähemalt 300 rahvastikuregistrijärgse elukohaga registreeritud elanikuga asula ning küla üldjuhul alla 300 rahvastikuregistrijärgse elukohaga registreeritud elanikuga asula.

Eestis on 1. augusti seisuga seisuga kokku 4682 asulat: 47 linna (nende hulgas 14 vallasisest linna), 12 alevit, 185 alevikku ning 4438 küla.

Seaduseelnõus kehtestatud kriteeriumite kohaselt võib 139 senist küla muutuda aleviks (kuna neis on üle 300 elaniku), 24 alevikku muutuksid külaks (kuna neis on alla 300 elaniku) ning 153 alevikku võiks saada aleviks (kuna neis on üle 300 elaniku).

Eelnõu kohaselt kontrollib regionaalminister iga viie aasta järel üle rahvastikuregistris registreeritud elanike arvu vastava asustusüksuse territooriumil ning kui vallasisese linna elanike arv on väiksem kui 1000 elanikku, alevi elanike arv väiksem kui 100 elanikku ning küla elanike arv suurem kui 300 elanikku, siis võib regionaalminister algatada asustusüksuse liigi muutmise asustusüksuste nimistus.

Asustusüksuste nimistus kavandatakse regionaalministri algatusel tervikuna korrastada asustusüksuste liigitus hiljemalt 2018. aasta alguseks.