Vene õhujõud saavad 2020. aastaks üle 600 uue lennuki ja 1000 kopterit, lubas president Vladimir Putin laupäeval.

"Eelkõige käib jutt õhujõudude varustamisest kaasaegse tehnikaga. 2020. aastaks võetakse kasutusele üle 600 uue lennuki ja 1000 helikopterit," ütles Putin tseremoonial, millega tähistati Vene õhujõudude 100. sünnipäeva.

Putini sõnul on õhujõud alati olnud tähtsal kohal ning ka praegu on nende arendamine üks tähtsamaid prioriteete.

President ütles, et õhujõudude roll Venemaa riikliku julgeoleku tagamisel kasvab veelgi.

Vene lennukitootja MiG peadirektor Sergei Korotko teatas samal üritusel, et uued hävituslennukid MiG-35 jõuavad õhujõudude koosseisu alates 2014. aastast. Korotko sõnul on õhujõudesse jõudnud ka esimene partii moderniseeritud hävituslennukeid MiG-29SMT.

Viru maakohus otsustas sellel nädalal vabastada ennetähtaegselt vanglast suurkelmuses osalenud endise poksija, kuritegelikus maailmas tuntud Valeri Ramjala.

Viru maakohus otsustas oma määrusega vabastada Valeri Ramjala (40) talle mõistetud vanglakaristusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, ütles Viru maakohtu pressiesindaja BNS-ile.

Ramjala katseaja pikkus on üks aasta, sellest üheksa kuud peab ta veetma elekroonilise järelevalve all. Ramjalg ei tohi katseajal tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ta peab asuma tööle või võtma end töötuna töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest. Mees ei tohi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti peab ta osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja jooksul on Ramjalg kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Valeri Ramjalg pääseb vabadusse pärast kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates selle nädala teisipäevast.

Kohus võttis mehe tingimisi vabadusse lubamisel arvesse, et tal on olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Täitmata rahalised kohustused tal puuduvad.

Maakohus leidis, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Kohus arvestas otsuse langetamisel ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega.

Harju maakohus mõistis 20. detsembril 2010 miljonite kroonide eest olematuid mobiiltelefone müünud kelmijõugu 12 liiget süüdi, teiste hulgas sai karistada Valeri Ramjalg.

Kohus mõistis suurkelmuses osalenud isikud peamiselt süüdi rahapesus. Nii sai Ramjalg kahe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistuse, millele kohus liitis varasema kuriteo eest määratud, kuid osaliselt kandmata karistusosa. Kokku karistas KOHUS Ramjalga kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistusega. lisaks konfiskeeris kohus temalt ligi 85 000 krooni, samuti pidi ta maksma sundrahaks 10 875 krooni.

Ramjala kohtu ette viinud kriminaalne lugu sai alguse 2009. aasta juunis, kui Eesti politseilt palusid abi kolleegid Soomest. Eesti kodanikud olid petnud Soomes registreeritud firmade kaudu Bulgaaria ja Hollandi ettevõtetelt välja 400 000 eurot.

Selgus, et Marcus Viies ja Tom Osa käivitasid 2009. aasta suvel kuritegeliku projekti eesmärgiga petta välismaalastelt välja miljoneid. Nad soetasid variisikute kaudu Soomes kaks firmat: Asmel Rakennus OY ja Tenolar, mille juhtideks said varem kriminaalkorras karistatud kaks meest.

Firmade pangakontosid hakkasid kasutama Viies ja Osa, samuti nagu tankisti poolt renditud kontorit Tallinnas Heina tänaval. Mehed soetasid kelmuste toimepanemiseks mobiiltelefonid, sülearvuti ja lauaarvuti. Asmel Rakennusele telliti veebileht, et kõik firmaga seonduv näiks täisväärtuslik. Seejärel said kelmid kokkuleppele Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis registreeritud ettevõttega, et too saadab paarisaja tuhande kroonise ettemaksu eest mõnikümmend mobiiltelefoni Austrias asuvasse vahelattu.

Mullu mais võtsid kohtualused ühendust mitme firmaga, kellele pakuti soodsa hinnaga iPhone'e. Üks Bulgaaria ning üks Hollandi ettevõte soovisid osta 500 telefoni. Ühe telefoni hinnaks kujunes veidi üle 6000 krooni. Ostjad said vahelaolt kinnituse, et müüja on igati tõsiseltvõetav ning kaup olemas ja kandsid kumbki Asmel Rakennuse arvele ligi 200 000 eurot, kirjutas Eesti Ekspress 2009. aastal.

Seejärel lülitasid kurjategijad sidepidamiseks kasutatud telefonid välja ja raha kadus. Petta saanud firmade esindajad võtsid ühendust Soome keskkriminaalpolitseiga.

Politsei sai kamba tegemisi jälgides teada, et raha jagamist otsustas Ramjalg.

Eesti haiglates on puudu 2000 õde ja esineb juhtumeid, kus ühel valves oleval õel on hooldada kuni 40 patsienti, kirjutab Õhtuleht.

Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa tunnistas, et õdesid ei jätku enam ka nii-öelda kõrgema etapi haiglates. "Tartu Ülikooli kliinikumis on mitmes osakonnas palju õe ametikohti täidetud tervishoiukõrgkooli tudengitega, kuigi seaduse järgi töötavad nad abiõdedena, kes iseseisvalt valvata ei tohi. Põhja-Eesti regionaalhaiglas seisab õdedepuuduse tõttu aeg-ajalt osa voodikohti tühjalt, mistõttu on ka onkoloogilised haiged pidanud kauem ravijärjekorras ootama," ütles Rehemaa.

Katrin Olo-Laansoo Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust kinnitas, et õdede töökoormus on suur. "Väga palju on täitmata kohti, mis omakorda tähendab, et Eesti õed teevad ülekoormusega tööd," ütles Olo-Laansoo. Näiteid, kus üks õde töötab korraga kolmes suures haiglas, on Olo-Laansoo sõnul mitu.

"Noored, kes koole lõpetavad, hakkavad juba viimasel kursusel nende riikide keeli õppima, kuhu plaanitakse pärast diplomi saamist minna. Nad ei tulegi Eesti süsteemi tööle. Asi on tõsine," rääkis Olo-Laansoo ja ütles, et Eestis on kohe tunda, kui Soomes uus hooldekodu avatakse, sest tervishoiutöötajad lahkuvad lainetena. "Täna on seis selline, et ei lähe mitte ainult õed, vaid ka hooldajad," ütles Olo-Laansoo.

Eesti tervishoiutöötajate väljarändel on Olo-Laansoo sõnul põhjuseks palk ja ülekoormus. "3,83 eurot tunnis kõrgharidusega õele on naeruväärne maksta. Müts maha kõigi kolleegide ees, kes täna veel siin töötavad ja peavad 2-3 inimese töö ära tegema." Soome õe kuupalk on 2000 eurot. Olo-Laansoo ühtki lahendust probleemile tulemas ei näe ei valitsuselt ega riigikogust.

Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni kinnitusel ei lähe õed välismaale ainult palga pärast, vaid ka õppima, ja tullakse siis tagasi. Siiski möönas ta, et tagasitulijaid on vähe.

Pruudeni sõnul on Eesti õel Soome haiglasse lihtne tööd saada, sest Eesti õdedel on keerukamad protseduurid, nagu veenivere võtmine, paremini selged kui soomlastel. Seal teevad selliseid protseduure vaid arstid. Pruudeni kinnitusel õdede nappus alles jõuab kätte, kui Eestis kõik Euroopa Liidu rahaga ehitatud õendushaiglad valmis on saanud.

Arstist riigikogulase Viktor Vassiljevi sõnul lahendaks kogu õdede probleemi raha, mida Eestis ei ole. Eestis kulub Vassiljevi kinnitusel ühe patsiendi kohta neli korda vähem raha, kui kulutab Soome ja kuus korda vähem, kui kulub Rootsil. See vahe tuleb riigikogulase väitel veidi palkadest, aga enamasti sellest, et ei osutata nii palju tervishoiuteenuseid, kui peaks. Samas kulutatakse Eestis arutult ja Vassiljev nimetab eraõiguslikele isikutele rajatud tervishoiusüsteemi haiglate võidurelvastumiseks. "Üks Tallinna keskhaigla ostab uue tomograafi, teine ostab kallima ja veel parema, kuigi piisaks ühest kahe peale. See ei ole efektiivne," ütles Vassiljev.

Euroopa Komisjoni tellitud ja nõustamisfirma BiPRO läbi viidud uuringu kohaselt on jäätmevedu ja taaaskasutus Eestis kehvasti korraldatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tunamullustele andmetele tuginevas uuringus viidatakse, et Eesti üheks nõrgaks kohaks on jäätmete tekkimise ennetamine. "Põhimõtteliselt tähendab see seda, et rohkem tuleb taaskasutusele rõhuda," rääkis jäätmekäitlejate liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Uuringust selgub, et eestlaste juurdepääs jäätmekogumisteenustele on halb. "See tähendab, et linnades on inimestele võimalik prügikogumine organiseerida, maakohtades aga mitte," sõnas Rüütelmann. Tulemuseks on olukord, et jäätmed ei jõua taaskasutuskeskusteni.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul on jäätmete kogumissüsteemiga Eestis tõepoolest probleeme. "Siia alla kuulub ka olmejäätmete vedu, mis kahjuks mõnedes omavalitsustes siiani ei toimi," lausus Kuusk. See ongi põhjuseks, miks Eesti jäätmekäitlusteenusele juurdepääsu kategoorias nulli teenis.

Kuuse hinnangul oleks kõige olulisem jäätmeteket üldse vältida. "Kui see osutub võimatuks, tuleb võimalikult palju jäätmeid taaskasutada, sealhulgas korduvalt kasutada, ringlusse võtta ning võimalikult vähe jäätmeid viia prügilasse," lisas ta.

Margit Rüütelmann avaldas lootust, et olukord paraneb ja tegelikult pole situatsioon nii hull, kui uuringus väljendub. "Nii suure arvu riikide kohta, kui raportis on esitatud, ongi normaalne, et kasutatud on kõige kättesaadavamaid materjale, paraku ei näita need aga hetkeseisu," selgitas Rüütelmann. Kui ülemöödunud aastal läks sissetulevatest materjalidest taaskasutusse 20 protsenti, siis mullu ja tänavu suurenes see 40 protsenti ehk ligikaudu 60 000 tonnini.

Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt teenis Eesti nulli 19 kategooriast kuues, milleks olid jäätmetekke vältimise kava, kõrvaldatud olmejäätmete hulk, taaskasutatud olmejäätmete hulk, olmejäätmete ringlussevõtu arendamine, juurdepääs jäätmekogumisteenustele ning jäätmekäitluskava kohane olmejäätmete tekkimise ja töötlemise prognoos. Kokku sai Eesti 17 punkti 42-st ja jagas 27 riigi arvestuses Slovakkiaga 18.–19. kohta.