Sõiduõpetajate hinnangul on igati põhjendatud alates järgmise aasta jaanuarist rakenduv seadusemuudatus, mis tõstab tsiklijuhi vanusepiiri, kirjutab Saarte Hääl.

“Mootorratas on üks ohtlikumaid sõiduriistu, mistõttu teatud elukogemus ja tasakaalukus tuleb kindlasti kasuks,” arvab omanimelise autokooli omanik ja sõiduõpetaja Taavo Tenno.

2013. aasta 19. jaanuarist tõuseb A- ja D-kategooria ehk tsikli- ja bussijuhi vanuse alammäär 24-aastale. Kui inimesel on vähemalt kaks aastat olnud A2-alamkategooria juhtimisõigus, saab A-kategooria juhtimisõigust taotleda 20-aastaselt.

24-aastane inimene on Tenno arust enamasti küpsem ja tasakaalukam, mis on kindlasti oluline ka mootorratta juhtimisel. Tenno lisas, et ka bussijuhtidel on teatav elukogemus vajalik, sest nemad vastutavad paljude inimeste turvalisuse eest. “Arvan, et seadusemuudatus on ellu kutsutud, järgides teiste maade kogemusi selles vallas. Samas võib selle taga olla kindlasti ka muid põhjuseid – liiklusõnnetused noorte mootorratturitega,” ütles Tenno Saarte Häälele.

Ta lisas, et kui selline vanusepiir on paljudes maades juba varem paika pandud, siis on seda kindlasti tehtud läbiviidud põhjalike analüüside ja kaalutletud otsuse põhjal.

Ka Kuressaare ametikooli autotehnika juhtõpetaja Margus Kivi kiidab muudatuse suvel igapäevase mootorrattaga liiklejana heaks. Tema sõnul on huvilistel, kes on eelnevalt teinud endale A2-kategooria juhiloa, nüüd võimalik saada mootorratta piiranguteta juhiloa omanikuks aasta varem, kui see oli võimalik vana seadusega.

“Tegelikult, kes tahab end rattaga surnuks sõita, sõidab ikka, olenemata vanusepiiridest ja juhiloa olemasolust,” märkis Kivi, kes isiklikult ei ole seaduste karmistamise ja vanusepiiride tõstmise suur toetaja. Pigem oleks vaja parandada inimeste suhtumist liiklusse ja teistega arvestamise oskust, kirjutab Saarte Hääl.

Seaduse karmistamist ei poolda Erestoni autokooli sõiduõpetaja Erki Kuusk, kelle arvates oleks pidanud selle vanusepiiri tõstmise tegema kuidagi individuaalselt. Näiteks arvestades inimese käitumist liikluses. “Kui ei ole rikkumisi liikluses, siis võiks ju mootorrattaloa varem saada,” arvas Kuusk, lisades, et noor inimene tahab ju mootorrattaga ringi liikuda ning vanusepiirangu tõstmine tuli üllatusena. Küll aga peab ta õigeks vanusepiiri tõstmist bussijuhtidel, sest vastutus on suur.

Kõik alla 24-aasta vanused, kes alustasid A- või D- kategooria koolituskursusel osalemist või eelnimetatud kategooriate mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemist enne 19. jaanuari 2013 ning ei ole nimetatud kuupäevaks A- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust saanud, saavad juhtimisõiguse taotlemist jätkata üksnes 24-aastaseks saamisel. Alates uuest aastast A- ja D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alla 24-aastastele isikutele ei anta ning vastava kategooria juhiluba neile ei väljastata.

Muudatus on tulemas juhiloa kehtivuse osas, nimelt hakkab eelolevast aastast C-, D- ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba kehtima viis aastat praeguse kümne aasta asemel.

Veel juhib Taavo Tenno tähelepanu muudatusele, mis on tulemas mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbimise tähtpäeva osas – nimelt peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval maanteeametile uut tervisetõendit.

Eelolevatel kuudel on oodata pangakontoris pakutavate teenuste hinnatõusu, Swedbank ja LHV Pank plaanivad seda teha sügisest, kirjutab ajaleht Postimees.

"Kontorivõrgus pakutavate teenuste osas on arvatavasti üle kogu turu oodata mõningast hinnatõusu, millega osa konkurente on juba algust teinud," ütles Postimehele Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.

Perens lisas, et pank loodab saada selgust muudatuste osas septembriks.

LHV pank on avalikustanud oma uue 1. oktoobrist kehtima hakkava hinnakirja, mille kohaselt tõuseb pangakontoris tehtavate riigisiseste maksete hind 10 sendi ehk viie protsendi võrra kahe euroni. Kontoris tehtavad välismaksed kallinevad 3,61 euro võrra ehk 56 protsenti.

Internetipangas tehtud riigisiseste tehingute hind ei muutu, välismaksed kallinevad 53 sendi ehk 12 protsendi võrra viie euroni.

Nii SEB, Nordea ja Sampo panga esindajad ütlesid ajalehele, et teenuste hindu tõsta ei kavatse. "SEB ei kavanda preagu teenustasude hindades põhimõttelisi muudatusi," ütles ajalehele SEB äriarenduse divisjoni direktor Mart Maasik.

Töötukassa andmeil oli juuli lõpus töötuna arvel 39 462 inimest ehk kuus protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, viimati oli alla 40 000 inimese töötukassas registreeritud jaanuaris 2009.

Juulis registreeris end töötukassas 5 157 uut töötut. Juulikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 503 inimest. Toetudes eelnevate kuude töötuskindlustusmakse laekumise andmetele on tegelik tööleminejate arv on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr töötukassa teatel endiselt Ida-Virumaal ning madalaim Viljandimaal. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised, lihttöölised ning teenindus- ja müügitöötajad.

Juuli jooksul lisandus võrreldes juunikuuga rohkem tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3 866, millest 55,6 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu ning kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7 874. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele. Järgnesid teenindus- ja müügitöötajatele, lihtöölistele ning seadme- ja masinaoperaatoritele pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales juulis 3 659 ja tööotsingu koolitusel 807 inimest. Tööpraktikal osales 827, tööharjutusel 510 ning tööklubis 411 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 234 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 58 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 83 uut töökohta. Palgatoetusega oli juulis töötamas 2 067 inimest. Lisaks osales veel 2 230 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 9 690 inimesele ehk 22 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 324 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 2,7 miljonit eurot. Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai juulis 8 090 inimest ehk 18 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 516 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1 236 ning hüvitisteks maksti kokku ligi 815 tuhat eurot.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 140 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 037 ning hüvitisteks maksti juulis üle 502 tuhande euro.

Eesti ettevõtete seas läbi viidud uuring näitab ettevõtjate tolerantsust suitsetajate suhtes, hoolimata sellest, et suitsetav töötaja kulutab aastas suitsupausidele töökohal keskmiselt 21 tööpäeva.

Üle poole tööandjatest suhtub suitsupausidesse töökohal neutraalselt, 42 protsenti ettevõtetest suhtuvad töökohal suitsetamisse negatiivselt, selgus CV Keskuse tööportaali uuringust.

„ Uuringus palusime tööpakkujatel vastata küsimusele, et kui neil oleks valida kahe muidu võrdväärse tööle kandideerija vahel, aga oleks ka teada, et üks neist on suitsetaja ja teine mittesuitsetaja, siis kumma kandidaadi kasuks nad otsustaksid. Samuti uurisime tööpakkuja hoiakuid suitsupauside kohta töökohas ning soovisime teada, kas uuringus osaleja ise suitsetab“, ütles CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.

48 protsenti tööandjatest valiks kahe identse kandidaadi vahel mittesuitsetaja, kusjuures 49 protsenti tööpakkujatest ei pea seda töötaja valimisel määravaks ja kõigest 3 protsenti valiksid suitsetaja. 42 protsenti tööandjatest suhtub negatiivselt suitsupausidesse töökohas ning neutraalsed on selles osas 51 protsenti tööandjadest.

Küsitlusele vastanud tööandjatest 79  protsenti olid mittesuitsetajad ja 18 protsenti suitsetajad.

Küsitluses osales kokku 490 ettevõtet üle Eesti.

Uuringust selgus, et tavaliselt teeb suitsetav töötaja 3-4 suitsupausi päevas ning ühele pausile kulub keskmiselt 15 minutit. Lihtne arvutus näitab, et töötajal kulub suitsetamisele tund päevas ja 264 tundi aastas.