Eesti ühe tuntuma liiklusjuristi, vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul annab politsei üliagarus liiklejatele sageli aluse neile määratud liiklustrahvi vaidlustada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sirgi sõnul annavad ka politseinike hooletusvead sageli trahvituile kaebamispõhjuse, kuid kõige rohkem vaidlustatakse kohtus trahve, mis on põhjustatud just liikluspolitseiniku üliagarusest. „Mõnikord keskendun tõesti advokaadina ka vormilistele vigadele, kuid enamasti on tühistamise põhjuseks tõsiasi, et inimene pole seda rikkumist lihtsalt toime pannud,” sõnas Sirk Eesti Päevalehele.

Tema sõnul on politseil kurb arusaam või taktika, et kui nad on kiirusemõõtjale mingi näitaja ette saanud, siis arvatakse, et keegi peab ka süüdi olema. "Valitakse välja kõige tõenäolisem, aga kui seal on korraga rohkem kui üks auto, siis võidakse valida lihtsalt vale sõiduk.”

Sirgi sõnul on kiirusemõõtjad läinud väga võimsaks, võimaldades kiirust mõõta kilomeetri kauguselt. Kuna nii pika vahemaa puhul silmaga enam sõidukiirust ei erista, siis võib tihti juhtuda, et politsei valib süüdlase tõesti huupi. „Seda on väga raske tõendada, sest politseinik tuleb kohtusse, paneb käe südamele ja ütleb, et tema midagi valesti teinud pole, ja siis peab omakorda kohus otsustama,” lisas ta.

Tänavu seitsme kuu jooksul on politsei teinud väärteomenetluse 31 350 kiiruseületajale, kellest 221 on kaevanud otsuse edasi. „Reeglina kaevatakse liiklussüütegude eest saadud otsused edasi selleks, et vähendada või leevendada karistust – vähendada rahatrahvi, vaidlustatakse trahvisumma, soovitakse maksta ositi, eriõigust tagasi saada või aega lühendada,” selgitas politsei pressiesindaja Helin Vaher Eesti Päevalehele.

Tema sõnul tühistatakse trahve siis, kui isik ei ole väärtegu toime pannud, väärteoasjaolu ei ole tõendatud või on oluliselt rikutud menetlusnorme.

Sirk omakorda peab oma igapäevatöös silmitsi seisma olukorraga, kus politseiniku ja juhi vaidluses jääb sõna sõna vastu. „Politseinik ütleb, et turvavöö oli lahti, juht ütleb vastupidist, aga politseile tähendab see tõendatust, sest politseinik ju ütles. Karistusõiguses nõuab see omakorda, et vastuolud on kõrvaldatud ja seal ei saa eelistada ühte tõendit teisele,” selgitas Sirk.

Tema sõnul kasutavad politseinikud vaidluste vältimiseks üha rohkem salvestusseadmeid.

Eestlased kaebavad mõistetud liiklustrahve edasi võrdlemisi harva – seda teeb umbes üks protsent trahvi saanuid. Justiitsministeeriumi andmeil on tänavu kohtus lahendatud 453 liiklusalast väärtegu, millest täielikult rahuldati 146 ja osaliselt 104 taotlust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sirgi sõnul on väheste kaebuste üks põhjus see, et kohtuskäik on kallis ja muudab kaebamise mõttetuks. „Üldiselt on nii, et kulud, mida inimene kannab, on tavaliselt suuremad kui määratud rahatrahv, kui me ei räägi siin raskemate sanktsioonimääradega rikkumistest,” lausus Sirk. „Inimene, kes tõesti tahab enda õiguste eest seista, peab arvestama, et põhimõte maksab talle rohkem kui trahvi maksmine. Kui tõesti protsess on võidetud, siis hüvitatakse üldjuhul õigusabikulud, kuid võit pole kunagi kindel ja hüvitatakse ka osaliselt.”

Sõiduõpetajate hinnangul on igati põhjendatud alates järgmise aasta jaanuarist rakenduv seadusemuudatus, mis tõstab tsiklijuhi vanusepiiri, kirjutab Saarte Hääl.

“Mootorratas on üks ohtlikumaid sõiduriistu, mistõttu teatud elukogemus ja tasakaalukus tuleb kindlasti kasuks,” arvab omanimelise autokooli omanik ja sõiduõpetaja Taavo Tenno.

2013. aasta 19. jaanuarist tõuseb A- ja D-kategooria ehk tsikli- ja bussijuhi vanuse alammäär 24-aastale. Kui inimesel on vähemalt kaks aastat olnud A2-alamkategooria juhtimisõigus, saab A-kategooria juhtimisõigust taotleda 20-aastaselt.

24-aastane inimene on Tenno arust enamasti küpsem ja tasakaalukam, mis on kindlasti oluline ka mootorratta juhtimisel. Tenno lisas, et ka bussijuhtidel on teatav elukogemus vajalik, sest nemad vastutavad paljude inimeste turvalisuse eest. “Arvan, et seadusemuudatus on ellu kutsutud, järgides teiste maade kogemusi selles vallas. Samas võib selle taga olla kindlasti ka muid põhjuseid – liiklusõnnetused noorte mootorratturitega,” ütles Tenno Saarte Häälele.

Ta lisas, et kui selline vanusepiir on paljudes maades juba varem paika pandud, siis on seda kindlasti tehtud läbiviidud põhjalike analüüside ja kaalutletud otsuse põhjal.

Ka Kuressaare ametikooli autotehnika juhtõpetaja Margus Kivi kiidab muudatuse suvel igapäevase mootorrattaga liiklejana heaks. Tema sõnul on huvilistel, kes on eelnevalt teinud endale A2-kategooria juhiloa, nüüd võimalik saada mootorratta piiranguteta juhiloa omanikuks aasta varem, kui see oli võimalik vana seadusega.

“Tegelikult, kes tahab end rattaga surnuks sõita, sõidab ikka, olenemata vanusepiiridest ja juhiloa olemasolust,” märkis Kivi, kes isiklikult ei ole seaduste karmistamise ja vanusepiiride tõstmise suur toetaja. Pigem oleks vaja parandada inimeste suhtumist liiklusse ja teistega arvestamise oskust, kirjutab Saarte Hääl.

Seaduse karmistamist ei poolda Erestoni autokooli sõiduõpetaja Erki Kuusk, kelle arvates oleks pidanud selle vanusepiiri tõstmise tegema kuidagi individuaalselt. Näiteks arvestades inimese käitumist liikluses. “Kui ei ole rikkumisi liikluses, siis võiks ju mootorrattaloa varem saada,” arvas Kuusk, lisades, et noor inimene tahab ju mootorrattaga ringi liikuda ning vanusepiirangu tõstmine tuli üllatusena. Küll aga peab ta õigeks vanusepiiri tõstmist bussijuhtidel, sest vastutus on suur.

Kõik alla 24-aasta vanused, kes alustasid A- või D- kategooria koolituskursusel osalemist või eelnimetatud kategooriate mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemist enne 19. jaanuari 2013 ning ei ole nimetatud kuupäevaks A- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust saanud, saavad juhtimisõiguse taotlemist jätkata üksnes 24-aastaseks saamisel. Alates uuest aastast A- ja D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alla 24-aastastele isikutele ei anta ning vastava kategooria juhiluba neile ei väljastata.

Muudatus on tulemas juhiloa kehtivuse osas, nimelt hakkab eelolevast aastast C-, D- ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba kehtima viis aastat praeguse kümne aasta asemel.

Veel juhib Taavo Tenno tähelepanu muudatusele, mis on tulemas mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbimise tähtpäeva osas – nimelt peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval maanteeametile uut tervisetõendit.