Advokaat: politsei üliagarus annab sageli aluse trahvi vaidlustada

Eesti ühe tuntuma liiklusjuristi, vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul annab politsei üliagarus liiklejatele sageli aluse neile määratud liiklustrahvi vaidlustada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sirgi sõnul annavad ka politseinike hooletusvead sageli trahvituile kaebamispõhjuse, kuid kõige rohkem vaidlustatakse kohtus trahve, mis on põhjustatud just liikluspolitseiniku üliagarusest. „Mõnikord keskendun tõesti advokaadina ka vormilistele vigadele, kuid enamasti on tühistamise põhjuseks tõsiasi, et inimene pole seda rikkumist lihtsalt toime pannud,” sõnas Sirk Eesti Päevalehele.

Tema sõnul on politseil kurb arusaam või taktika, et kui nad on kiirusemõõtjale mingi näitaja ette saanud, siis arvatakse, et keegi peab ka süüdi olema. "Valitakse välja kõige tõenäolisem, aga kui seal on korraga rohkem kui üks auto, siis võidakse valida lihtsalt vale sõiduk.”

Sirgi sõnul on kiirusemõõtjad läinud väga võimsaks, võimaldades kiirust mõõta kilomeetri kauguselt. Kuna nii pika vahemaa puhul silmaga enam sõidukiirust ei erista, siis võib tihti juhtuda, et politsei valib süüdlase tõesti huupi. „Seda on väga raske tõendada, sest politseinik tuleb kohtusse, paneb käe südamele ja ütleb, et tema midagi valesti teinud pole, ja siis peab omakorda kohus otsustama,” lisas ta.

Tänavu seitsme kuu jooksul on politsei teinud väärteomenetluse 31 350 kiiruseületajale, kellest 221 on kaevanud otsuse edasi. „Reeglina kaevatakse liiklussüütegude eest saadud otsused edasi selleks, et vähendada või leevendada karistust – vähendada rahatrahvi, vaidlustatakse trahvisumma, soovitakse maksta ositi, eriõigust tagasi saada või aega lühendada,” selgitas politsei pressiesindaja Helin Vaher Eesti Päevalehele.

Tema sõnul tühistatakse trahve siis, kui isik ei ole väärtegu toime pannud, väärteoasjaolu ei ole tõendatud või on oluliselt rikutud menetlusnorme.

Sirk omakorda peab oma igapäevatöös silmitsi seisma olukorraga, kus politseiniku ja juhi vaidluses jääb sõna sõna vastu. „Politseinik ütleb, et turvavöö oli lahti, juht ütleb vastupidist, aga politseile tähendab see tõendatust, sest politseinik ju ütles. Karistusõiguses nõuab see omakorda, et vastuolud on kõrvaldatud ja seal ei saa eelistada ühte tõendit teisele,” selgitas Sirk.

Tema sõnul kasutavad politseinikud vaidluste vältimiseks üha rohkem salvestusseadmeid.

Eestlased kaebavad mõistetud liiklustrahve edasi võrdlemisi harva – seda teeb umbes üks protsent trahvi saanuid. Justiitsministeeriumi andmeil on tänavu kohtus lahendatud 453 liiklusalast väärtegu, millest täielikult rahuldati 146 ja osaliselt 104 taotlust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sirgi sõnul on väheste kaebuste üks põhjus see, et kohtuskäik on kallis ja muudab kaebamise mõttetuks. „Üldiselt on nii, et kulud, mida inimene kannab, on tavaliselt suuremad kui määratud rahatrahv, kui me ei räägi siin raskemate sanktsioonimääradega rikkumistest,” lausus Sirk. „Inimene, kes tõesti tahab enda õiguste eest seista, peab arvestama, et põhimõte maksab talle rohkem kui trahvi maksmine. Kui tõesti protsess on võidetud, siis hüvitatakse üldjuhul õigusabikulud, kuid võit pole kunagi kindel ja hüvitatakse ka osaliselt.”