Nädalavahetusel Antslas toimuval Hauka Laadal soovitab politsei laadakülalistel säilitada kainet meelt ning alkoholiga mitte liialdada, samuti teatab, et väljas on täiendavad korrakaitsejõud.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et laadakülaliste turvalisuse tagamiseks pöörab politsei eeskätt tähelepanu liigselt alkoholi tarvitanud inimestele, alkoholi tarvitavatele alaealistele ning joobes sõidukijuhtidele.

6. augustil Võrumaal läbi viidud sõidukijuhtide kainuskontroll andis selgelt mõista, et jätkuvalt on probleemiks joobes roolikeerajad. Päeva vältel tabas korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus kokku 10 alkoholi tarvitanud juhti. Kokku kontrolliti 1210 sõidukijuhti ning lisaks avastati kolm juhtimisõiguseta juhti, sama palju kiirust ületanud juhti, samuti kolm töö- ja puhkeaja nõudeid eiranud juhti, kaks ülekaalulist raskeveokit, üks turvavööta juht ning üks turvaistmeta reisinud laps.

„Võrumaa mastaapides on selline alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide arv äärmiselt suur näitaja, mis annab märku nende liiklejate hoolimatusest kaasliiklejate suhtes,“ sõnas Soekarusk ja avaldas lootust, et nädalavahetusel aset leidva suurürituse raames ei tule politseil silmitsi seista alkoholijoobes isikutega, kes vastutustundetult enda või teiste laadakülaliste elu ohtu panevad.

Nädalavahetusel Antslat külastavatele inimestele soovib politsei kainet meelt, ühtlasi tähelepanelikkust jälgimaks muudatusi liikluskorralduses ning järgimaks ajutiste liiklusmärkide nõudeid.

G4S-i turvatöötajad pidasid kolmapäeva õhtul Tartus kinni mehe, kes oli röövinud kesklinnas asuva kütusetankla kassaraha.

Veidi enne kella 21 saabus G4S-i juhtimiskeskusesse paanikahäire ühest Tartu bensiinijaamast. Kolme minutiga sündmuskohale jõudnud patrullekipaaži turvatöötaja tuvastas, et tanklasse oli sisenenud valges maikas ja põlvpükstes, umbes 170-180 sentimeetrit pikk ja lühikese soenguga mees. Eesti keelt kõnelenud röövel suundus koheselt leti taha, haaras müüjal ühe käega kaelast ja võttis teise käega kassast sularaha.

Pärast mehe lahkumist vajutas tanklatöötaja paanikanuppu. G4S-i juhtimiskeskusest edastati ründaja tundemärgid koheselt kõigile Tartu linna ekipaažidele, kes asusid röövlit otsima. Samuti informeeriti politseid, teatas turvafirma BNS-ile.

Juba kell 21.04 märkas üks G4S-i ekipaažidest kirjeldusele vastavat meest Vene tänaval üle jõe viiva silla juures. Kahtlusalune peeti kinni ja tuvastati, et tegu on tanklat röövinud mehega. Kinnipeetu juurest leiti sularaha ning ta tunnistas oma tegu. G4S andis kinnipeetu üle politseile.

Eelmisel nädalal avastasid Põhja prefektuuri narkokuritegude uurijad vihje peale Tallinna külje alt 297 taimega kanepipõllu ning pidasid kinni seal tegutsenud 31-aastase mehe.

Leitud taimed olid erineva pikkusega, millest võib järeldada, et Rae vallas asunud põld oli saaki kandnud juba mõnda aega, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kanepi ebaseaduslikus kasvatamises kahtlustatavana peeti kinni 31-aastane Rauno, kel on olnud politseiga kokkupuuteid ka varem. Politseinikud leidsid mehe kinnipidamisel erinevaid esemeid, mis viitavad kanepitaimede kasvatamisele. Harju maakohus võttis kahtlustatava prokuröri taotlusel vahi alla.

„Kas ja kui palju ainest on juba müüki jõudnud, seda selgitab uurimine. On üsna selge, et nii suures koguses kanepitaimi ei kasvata keegi enda tarbeks,“ ütles Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas, lisades et hulga kanepitaimede eemaldamine ja tänavamüügist kõrvaldamine võib säästa nii mõnegi noore inimese tervise.

„Paraku on kanepi tarbimine noorte seas jätkuvaks probleemiks ning see on ka enimtarvitatav narkootiline aine Eestis. Tänu tähelepanelikule inimesele, kes meie üksusele vihje andis, oleme teinud väikese ent olulise sammu selles suunas, et vähendada kanepi levikut ning selle tarbimist.“

Sellel aastal on Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidanud kinni 151 isikut, keda kahtlustatakse erinevates narkokuritegudes.

Kuna koolide tervisekaitsenõuded kehtestanud sotsiaalministri määrus aegus juba poolteist aastat tagasi, on omavalitsused praegu valiku ees, milliste nõuete järgi oma koolide klassid 1. septembriks komplekteerida võib, kirjutab Postimees.

Sotsiaalministeerium viitas oma vastuses Postimehele, et omavalitsus võiks seni, kuni valmib juba üle aasta koostamisjärgus olev uus määrus, lähtuda varasematest tervisekaitsenõuetest.

Pikisilmi oodatav määrus venib seetõttu, et selle sätted ajasid vaidlema sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi. Viimane võitles veel mullu sügisel määruse liigse karmuse vastu - pole mõtet esitada tingimusi, mida enamik koole täita ei suuda.

Nüüdseks on määruse eelnõu saadetud teist korda kooskõlastusringile, mille tähtaeg kukub reedel. Lähinädalail saadetakse eelnõu Euroopa Komisjonile, pärast mida on määruse jõustumise ooteaeg veel kuni 180 päeva.

UUe määruse kohaselt peab senise 1,7 ruutmeetri asemel iga õpilase kohta olema põhikooli klassis kaks ruutmeetrit põrandapinda.

Ümber tuleb ehitada need koolid, mis ei vasta uutele lubatud radooni- ja gammakiirguse sisalduse nõuetele ning õpperuumide järelkõlakestvuse ja heliisolatsiooninõuetele. 561 koolist ei ole piisavalt helikindlad pooled, ventilatsiooninõuetele ei vasta 68 protsenti ning radoonikaitset vajab 14 kooli. Ümberehitusele kulub hinnanguliselt üle 73 miljoni euro.

Koolid peavad olema ümber ehitatud hiljemalt 2030. aastaks.