EESTI UUDISED BNS

Politsei tabas Kohtla-Järve ja Tartu pangaröövis kahtlustatava mehe

Politsei tabas kolmapäeva õhtul mehe, keda kahtlustatakse möödunud nädalal Kohtla-Järvel toime pandud pangaröövis ja juuli lõpus Tartus pangakontori röövimises.

Lõuna prefektuuri töötajad koostöös Ida prefektuuri töötajatega pidasid kolmapäeval kell 23 Viljandis kinni 30-aastase Aleksandri, keda kahtlustatakse pangaröövis möödunud nädalal Kohtla-Järvel ning samuti 28. juulil Tartus Ringtee tänaval kaubanduskeskuses asuva pangakontori röövimises, teatas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.

Neljapäeval taotles Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör mehe vahistamist kohtueelse uurimise ajaks ja Viru maakohtu eeluurimiskohtunik nõustus sellega.

Mehele esitatud kahtlustuse kohaselt sisenes ta 3. augustil Kohtla-Järvel Keskalleel asuvasse pangakontorisse ning hüppas noaga ähvardades üle teenindusleti, haaras telleri kassast sularaha ja põgenes kontorist. Meest kahtlustatakse ka 28. juulil kell 13 toime pandud röövis Tartus Ringtee tänaval kaubanduskeskuses asuvas pangakontoris. Siis röövis ta noaga ähvardades sularaha. Röövi ajal oli pangakontoris ka kliente, kes kannatada ei saanud.

Prokuratuur alustas Aleksandri suhtes kriminaalmenetlust röövimise paragrahvi alusel, seadus näeb sellise teo eest ette karistuseks 3-15-aastase vangistuse.

Prokuratuur ja röövide ohvriks langenud pangad ei soovi röövli saagiks langenud summade suurust avalikustada.

Siseministeerium sätestab vabatahtlike merepäästjate töö alused

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis kehtestab riigikogus vastuvõetud seaduse alusel nõuded vabatahtlikele merepäästjatele.

Eelnõu järgi peab vabatahtlik merepäästja olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas. Ta peab olema võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd, olema kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma iseseisvalt langetada otsuseid oma pädevuse piires ning olema võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutama nende eest. Merepäästja peab olema hea analüüsisünteesivõimega, oskama eristada olulist ebaolulisest ning suutma lahendada probleeme, samuti peab ta olema hea suhtlemisoskusega.

Vabatahtliku merepäästja isikuomadustele vastamist hakkab kontrollima politsei- ja piirivalveamet.

Vabatahtlik merepäästja peab läbima füüsilised katsed. Ta peab olema võimeline ujuma 500 meetrit vabalt valitud stiilis. Samuti peab ta läbima katsed, mille koostamisel on lähtutud abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale kehtestatud füüsilistest katsetest.

Vabatahtlik merepäästja peab läbima koolituse, esimese astme õpe on 40 tundi ja lõpeb arvestusega, teise astme õpe on 20-tunnine ning lõpeb samuti arvestusega. Esimese astme õppe läbinud merepäästjal on õigus teha merepäästetöid üksnes koos politseiametnikuga või koos teise astme õppe läbinud merepäästjaga. Teise astme õppe läbinud merepäästjavõib aga merepäästetöid teha iseseisvalt.

Täiendkoolituse peab vabatahtlik merepäästja läbima vähemalt iga kolme aasta järel.

Politsei- ja piirivalveamet hakkab väljaõppe ja kehalised katsed läbinud vabatahtlikele merepäästjatele väljastama merepäästja tunnistusi, millel on isikuandmed ja foto.

.Vabatahtliku merepäästja eritunnuseks on kiri "Vabatahtlik merepääste". Vabatahtliku merepäästja eritunnust kantakse merepäästetöö tegemisel üldjuhul vabatahtlike merepäästjate riietusel või vabatahtlike merepäästjate kasutuses olevatel sõidukitel või varustusel.

Riigikogu seadustas vabatahtlikud merepäästjad tänavu juuni alguses, viies sisse muudatused politsei ja piirivalve seadusesse ning meresõiduohutuse seadusesse.

Valitsus eraldas sportlaste premeerimiseks 172 560 eurot

Valitsus eraldas neljapäevasel istungil reservist kultuuriministeeriumile Londoni olümpiamängudel medali võitnud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks 172 560 eurot.

Valitsus otsustas premeerida kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabi 70 302 euroga ja tema treener Henn Põllustet 35 151 euroga. Samuti otsustas valitsus premeerida kettaheites pronksmedali võitnud Gerd Kanterit 44 738 euroga ja tema treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 22 369 euroga, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Eksmaailmameister Heiki Nabi võitis esmaspäeval Eesti esimese medali Londoni olümpiamängudel, tulles kuni 120-kilogrammiste meeste kreeka-rooma maadluses hõbedale.

Nabi hõbe on Eesti esimene olümpiamedal maadluses alates 1936. aastast, kui Kristjan Palusalu krooniti kahekordseks olümpiavõitjaks ja Eesti maadlejad tulid viiel korral kolme hulka. 1952. aastal võitis kulla Johannes Kotkas, kuid seda Nõukogude Liidu värvides.

Londoni olümpiamängude meeste kettaheite finaalis võitis Gerd Kanter teisipäeval pronksmedali hooaja tippmargiga 68.03.

Politsei hoiab Hauka laadalistel täiendavate jõududega pilku peal

Nädalavahetusel Antslas toimuval Hauka Laadal soovitab politsei laadakülalistel säilitada kainet meelt ning alkoholiga mitte liialdada, samuti teatab, et väljas on täiendavad korrakaitsejõud.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et laadakülaliste turvalisuse tagamiseks pöörab politsei eeskätt tähelepanu liigselt alkoholi tarvitanud inimestele, alkoholi tarvitavatele alaealistele ning joobes sõidukijuhtidele.

6. augustil Võrumaal läbi viidud sõidukijuhtide kainuskontroll andis selgelt mõista, et jätkuvalt on probleemiks joobes roolikeerajad. Päeva vältel tabas korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus kokku 10 alkoholi tarvitanud juhti. Kokku kontrolliti 1210 sõidukijuhti ning lisaks avastati kolm juhtimisõiguseta juhti, sama palju kiirust ületanud juhti, samuti kolm töö- ja puhkeaja nõudeid eiranud juhti, kaks ülekaalulist raskeveokit, üks turvavööta juht ning üks turvaistmeta reisinud laps.

„Võrumaa mastaapides on selline alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide arv äärmiselt suur näitaja, mis annab märku nende liiklejate hoolimatusest kaasliiklejate suhtes,“ sõnas Soekarusk ja avaldas lootust, et nädalavahetusel aset leidva suurürituse raames ei tule politseil silmitsi seista alkoholijoobes isikutega, kes vastutustundetult enda või teiste laadakülaliste elu ohtu panevad.

Nädalavahetusel Antslat külastavatele inimestele soovib politsei kainet meelt, ühtlasi tähelepanelikkust jälgimaks muudatusi liikluskorralduses ning järgimaks ajutiste liiklusmärkide nõudeid.

G4S-i turvatöötajad pidasid Tartus kinni tanklaröövli

G4S-i turvatöötajad pidasid kolmapäeva õhtul Tartus kinni mehe, kes oli röövinud kesklinnas asuva kütusetankla kassaraha.

Veidi enne kella 21 saabus G4S-i juhtimiskeskusesse paanikahäire ühest Tartu bensiinijaamast. Kolme minutiga sündmuskohale jõudnud patrullekipaaži turvatöötaja tuvastas, et tanklasse oli sisenenud valges maikas ja põlvpükstes, umbes 170-180 sentimeetrit pikk ja lühikese soenguga mees. Eesti keelt kõnelenud röövel suundus koheselt leti taha, haaras müüjal ühe käega kaelast ja võttis teise käega kassast sularaha.

Pärast mehe lahkumist vajutas tanklatöötaja paanikanuppu. G4S-i juhtimiskeskusest edastati ründaja tundemärgid koheselt kõigile Tartu linna ekipaažidele, kes asusid röövlit otsima. Samuti informeeriti politseid, teatas turvafirma BNS-ile.

Juba kell 21.04 märkas üks G4S-i ekipaažidest kirjeldusele vastavat meest Vene tänaval üle jõe viiva silla juures. Kahtlusalune peeti kinni ja tuvastati, et tegu on tanklat röövinud mehega. Kinnipeetu juurest leiti sularaha ning ta tunnistas oma tegu. G4S andis kinnipeetu üle politseile.

Politsei avastas Harjumaal ligi 300 taimega kanepipõllu

Pilt on illustratiivneEelmisel nädalal avastasid Põhja prefektuuri narkokuritegude uurijad vihje peale Tallinna külje alt 297 taimega kanepipõllu ning pidasid kinni seal tegutsenud 31-aastase mehe.

Leitud taimed olid erineva pikkusega, millest võib järeldada, et Rae vallas asunud põld oli saaki kandnud juba mõnda aega, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kanepi ebaseaduslikus kasvatamises kahtlustatavana peeti kinni 31-aastane Rauno, kel on olnud politseiga kokkupuuteid ka varem. Politseinikud leidsid mehe kinnipidamisel erinevaid esemeid, mis viitavad kanepitaimede kasvatamisele. Harju maakohus võttis kahtlustatava prokuröri taotlusel vahi alla.

„Kas ja kui palju ainest on juba müüki jõudnud, seda selgitab uurimine. On üsna selge, et nii suures koguses kanepitaimi ei kasvata keegi enda tarbeks,“ ütles Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas, lisades et hulga kanepitaimede eemaldamine ja tänavamüügist kõrvaldamine võib säästa nii mõnegi noore inimese tervise.

„Paraku on kanepi tarbimine noorte seas jätkuvaks probleemiks ning see on ka enimtarvitatav narkootiline aine Eestis. Tänu tähelepanelikule inimesele, kes meie üksusele vihje andis, oleme teinud väikese ent olulise sammu selles suunas, et vähendada kanepi levikut ning selle tarbimist.“

Sellel aastal on Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidanud kinni 151 isikut, keda kahtlustatakse erinevates narkokuritegudes.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD