Kolmapäeval saabub Tallinna sadamasse Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku laev USS Farragut.

USA saatkonna teatel on visiidi eesmärgiks tugevdada USA ja Eesti vahelisi suhteid ning aidata kaasa turvalise keskkonna hoidmisele. Samuti annab visiit laeva meeskonnale võimaluse tutvuda Tallinna inimestega ja kogeda Eesti rikast kultuuri ja ajalugu.

2006. aasta 4. mail teenistusse asunud USS Farragut sai oma nime USA sõjalaevastiku esimese admirali David Glasgow Farraguti järgi ning on järjekorras juba viies seda nime kandev laev. Farragut on Arleigh Burke klassi hävitaja, mis on saatkonna kinnitusel kõrgtehnoloogiaga varustatud ning valmis täitma igasugust talle antavat kaitse- või ründeülesannet.

Juhitavaid rakette kandvad hävitajad tegutsevad lennukikandjate lahingugruppide, pealvee-lahingugruppide, ühendatud maa- ja mereväe operatsioonideks valmisolevate üksuste ja täiendusüksuste kaitsmiseks ja toetamiseks. Laev on ehitatud tegutsema iseseisvalt või osana suuremast laevagrupist äärmusliku ohu tingimustes.

Laeva lahingsüsteem on ehitatud toetudes "Aegis" lahingusüsteemile ning SPY-1D mitmeotstarbelisele radarile. Ühendades Aegis'e, vertikaalse raketisüsteemi, arenenud allveelaeva-tõrjesüsteemi, arenenud õhutõrjeraketid, Tomahawk raketid ning unikaalsed ellujäämisvahendid, on saatkonna kinnitusel tegemist maailma tehnoloogiliselt kõige arenenuma lahingssüsteemiga.

Valitsus maksab Londoni olümpiamängudel teisipäeval kettaheites pronksmedali võitnud Gerd Kanterile 44 738 euro suuruse preemia.

Gerd Kanteri treenerit Vesteinn Hafsteinssoni premeerib valitsus 50 protsendi ulatuses sportlasele ette nähtud preemiast ehk 22 369 euroga.

Valitsus järgib sportlastele preemiate määramisel põhimõtteid, milles valitsuskabinet leppis oma nõupidamisel kokku 2008. aastal. Sportlastele preemiate maksmise põhimõtete järgi saab olümpiamängude kuld-, hõbe- ja pronksmedali võitja vastavalt 102 258 euro, 70 302 euro ja 44 738 euro suuruse preemia. Valitsus kehtestas preemia suurused ajal, kui kehtis kroon. Siis olid preemiad vastavalt 1,6 miljonit, 1,1 miljonit ja 700 000 krooni.

Tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlaste treenereid premeerib valitsus sportlastele määratud summast kuni 50 protsendi ulatuses.

Londoni olümpiamängude meeste kettaheite finaalis võitis Gerd Kanter teisipäeval pronksmedali hooaja tippmargiga 68.03. Kuldmedali sai kaela sakslane Robert Harting, kelle parimaks katseks jäi 68.27 ja hõbeda tõi ära iraanlane Ehsan Hadadi tulemusega 68.18.

Esmaspäeval kuni 120-kilogrammiste meeste kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabile maksab valitsis 70 302 eurot preemiat ning tema treenerile Henn Põllustele 35 151 eurot.

Eksmaailmameister Heiki Nabi võitis esmaspäeval Eesti esimese medali Londoni olümpiamängudel, tulles kuni 120 kilogrammiste meeste kreeka-rooma maadluses hõbedale. Finaalis pidi Nabi alla vanduma Pekingi olümpiavõitjale ja neljakordsele maailmameistrile Mijaín López Núñezele Kuubast tulemusega 0:3. Hõbedamees alistas teel finaali esmalt Valgevenet esindava grusiini Ioseb Tšugošvili 3:1. Veerandfinaalis sai Nabi jagu Poola maadlejast Lukasz Banakist 3:0 ning võitis poolfinaalis Johan Euréni Rootsist 3:1.

Pronksi said türklane Riza Kayaalp ja Eurén.

Nabi hõbe on Eesti esimene olümpiamedal maadluses alates 1936. aastast, kui Kristjan Palusalu krooniti kahekordseks olümpiavõitjaks ja Eesti maadlejad tulid viiel korral kolme hulka. 1952. aastal võitis kulla Johannes Kotkas, kuid seda Nõukogude Liidu värvides.

Viimase nelja aasta jooksul on Eestis toimunud ligi 14 000 tööõnnetust, milles kannatanutest ligi kaks kolmandikku on mehed.

2008.-2011. aastal toimus Eestis kokku 13 970 tööõnnetust, sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ning naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit, teatas tööinspektsioon BNS-ile.

Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal. Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25-34-aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45-54-aastaste vanusegrupis.

Viimase nelja aasta jooksul on tööõnnetustes hukkunud 76 inimest, kellest valdav enamik ehk 73 on mehed ning 3 on naised.

„Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus on ohtlikumad tööd,” ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. „Teine põhjus on eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi. Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud.”

Londoni olümpiamängude meeste kettaheite finaalis võitis Gerd Kanter teisipäeval pronksmedali hooaja tippmargiga 68.03.

Kuldmedali sai kaela sakslane Robert Harting, kelle parimaks katseks jäi 68.27 ja hõbeda tõi ära iraanlane Ehsan Hadadi tulemusega 68.18.

Kanter alustas võistlust tulemusega 65.07, järgnes 65.79 ja kolmandal katsel 66.02, millega Kanter jäi viiendale kohale. Kanteri neljas katse lendas 65.96 ja viies 68.03 kaugusele, millega Kanter kerkis koguni teisele kohale. Viimasel katsel lendas ketas veidi liiga kõrgele ja maandus 66.99 kaugusel.

Meeste kettaheite kvalifikatsioonis pääses Gerd Kanter lõppvõistlusele kolmandal katsel saadud tulemusega 66.39. Esimeses grupis heitnud Aleksander Tammert ja Märt Israel ebaõnnestusid ja lõppvõistlusele ei pääsenud. Israeli parimaks jäi kolmandal katsel heidetud 60.34, millega ta sai üldkokkuvõttes 25. koha. Tammertil oli parim teise vooru tulemus 60.20, mis andis 27. koha.