Töötutoetust sai 2011. aastal kolmandiku võrra ja töötuskindlustushüvitisi poole vähem inimesi kui aasta varem.

Hüvitisesaajate arvu vähenemine tuleneb alanevast töötuse määrast – pärast 2010. aasta esimest kvartalit langes töötuse määr Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, kirjutatakse statistikaameti veebipäevikus.

Töötutoetuse saajaid oli 2011. aastal 30 622, töötuskindlustushüvitise saajaid 32 124, koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 6040 ja tööandja maksejõuetuse hüvitise saajaid 2600.

Kõigi hüvitiste saajate andmete puhul ilmneb sama dünaamika: 2011. aasta näitajad on madalamad kui kahe eelneva aasta omad, kuid siiski kõrgemad kriisi esimese, 2008. aasta omadest.

Ka hüvitisesaajate koosseis on muutunud. Kui 2010. aastal olid 47,5 protsenti töötuskindlustushüvitise saajatest naised ja 52,5 protsenti mehed, siis 2011. aastal oli naisi juba rohkem – vastavalt 55,3 ja 44,7 protsenti.

Kui tavapäraselt on töötuskindlustushüvitise saajate hulgas naisi rohkem kui mehi, siis kriisi kõrgajal, 2009. ja 2010. aastal oli suurem just meessoost hüvitisesaajate hulk. Mehi jäi rohkem töötuks majanduskriisi alguses, naisi kriisi teises pooles, kui kriis jõudis ehitusest ja tootmisest kaubandusse ja teenindusse.

Et üldjuhul on naistel väiksemad palgad, siis mõjutas soolise koosseisu muutumine ka keskmise hüvitise suurust. Keskmine töötuskindlustushüvitis oli 2011. aastal 257 eurot kuus. 2010. aastal oli see 265 ja 2009. aastal 287 eurot kuus.

Helsingis seiskas reede õhtul kiirabitöötajate ja politsei eest põgenenud roolijoodik metrooliikluse.

Roolijoodik tabati Eesti numbrimärgiga Mercedez-Benzi roolist, mis oli vastu puud sõitnud, mitu korda üle katuse käinud ning lõpuks vastu kaubanduskeskuse treppi seisma jäänud, vahendas STT. Juhi joobeks mõõdeti 2,3 promilli ja ta käitus sedavõrd agressiivselt, et politsei otsustas ta haiglasse saata.

Politsei sõnul toimetati teda parajasti kiirabiautoga haiglasse kui ta parameedikuid ründas ja autost põgenes. Kui mees üles leiti, oli ta riietega metroo turvatara külge kinni jäänud ja metrooliiklus seisis seetõttu mõnda aega.

Politsei on alustanud juurdlust seoses joobes juhtimise, liiklusohutuseeskirjade ränga rikkumise, kallaletungi ja liikluse häirimisega.

Kuigi Tallinna halduskohus tunnistas neljapäeval endise pankuri ja poliitiku Jüri Mõisa osalusega kütusefirma Letofin Trading OÜ kontole rahapesu andmebüroo poolt seatud esialgse tähtajalise piirangu õigusvastaseks, on ettevõtte konto endiselt aresti all, kuna sama konto on arestinud ka Harju maakohus.

Letofin Trading OÜ pangakonto kohta langetatud neljapäevane halduskohtu otsus ei puuduta Letofin Trading OÜ-ga seotud kriminaalmenetlust, ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder BNS-ile.

Ta märkis, et vaidluse all oli rahapesu andmebüroo poolt 19. aprillil 2011 pangakontole seatud esialgse tähtajalise piirangu seaduslikkuse küsimus, kuid Harju maakohus arestis selle sama konto mullu 4. mail ka prokuröri taotlusel maksu- ja tolliameti menetluses oleva kriminaalasja raames ja konto on endiselt aresti all.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas mullu aprillis Letofin Trading OÜ suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb maksude maksmisest kõrvalehoidumist suures ulatuses. Politsei otsis mullu 19. aprillil koos kiirreageerijatega läbi kahtlustatavate töö- ja eluruumid. Politsei pidas kriminaalasja raames kinni neli inimest, kuid ei taotlenud kohtult nende vahistamist ning nad pääsesid taas vabaks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul saabusid kriminaalasja materjalid kohtueelse menetluse kokkuvõttega prokuratuuri tänavu juunis. "Kriminaalasja kohtusse jõudmise aega pole veel võimalik öelda, sest asi on erakordselt mahukas ja võib osutuda vajalikuks veel täiendavate uurimistoimingute tegemine. Kriminaalasjas on kokku 13 kahtlustatavat - 12 füüsilist ja üks juriidiline isik," märkis Põder.

Jüri Mõis ütles mullu aprillis, et maksupolitseinikud otsisid läbi nii tema töökoha kui ka mitmeid teisi töökohti, lisaks pidasid politseinikud kinni ettevõtte kaks juhatuse liiget. "Esitati kahtlustus maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises toiduõli ostutehingus. Kaup saabus Eestisse laevaga ja on vahetanud arvatavasti teel omanikku, mis on rahvusvahelises toorainetransopordis tavaline. Maksu- ja tolliameti käsitluse järgi oli Letofin Tradingu ostutehing fiktiivne ja põhjustas riigile kahe miljoni euro suuruse kahju," selgitas Mõis mullu aprillis kahtlustuse tagamaid.

Mõisa kinnitusel oli tehing aga tegelik. "Läbiotsimine tuli täieliku üllatusena. Me ei olnud teadlikud, et firma tegevus pakub maksupolitseile huvi. Võib-olla on mulle teadmata asjaolusid, aga maksupolitsei käitumine antud situatsioonis oli täiesti ebaproportsionaalne meie 15 töötajaga 18 aastat turul tegutsenud laitmatu reputatsiooniga kollektiivi suhtes," lausus Mõis mullu aprillis.

Mõis on Letofin Trading OÜ nõukogu esimees. Ettevõtte juhatuse liikmed on Krediidiinfo andmetel Leonid Eivin, Sander Maasik ja Mark Eivin. Nõukokku kuuluvad lisaks Mõisale veel Valter Aman ja Heldur Veinberg.

Londonis olümpiamänge jälgiv peaminister Andrus Ansip ei pea Reformierakonna varjatud rahastamise skandaali sattunud justiitsminister Kristen Michali tagasiastumist vajalikuks, kirjutab Postimees.

Postimehele Londonis intervjuu andnud Ansip ütles, et asjad ei peaks käima nii lihtsalt, et kui keegi esineb mingi süüdistusega, siis see, keda ta süüdistab, astub kohe ametist tagasi. „Ma olen Michaliga rääkinud ja soovitasin tal avalikustada kahtlustuse sisu. Kuigi alguses jäi mulje, et prokuratuur ei taha seda avaldada, on nad kõik piirangud sellelt maha võtnud,“ sõnas peaminister. „Kahtlustus põhineb ainult Silver Meikari poolt Postimehes avaldatud artiklil ja sellele pole lisatud ühtegi uut asjaolu.“

Küsimusele, miks Meikarit laimamise eest kohtusse pole antud, kui tema jutt on vale, vastas Ansip, et praegu on sõna sõna vastu ja tuleb oodata, et uurimine tõe välja selgitaks. „Ühel pool on selle inimese sõna, keda olen usaldanud, teisel pool selle inimese sõna, keda ma pole kunagi usaldanud,“ ütles Ansip.

Peaministri arvates ei kahjusta justiitsministri ametis jätkamine uurimist kuidagi. „Fakt, et prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas, ei tähenda seda, et on mingi subordinatiivne suhe konkreetses küsimuses ministri ja prokuratuuri vahel,“ kinnitas Ansip Postimehele. „Mingit mõjutamise võimalust ei eksisteeri.“