Vaher lubab suurendada liiklusrikkujatelt sõidukite konfiskeerimisi

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on riigil liiklushuligaanide ohjeldamiseks kavas edaspidi oluliselt suurendada rikkujatelt sõidukite konfiskeerimiste arvu.

"Eelmisel aastal oli konfiskeeritud sõidukite arv Eestis piinlikult väike. Selline võimalus on ka täna Eesti seaduste kohaselt olemas, aga konfiskeeritud sõidukite arv oli eelmisel aastal alla kümne. Me kavatseme seda karistusmeedet tänavu kindlasti koostöös politsei ja prokuratuuriga suurendada," ütles Vaher neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Siseministri sõnul on kavas rakendada sõiduki konfiskeerimist raske liiklusrikkumise toime pannud või korduvate rikkumistega silma paistvate juhide suhtes.

"Liikuskaristuste rakendamisel ei ole õige kasutada mitte sõna "repressiivsus" vaid "analüütikale põhinev läbimõeldus". Meie analüüsid näitavad, et eelmisel aastal määrati erinevates Eestis kohtades ka raskete rikkumiste eest tihti ainult hoiatusi. Karistuspoliitika ülevaatamise mõte on anda selge signaal, et turvavarustuse eiramine ning alkoholi või uimastite mõju all liiklusesse minek on väga tõsine rikumine, millele peab järgnema range sanktsioon. Kui on tegemist raskete rikkumistega, peavad ka karistused olema repressiivsed," märkis Vaher.

Siseminister tõdes, et näiteks turvavarustuse eiramine on väga tõsine rikkumine. "Turvavarustuse eiramine viib liiklusõnnetuste puhul väga tihti surmani. See puudutab nii kergliiklejaid kui ka auto kaasreisijaid ja juhte," lausus Vaher.

Tema sõnul analüüsib siseministeerium viimasel ajal üha enam ka liiklusõnnetuste sotsiaalset poolt, et jõuda selguseni, miks üks või teine õnnetus üldse juhtub. "Me analüüsime sihtgruppe, kes on ise altimad liiklusõnnetusi tekitama. Tihti on need noored inimesed, kes on alles saanud load. Meil on esmaliiklejate suhtes mitmeid mõtteid läbi käinud," nentis siseminister.

Vaher lisas, et liiklusjärelevalve moodustab ainult neljandiku sellest, mida riik saab liikluskultuuri paranemiseks ära teha. "Teised komponendid on liikleja ise, sõiduki korrashoid, tee korrashoid ja infrastruktuur," tõdes Vaher.

Eestis hukkus tänavu seitsme kuuga liiklusõnnetustes 57 inimest, mida on seitsmendiku võrra enam kui mullu samal ajal, samas on kümnendiku võrra vähenenud liiklusõnnetustes vigastatute arv. 2011. aastal hukkus jaanuarist juuli lõpuni liiklusõnnetustes 48 inimest. Tänavu seitsme kuuga sai liiklusõnnetustes vigastada 901 inimest, mullu samal ajal oli liiklusõnnetustes vigastada saanud juba 1001 inimest.