Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) teemalise rahvahääletuse korraldamise ettepanekut kommenteerides, et esiteks on see teema riigikohtus põhjalikult läbi arutatud ja teiseks ei jää rahvahääletuseks enam ka aega.

Tamkivi ütles BNS-ile, et kuna teema on värske, ei ole fraktsioon selles veel ühist seisukohta kujundanud, kuid kindlasti teeb seda.

"Minu isiklik seisukoht on, et saan kindlasti aru demokraatide murest ja ettepaneku sisust. Aga teema seoses ESM-iga ja selle haakumisest meie põhiseadusega on meil nüüd riigikohtus põhjalikult läbi käidud. Ja kohtu otsus ütleb, et parlament saaks ESM-iga edasi minna," sõnas ta. "Korraldada veel rahvahääletus, et mandaati veel juurde saada ei teeks iseenesest paha, aga meil on ka teatud ajagraafik. Eesti parlament on juba niigi minu teada enam-vähem viimane, kes seda teemat arutab."

Kuna riigikohus ESM-i puutuvat juba menetles, siis pöörduda uuesti tagasi ja hakata rahvahääletust korraldama ei ole Tamkivi arvates väga mõttekas.

Riigikogu demokraatide ühendus pöördus kolmapäeval kõigi riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga algatada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) küsimuses rahvahääletus, kuna see piirab Eesti finantsiseseisvust ja kaudselt rahva otsustusõigust.

Riigikogu demokraatide esimehe Rainer Vakra sõnul on ühendus veendunud, et Eesti iseotsustusõiguse loovutamine nõuab rahva mandaati ning rahvahääletusele tuleb panna küsimus, kas me oleme nõus loovutama teatud osa oma finantsiseseisvusest Euroopale. Riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust piirav Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel nõuab tema kinnitusel rahva otsust.

Demokraadid paluvad fraktsioonidel toetada rahvahääletuse algatamist. Fraktsioonide seisukohti oodatakse 7. augustiks.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma teisipäevasel istungil, et ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu menetletakse riigikogu täissaalis kolmel lugemisel.

Kuigi tegemist on välislepinguga seotud eelnõuga, mida oleks võimalik riigikogus menetleda ka kahel lugemisel, tegi rahanduskomisjon ettepaneku, et eelnõu läbiks riigikogus kolm lugemist.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena sissemakstava kapitalina paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot. Eesti ülejäänud osalus ESM-is ehk sissenõutav kapital on 1,1532 miljardit eurot.

Rahanduskomisjoni päevakorras oli teisipäeval ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. Ratifitseeritava lepinguga luuakse ESM, mille eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi.

Eurobaromeetri uuringu järgi peab Euroopa Liidu (EL) ühisraha eurot ning majandus- ja rahaliitu õigeks 71 protsenti Eesti elanikest.

EL-i 27 liikmesriigis on toetus ühisele rahandus- ja majanduspoliitikale keskmiselt 52 protsenti, teatas Euroopa Komisjoni esindus Tallinnas.

Usalduskriisi ajal täiendavaid õigusi ning töiseid kohustusi saanud Euroopa Komisjoni usaldab 54 protsenti Eesti elanikest ning pigem ei usalda 24 protsenti küsitletutest. Küsitluse kohaselt usaldab Eesti valitsust 43 protsenti küsitletutest ning pigem ei usalda 52 protsenti vastanuist.

Küsitletud Eesti elanikest pidas riigi majanduse praegust olukorda heaks 39 protsenti ja halvaks 59 protsenti. EL-i riikides keskmiselt pidas kokku 27 protsenti küsitletutest oma riigi majanduse olukorda heaks ja 71 protsenti halvaks, selgub uuringu tulemuste kokkuvõttest.

Tähtsamad riigi ees seisvad probleemid olid küsitletud Eesti elanike arvates hinnatõus ehk inflatsioon, mida pidas tõsiseks probleemiks 51 protsenti küsitletuist, tööpuudust pidas oluliseks probleemiks 47 protsenti ja majanduse olukorda 33 protsenti küsitletutest.

Majanduskriisi mõju tööturule on oma tipu saavutanud ja olukord läheb edaspidi paremaks 50 protsendi Eesti elanike arvates ja hullem seisab veel ees 44 protsendi arvates. Peale Eesti uskus enamik küsitletuid olukorra paranemist veel ainult Bulgaarias ja Taanis.

Euroopa Liidus keskmiselt uskus olukorra halvenemist 60 protsenti ja paranemist 30 protsenti küsitletutest.

Majanduse olukorda puudutavale küsimusele vastates olid kõige optimistlikumad küsitletud Rootsi elanikud, kellest 83 protsendi hinnangul oli riigi majanduse olukord hea, järgnesid Luksemburg 82 protsendi, Saksamaa 77 protsendi, Soome 68 protsendi ja Austria 66 protsendiga.

Kõige pessimistlikumad olid küsitletud Kreeka elanikud, kellest 100 protsenti pidas riigi majanduse olukorda halvaks, järgnesid Hispaania 99 protsendi, Portugal 97 protsendi, Iirimaa 96 protsendi ja Ungari 93 protsendiga.

Eestis küsitles uuringu tarbeks ettevõte Emor kokku 1000 inimest tänavu 12. maist kuni 27. maini.

Riigikogu demokraatide ühendus pöördus kolmapäeval kõigi riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga algatada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) küsimuses rahvahääletus, kuna see piirab Eesti finantsiseseisvust ja kaudselt rahva otsustusõigust.

„Oleme veendunud, et Eesti iseotsustusõiguse loovutamine nõuab rahva mandaati. Rahvahääletusele tuleb panna küsimus, kas me oleme nõus loovutama teatud osa oma finantsiseseisvusest Euroopale,“ selgitas riigikogu demokraatide esimees Rainer Vakra BNS-ile. „Riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust piirav Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel nõuab rahva otsust."

„ESM-i ratifitseerimisega loobume ühehäälsuse põhimõttest ja konsensuslikest otsustest, mis on siiani olnud Euroopa Liidu alustalaks. Sisuliselt tähendab see seda, et riigikogu otsusest ei sõltu ESM-i aruteludes enam midagi,“ sõnas Vakra.

Kuigi riigikohtu hinnangul ei ole ESM-i alusleping põhiseadusega vastuolus, tuleb Vakra sõnul arvestada, et otsus sündis napi häälteenamusega. „Üheksa kohtunikku [üheksateist]kümnest olid asutamislepingu vaidlustatud sätte põhiseaduspäraseks tunnistamise vastu. Nad kirjutasid eriarvamustes, et riigikohus oleks pidanud otsuses rõhutama, et enne ESM-i ratifitseerimist peab küsima luba rahvalt ja riigikogu peaks selleks panema põhiseaduse rahvahääletusele,“ märgivad demokraadid fraktsioonidele edastatud pöördumises.

Demokraadid paluvad fraktsioonidel toetada rahvahääletuse algatamist. Fraktsioonide seisukohti oodatakse 7. augustiks.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma teisipäevasel istungil, et ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu menetletakse riigikogu täissaalis kolmel lugemisel.

Kuigi tegemist on välislepinguga seotud eelnõuga, mida oleks võimalik riigikogus menetleda ka kahel lugemisel, tegi rahanduskomisjon ettepaneku, et eelnõu läbiks riigikogus kolm lugemist.

ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena sissemakstava kapitalina paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot. Eesti ülejäänud osalus ESM-is ehk sissenõutav kapital on 1,1532 miljardit eurot.

Rahanduskomisjoni päevakorras oli teisipäeval ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. Ratifitseeritava lepinguga luuakse ESM, mille eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi.

Mais läbi viidud Eurobaromeetri küsitlus näitas, et 52 protsenti Eesti elanikest usaldab Euroopa Liitu ning 35 protsenti pigem ei usalda.

Selle tulemusega on eestlased on 27 Euroopa Liidu liikmesriigi seas üks kõige euromeelsemaid rahvaid. Koos Eestiga usaldavad Euroopa Liitu enim Bulgaaria (55 protsenti), Taani, Belgia ja Slovakkia (49 protsenti) elanikud. Võrreldes mullu novembris läbi viidud sama metoodikat kasutava Eurobaromeetri küsitlusega on eestimaalaste usaldus Euroopa Liidu vastu isegi veidi tõusnud.

"Eestlaste usaldus Euroopa Liidu suhtes on seda üllatavam, et uuringu läbi viimise ajaks oli õiguskantsler vaidlustanud ESM-i lepingu vastavuse põhiseadusele," kirjutab Euroopa Komisjoni esinduse Eestis juht Hannes Rumm euroblogis. Tema hinnangul on suure usalduse põhjuseks asjaolu, et hoolimata mitmendat aastat kestvast kriisist tajuvad eestlased euroliitu usaldusväärse ning vajaliku partnerina, mis toetab Eesti majanduse arengut ning suurendab mitmes mõttes riigi turvalisust.

27 liikmesriigis keskmiselt usaldab EL-i 31 protsenti ning umbusaldab 60 protsenti vastanutest. Usaldus Euroopa Liidu suhtes on väikseim tõsistes majandusraskustes vaevlevates riikides, nagu Kreeka (19 protsenti), Hispaania (21 protsenti), Itaalia (22 protsenti) ning tavapäraselt kõige euroskeptilisemas Suurbritannias (16 protsenti).

Selle aasta kevadel korraldatud Eurobaromeetri standarduuring toimus 12.- 27. maini otseküsitluste teel. Kokku küsitles uuringufirma TNS Opinion and Analysis 32 728 inimest 27 liikmesriigis ning kandidaatriikides. Eestis viis küsitluse läbi TNS Emor.