Kurjategija röövis reede hommikul Ida-Virumaal Kohtla-Järvel SEB pangakontorist raha, keegi röövi käigus vigastada ei saanud.

Mees sisenes reede hommikul kell 10 Kohtla-Järvel Keskalleel asuvasse SEB pangakontorisse. Noaga ähvardades hüppas ta üle teenindusleti, haaras telleri kassast sularaha ja põgenes kontorist, teatas Viru ringkonaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk BNS-ile.

Luuk ütles BNS-ile, et kurjategija maski ei kandnud. Röövi ajal oli pangakontoris lisaks pangatöötajatele ka paar klienti.

Kahjusumma on täpsustamisel. Pangakontor on röövi tõttu reedel suletud.

Sündmuse täpsed asjaolud on selgitamisel, sündmuse uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb röövimist. Kohtus süüdimõistmisel võib sellise teo eest karistada 3-15-aastase vangistusega.

Kohtla-Järvel toimunud pangarööv on juba teine samalaadne kuritegu viimase nädala jooksul. Noaga relvastatud kurjategija röövis laupäeva pärastlõunal Tartus Lõunakeskuses asuvast Swedbanki kontorist sularaha ja põgenes. Ka selle röövi käigus keegi vigastada ei saanud.

Tänavu seitsme kuu jooksul on tööinspektsioonis registreeritud 2186 tööõnnetust, lisaks on uurimisel veel 197 õnnetusjuhtumi asjaolud.

Registreeritud tööõnnetustest on raskeid 459 ja kergeid 1718, teatas tööinspekstiooni pressiesindaja BNS-ile. Surmaga on lõppenud üheksa tööõnnetust, lisaks on täpsustamisel kahe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.

Võrreldes mullu sama ajaga on käesoleval aastal tööõnnetuste arv mõnevõrra kasvanud. Mullu seitsme kuuga toimus tööõnnetusi 2119, sealhulgas 445 rasket, 1657 kerget ning kaheksa töösurma.

Üks ohtlikumaid valdkondi on inspektsiooni andmetel ehitus, kus töömehed sageli eiravad ohutusnõudeid, sealhulgas kõrgustest kukkumise kaitsemeetmeid.

Katuselt kukkumise ohu kõrvaldamiseks tuleb tööinspektsiooni kinnitusel kas piirata katuseääred või anda töömeestele vastavad isikukaitsevahendid nagu kaitserakmed või turvaköis. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on peavigastuse oht. Katusel ei pea kiivrit tingimata kandma, kui seal pole ohtu, et midagi pähe kukub.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul põhjustab uus õppetoetuste süsteem paljudele tudengitele rahalist kahju, sest kevadel võeti neilt võimalus töötada, kuid sügisel ei korvata seda toetustega.

EÜL-i hinnangul on valitsuse kava liiga mustvalge ja tehtud põhimõttel „kõik või mitte midagi”, teatas EÜL BNS-ile. „Kava puudus on see, et 135-eurost toetust hakkaks saama marginaalne hulk tudengeid. EÜL-i arvutuste kohaselt isegi vähem kui kümme protsenti,” sõnas EÜL-i esimees Eimar Veldre. „Seega enamik tudengeid jääks toetuseta ning samal ajal tehakse neile rahalist kahju sellega, et võetakse ära võimalus käia tööl.”

„Kui õppekoormus keerati karmilt saja protsendi peale ja tudengil on pidev hirm, et mõne punkti tegemata jätmisel hakkab kool temalt õppemaksu nõudma, siis tahaks näha, kui palju on neid tudengeid, kes suudavad samaaegselt nii hästi õppida kui ka täiskohaga töötada,” lisas Veldre.

Eestis on võrreldes ülejäänud Euroopaga väga kõrge täiskoormusel töötavate tudengite hulk – poliitikauuringute keskuse Praxis 2008. aasta uuringu kohaselt käib 51 protsenti täiskoormusel õppivatest üliõpilastest ka täiskohaga tööl.

Valitsuse ettepanekul on vajaduspõhist toetust õigus taotleda neil, kelle leibkonna ühe liikme sissetulek jääb alla 200 euro ja kes lisatingimusena täidavad ka sada protsenti õppemahust. EÜL-i ettepanekul peaks süsteem olema diferentseeritum ja arvestama peaks nii leibkonna sissetulekut, struktuuri, kui ka seda, kas tudeng õpib teises ning täidab õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses.

„Muidu võibki tekkida olukord, kus koos elades on leibkond küll üle vaesuspiiri, aga kui laps tahab teise linna õppima minna, ei ole perel võimalust teda toetada,” selgitas Veldre. „Seetõttu ei saa teha süsteemi nii mustvalgeks ja võiks sarnaselt Soomega kasutusel võtta veebipõhise kalkulaatori, mis tudengi reaalse vajaduse põhjal arvutab talle välja toetuse,” ütles Veldre

Kaitsevägi alustas meedias kajastatud toidupakiäri uurimiseks erakorralist inventuuri, kirjutab Postimees anonüümsele allikale viidates. Kaitsevägi eitab erakorralise inventuuri tegemist.

Kaitseväe peastaabi teavitusosakond teatas Postimehele kirjalikes vastustes, et kaitseväe logistikakeskuse materjaliteenistuse inventeerimise jaoskond pole alustanud mingit erakorralist inventuuri.

Allika väitel on selline väide aga sisuline häma. "Nad võivad seda nimetada kas pisteliseks kontrolliks, korraliseks inventuuriks või milleks iganes," rääkis ta. "Kuid on fakt, et praegu käib kaitseväe ladude tõsine kontrollimine, ja sedalaadi tegevused säärasel aastaajal reeglina ei toimu."

Postimehe allika sõnul on ladudest kraami välja toimetamine juba aastaid kestev probleem, mida lahendatakse paberil. Seejuures ei ole kadunud kaugeltki ainult toidupakke, vaid kaob ka igasugust riidekraami – sokke, vorme, aluspesu ja saapaid. "Just kulumaterjali on hea varastada," tunnistas allikas.

Paberil lahendamine tähendabki seda, et iga aasta lõpus ehk detsembris toimub kaitseväe ladudes korraline inventuur. Samas korraldatakse enne suurt inventuuri andmete klappima saamiseks ka kohalikke inventuure, mille käigus kantakse kaduma läinud kraam maha.

Allika hinnangul ei saa laokraami kadumine olla mõne laotöölise initsiatiiv, vaid selle taga võib olla suurem süsteem. Seda kinnitab ka asjaolu, et lao territooriumilt lahkumine on hoolega kontrollitud. Väiksematele kadudele vaadatakse allika hinnangul seni läbi sõrmede ja reeglina piirduvad ka karistused mõne ametniku noomimisega.

Allikas lisas, et läbi sõrmede ei vaadata kaugeltki mitte relvastuse kadumisele, ja selles osas on kord majas.