Ida prefektuur taotles kolmepäevase aresti mehele, kes oma sõbraga ujudes Venemaalt üle Narva jõe Eestisse ületas illegaalselt riigipiiri.

Pühapäeval kell 14.05 tuli Narva kordonisse Vene piirivalvuritelt teade, et kaks inimest ujuvad Sõpruse silla alt Eesti poole, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja BNS-ile. Kümme minutit hiljem peeti kinni naaberriigi kodanikud, 13-aastane poiss ja 25-aastane Sergei. Asjaolude uurimisel selgus, et nad tulid jõe äärde ujuma ja otsustasid madala veetaseme tõttu huligaansetel ajenditel ühelt kaldalt teisele liikuda.

Alaealine anti üle Vene piirivalvuritele, kuid Sergei suhtes alustati väärteomenetlus ja ta peeti kinni. Järgmisel päeval toimus kohtuistung, kus piirivalve kohtuväline menetleja taotles kohtult mehele karistuseks kolm päeva aresti.

„Väärteomenetluse käigus selgus, et mehel puudus Eestis töö- ja elukoht ning kui ta jätab määratava trahvi tasumata, siis hiljem ei saa seda temalt enam välja nõuda. Kuna mees väljendas oma tegevusega lugupidamatust Eesti Vabariigi suhtes, siis oli mõistlik kohtult küsida trahvi asemel aresti,“ selgitas Narva kordoni staabitöö piiriametnik Peeter Tirman.

Teisipäeval vabanes Sergei Narva arestimajast ja piirivalvurid tegid talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldasid kolmeks aastaks sissesõidukeelu.

See on sel aastal Ida prefektuuris esimene juhtum, kus illegaalsele piiriületajale määratakse rahatrahvi asemel arestipäevad.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe, kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul ei pea ta justiitsminister Kristen Michali ümber tekkinud skandaali olukorras mõistlikuks valitsuskriisi esilekutsumist, kuna mitmes varasemas koalitsioonivalitsuses on ministrite väljavahetamine viinud koalitsiooni lõppemiseni.

Peaminisrter Andrus Ansipi puhkuse ajal valitsusjuhi kohuseid täitev Urmas Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michalile kahtlustuse esitamist kommenteerides, et koalitsioonivalitsuses lähetab valitsuse liikmed kumbki koalitsioonipartner ja vastutab nende eest ise.

"Michal on ise sidunud oma ministrina jätkamise edasiste uurimistoimingutega ja ma olen selle omalt poolt koalitsionipartneri esimehena teadmiseks võtnud. Oluline on asja menetlemise läbipaistvus, sõltumatus ning võimalikult kiire selguse ja tõeni jõudmine. See on kõigi asjaosaliste ja ühiskonna jaoks oluline," ütles Reinsalu.

IRL-i esimees tõdes, et kahtlemata on justiitsministrile kuriteokahtlustuse esitamine kahetsusväärne ja midagi positiivset ei ole tekkinud olukorras leida.

Reinsalu sõnul on Eestis seni ministrid otsustanud väga erinevatel põhjustel tagasi astuda ja raske on tõmmata piiri, millises olukorras tuleks tagasi astuda ja millises mitte. "Erinevatel juhtudel on ministrid valinud erineva käitumisjoonise," märkis Reinsalu ja tõdes, et valitsuse liikmed on ministriametist tagasi astunud nii oma valitsemisalas aset leidnud juhtumite kui ka enda tegevuse tõttu.

Reinsalu ei kommenteerinud, milline on tema enda jaoks piir ja kas ta ise astuks Kristen Michali olukorras ministriametist tagasi. "Need on hüpoteetilised küsimused ja ma ei hakka nendega kaasa minema. Poliitikutel ja erakondadel on olnud erinevaid lähenemisi. Praegu on tähtis selgus ära oodata ja ma loodan, et küllap Reformierakond esitab oma käsitlused lähiajal," lausus ta.

Esmaspäeval keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas käinud reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal kinnitab, et Silver Meikari esitatud väited anonüümsete annetuste kohta on alusetud, kuid kui vaidlus peaks kohtusse jõudma, lahkub ta ministriametist. "Mul oli esmaspäeval esimene võimalus selgitada, et Silver Meikari esitatud väited on alusetud. Mul on hea meel, et sain seda teha põhjalikult ja vastata kõikidele esitatud küsimustele ammendavalt," teatas Michal teisipäeval tehtud avalduses. Küsimuste sisuks ja kahtluseks on Michali sõnul Silver Meikari poolt ajakirjanduses esitatud alusetud väited.

"Olen need kahtlused üheselt ümber lükanud ja loodan, et põhjalik ja kiire uurimine aitab need valeväited maha võtta. Minu, avalikkuse ja kõigi huvides on selles osas võimalikult kiire selguse saabumine. Kordan juba varem öeldut, et kui ma pean jätkama õigusvaidlust kohtus, siis pean eetiliseks ministriametist lahkuda," kinnitas Michal.

Esmaspäeval käisid keskkriminaalpolitseis lisaks Michalile ütlusi andmas ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas. Michal ja Lillo on riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitusel alates esmaspäevast ametlikult kuriteos kahtlustatavad.

Riigiprokuratuur alustas tänavu mais kriminaalmenetlust kontrollimaks Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Kohtus süüdimõistmisel näeb karistusseadustik sellise teo eeest ette rahalise karistuse.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha voolamiseks parteidesse ja tema kinnitusel on sarnaselt erakonda toetanud kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest.

Meikari kinnitusel seisab Reformierakonna kvartaliaruandes, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini. "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks," kirjeldas Meikar toimunut ja lisas, et oli ettepanekuga nõus.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni neljapäevasel istungil oli arutlusel võimalus lüüa Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ratifitseerimist ja siseriiklikku rakendamist puudutav eelnõu kaheks.

"Küsimus oli, kas ESM-i menetleda nii, nagu ta on praegu esitatud, kus on nii ratifitseerimine kui ka siseriiklik rakendamine koos ühes eelnõus, või menetleda neid lahus," kommenteeris komisjoni esimees Rait Maruste BNS-ile.

Maruste sõnul tuleks sellisel juhul menetleda ESM-i ratifitseerimist eraldi ja selle siseriiklikku rakendamist eraldi. Ratifitseerimist puudutavat osa võiks sellisel juhul menetleda välislepinguna ehk kahe lugemisega.

"See vajab suuremat eeltööd, läbirääkimisi, kooskõlastamist ja pädevuse kindlaksmääramist Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni ja täiskogu vahel," nentis Maruste.

Komisjoni esimehe sõnul komisjonis selles küsimuses arvamused lahknesid ja oli nii neid, kes arvasid, et lihtsam oleks edasi minna ühe eelnõuga ja kui ka neid, kes arvasid, et oleks võimalik kahte küsimust lahus menetleda. "Komisjon päris selget otsust praegu ei teinud," lisas ta.

Põhiseaduskomisjon koguneb uuesti küsimust arutama 8. augustil, samal päeval toimuval täiskogu istungil on eelnõu esimesel lugemisel veel muutmata kujul.

Komisjon arutas neljapäeval ka EL-i toimimise lepingu muudatuse raitifitseerimise eelnõu, mis on vajalik selleks, et ESM-i loomiseks oleks olemas põhiseaduslik alus. "See oleks loogiline käik, võib-olla oleks selle pidanud varem ära tegema. Riigile see varalisi kohustusi kaasa ei too, vaid annab õigusliku võimaluse," märkis Maruste.

Komisjon oli neljapäevasel istungil üksmeelel, et eelnõu tuleb heaks kiita ja see läheb 8. augustil kahe lugemisega vastuvõtmisele.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seni seadusega piiramata gammabutürolaktooni (GBL) lülitamise narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

GBL on lähteaineks levinumale narkoainele GHB, mida kutsutakse ka korgijoogiks. Kui korgijoogi tarvitamine on seadusega karistatav, siis GBL-i tarvitamist ei piiranud seni ükski seadus. Seni takistas piirangu kehtestamist asjaolu, et GBL-i sisaldavad mitmed puhastusained ja ehitusmaterjalid.

Eestis on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel praegu probleemiks GBL-i ja 1,4-butaandiooli (1,4-BD) tarbimine: need ained tekitavad eufooriat, kaob pidurdus, tekib tugev iiveldustunne. Mõjuv doos on üks milliliiter. Ainete üledoos põhjustab koomat, bradükardiat ja hüpotermiat.

GBL ja 1,4-BD muunduvad organismis gammahüdroksübutüraadiks ehk GHB-ks. Viimane on aga tuntud narkootikum, mis on nii ÜRO psühhotroopsete ainete konventsiooni kui ka Eestis vastavas nimekirjas. Kuna inimorganism saab ise GHB valmistamisega pärast GBL-i söömist hakkama vaid minuti jooksul, on selle mõju organismile ja risk tervisele sarnane GHB-le. GHB-d ja GBL-i seostatakse rahva seas kõige enam just seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega.

Nimekirja lisatud ainete maaletoomist kontrollib maksu- ja tolliamet. Aine saaja peab tõendama selle legaalse kasutusotstarbe, näiteks selle kasutamise keemia- või värvitööstuses. Nimekirja täiendatakse ravimiameti ettepanekul.