Ida-Virumaa Sillamäe elanikud päästsid nädalavahetusel ujumisrõngaga vette läinud ja merele triivinud väikelapse.

Tugev tuul viis pühapäeva pärastlõunal Sillamäe supelrannas väikelapse ujumisrõngaga kaldast 300 meetri kaugusele merele ja seda vaatamata asjaolule, et lapsevanem oli koos lapsega vees, teatas Ida päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Kohalikud elanikud tõid lapse paadiga kaldale, kus meedikud kontrollisid lapse tervisliku seisundi üle ja andsid ta emale üle.

Päästeamet tuletab meelde, et erilise hoolega peaks silma peal hoidma lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puudub. Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla - nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega. Meeles tuleks pidada, et lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vaid siis kui laps on pidevalt vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Lapsevanema kohustus on aga tagada lapse järelevalve ja turvalisus.

Ka abistavad ujumisvahendid - rõngad, madratsid, kätised üksi ei päästa olukorda ja kunagi ei tohi ainult nendele lootma jääda.

Möödunud nädalavahetus sai saatuslikuks neljale inimesele, kes veeõnnetustes oma elu kaotasid. Üks uppunutest oli ka 11-aastane tüdruk, kes sattus sõpradega omapäi Narva jõe äärde ujuma. Narva jõgi ja Joaoru rand on nõudnud sel suvel teisegi inimelu. Traagiliselt lõppenud veeõnnetus leidis aset juulikuu esimesel päeval, kus koos sõbraga ujuma läinud 17-aastane noormees ootamatult vee alla vajus ja uppus.

Tänavu on Eestis uppunud 29 inimest, neist viis Ida-Virumaal.

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama tänas peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas valitsusjuhti iseseisvuspäeva puhul saadetud õnitluskirja eest.

"Tänan teid heade soovide eest Ameerika Ühendriikide iseseisvuse 236. aastapäeva puhul," kirjutas Obama eelmise nädala lõpus Ansipile saadetud kirjas.

USA president märkis, et kuigi maailm tundub iga aastaga muutuvat ühe integreeritumaks, peavad ameeerikased endiselt vajalikuks endiselt rõhutada oma riigi loojate ideaale, mis põhinevad võrdsusel ning õigusel elule, vabadusele ja õnnele.

Ameerika Ühendriigid tähistavad iseseisvuspäeva 4. juulil.

Maksu- ja tolliamet avastas tänavu esimese poolaastaga üle 5,1 miljoni salasigareti ja üle 2711 liitri salaalkoholi, kokku hoidis tollikontroll poole aastaga ära üle 4,9 miljoni euro suuruse kahju tekkimise riigile.

Tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on tollikontrolli üksused esimesel poolaastal pööranud suuremat tähelepanu salasigarettide avastamisele ja kättesaadavuse vähendamisele, teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja BNS-ile. „Samuti tugevdasime kütuseveo kontrolli idapiiril ja sisemaal," lisas Koidu.

Salasigarette avastati esimesel poolaastal üle 5,1 miljoni, salaalkoholi aga üle 2711 liitri teisendatuna absoluutalkoholiks. Võrreldes varasemaga suurenes bussidega toodud salasigarettide arv, kus bussifirma ei tegelenud regulaarse reisijate veoga.

Esimesel poolaastal kontrolliti 130 kütusekäitlejat ja peeti kinni 46 227 liitrit kütust. Juuni lõpus alustas maksu- ja tolliamet piiripunktides erasõidukite kütusepaakides toodava aktsiisivaba kütuse tugevdatud kontrolli. Selleks fikseeritakse sõiduki sihtkoht ja kütuse kogus, mis on seaduse lubatud ulatuses maksuvaba, ülejäänud kütus maksustatakse. Üleliigse kütuse eest on sõidukijuhid deklareerinud 18. juunist kuni 29. juulini impordimakse 1405 deklaratsiooni alusel kokku ligi 40 000 eurot.

Aasta esimese kuue kuuga pidasid tollitöötajad kinni 32,2 kologrammi narkootilisi aineid ja avastasid 27 074 ühikut intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa. Ohustatud liikidega seotud juhtumeid avastati esimesel poolaastal ühel korral, kui jaanuaris peeti Tallinnas tolliterminalis kinni 79 püütoninahka.

Kiirabi ja traumapunktide koormuse vähendamiseks on plaanis viia alates 2014. aastast suuremates perearstikeskustes sisse pikendatud lahtiolekuajaga valve, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste selgitusel pole kavas panna perearstidele kohustust olla tööl ka õhtuti ja nädalavahetustel, vaid soodustada praegu soolopraksistes tegutsevate perearstide koondumist suurematesse keskustesse. Programmi plaanitakse rahastada Euroopa Liidu tõukefondidest 2014–2020.

Paluste sõnul on praegu võimalik sõlmida perearstidega vabatahtlikke lepinguid, millega nad saavad osutada arstiabi väljaspool tööaega.

„Reaalselt selliseid lepinguid meile teadaolevalt sõlmitud pole,” lausus ta. „Tööaja pikendamine avaldaks mõju siis, kui teeme seda paralleelselt parema diagnostikavõimaluse pakkumisega ning investeeringute suurendamisega.”

Paluste sõnul on uut tüüpi perearstikeskuste alternatiivina kaalutud visiiditasu ehk omaosaluse kehtestamist juhul, kui patsient pöördub erakorralise meditsiini osakonda probleemiga, mida võiks lahendada ka perearst.