Narvas Joaoru rannas uppus laupäeval 11-aastane tütarlaps, teatas päästeameti Ida päästekeskus.

Häirekeskusele teatati Narvas Joaoru rannas vette kadunud inimesest kell 15.24. Sündmuskohale saadeti päästeauto Narva päästekomandost ja meedikud.

Päästjate kohale jõudes kedagi vees enam näha ei olnud. Pealtnägijate sõnul oli vees olnud tüdruk vee alla vajunud.

Juhtumi lahendamine anti üle politseile. Sündmuskohale kutsuti tuukrid, kes leidsid uppunu kella 19.10 ajal.

Päästjad tuletavad meelde, et vette minemisel tuleb olla ettevaatlik ja arvestada oma ujumisoskustega. Lapsi ei tohiks vee ääres jätta järelevalveta.

Sel aastal on Eestis uppunud 25 inimest, neist viis Ida-Virumaal.

Valgas sündis laupäeva õhtupoolikul selle aasta Eesti soojarekord, kui õhutemperatuur tõusis 30 kraadini.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel sündis aasta soojarekord Valgas kella 17-18 vahel. Varasem selle aasta soojarekord sündis tund varem, kui Valgas tõusis kella 16-17 vahel õhutemperatuur 29,7 kraadini.

Seni pärines aasta soojarekord 7. juulist, kui Pärnus tõusis õhutemperatuur ulatus 29,6 soojakraadini.

Üle 29 soojakraadi ulatus laupäeval õhutemperatuur veel ka Võrus - 29,6 kraadi, Pärnumaal Saugas - 29,4 kraadi ja Haapsalus - 29,3 kraadi.

Valgamaal Taheval on mõõtejaam laupäeval registreerinud isegi 30,7 ja Tallinnas Pirital 30,6 soojakraadi, kuid need mõõtejaamad ei vasta rahvusvahelistele standarditele ja ametliku ilmarekordina neis jaamades mõõdetud andmed arvesse ei lähe.

Eelmise aasta soojarekord sündis 21. juulil Pärnumaal Saugas, kus õhutemperatuur tõusis 31,8 kraadini.

Eesti kõigi aegade soojarekord pärineb 11. augustist 1992, kui Võrus tõusis õhutemperatuur 35,6 kraadini.

Noaga relvastatud kurjategija röövis laupäeva pärastlõunal Tartus Lõunakeskuses asuvast Swedbanki kontorist sularaha ja põgenes, keegi röövi käigus vigastada ei saanud.

Noaga relvastatud ning päikeseprille ja kootud mütsi kandev mees hüppas laupäeval kell 13 Swedbanki kontoris üle leti, haaras telleri käest sularaha ja põgenes, ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask BNS-ile. Inimesed vahejuhtumis kannatada ei saanud.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Agu Lall ütles BNS-ile, et politsei sai teate Lõunakeskuse Swedbanki kontoris toimunud röövist kell 13.01. Kurjategija rääkis vene keeles. Lalli sõnul tegutses kurjategija kiiresti ja kogu rööv võttis aega umbes 15-20 sekundit.

"Kuna juhtum on nii värske, siis on juhtunu üksikasjadest vara rääkida. Kriminaaltalituse töötajad on sündmuskohal ja tegelevad juhtunu selgitamisega," lausus Lall.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku röövi paragrahvi järgi. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada 3-15-aastase vangistusega.

Siilivask märkis, et kuigi kurjategija üritas oma nägu varjata, on tõenäoliselt tema isik juba kindlaks tehtud, kuna nii pangakontoris kui ka kaubanduskeskuses on palju turvakaameraid. Röövli saagiks langenud rahasumma suurust pank ei avalikusta, kuid Siilivase sõnul ei saanud kurjategija palju raha, kuna Swedbanki kontorites ei hoita suuri sularahakoguseid.

Ida-Virumaal Kohtla-Järvel põleb mitmendat kuud järjest poolkoksimägi, esimesed märgid tulekahjust tekkisid talvel, ent kevadel tekkis Baltikumi suurimale tuhamäele esimene põlengukraater ja praegu on tulekahjukoldeid juba kaks, kirjutab Postimees.

186 meetri kõrguse ja 100 miljonit kantmeetrit tuhka mahutanud mägi põleb seest. Lisaks on mäe sisse tekkinud mõned päris sügavad augud, kus oli vahepeal ka leeke näha. Kui mäes leiduv aines süttib, kahaneb selle ruumala veelgi ja lõppkokkuvõttes tekivad varingud ning kraatrid. Need varingud muudavad omakorda murelikuks Euroopa Liidu toel mäe sulgemistöödega tegelevad ehitusfirmad Merko ja Rand&Tuulberg.

Seni on Eestis süttinud mitte poolkoksi-, vaid aherainemäed – neile mägedele on ladestatud omal ajal põlevkivi kaevandamisest üle jäänud lubjakivi, mille sekka on jäänud paraku ka põlevkivi. Kukruse aherainemägi põles juba 1960. aastatel ja suitseb kohati praegugi.

Ehkki praegune tehismäe põleng algas juba mitme kuu eest, ei ole keskkonnaministeerium sellest avalikkust teavitanud.

Rand&Tuulbergi ühe omaniku Aivar Tuulbergi sõnul oli temperatuur põlengukraatri servas hiljutisel mõõtmisel 980 kraadi. "Kui minna kaugemale ja võtta pinnast ekskavaatorikopaga, on temperatuur 300 kraadi. Ja kui võtta sügavamalt veel üks täis, siis kopa kihvad juba suitsevad – temperatuur on 600 kraadi," selgitas Tuulberg. "Me ei tea, mis seal maa all toimub, aga selge see, et pinnas põleb. Tehnikat me enam selle koha peale lubada ei julge, sest ekskavaator võib sisse vajuda."

Kraatrid ja ka praod tekivad mäe pinnale seetõttu, et tuli nõuab levimiseks hapnikku.

Tuulbergi sõnul anti ehitajatele kätte riigi projekt ja vastavalt sellele on firmad ka tegutsenud. Keegi ei tea, kuidas sellist põlengut kustutada. Saksamaal on küll tegeldud kivisöemägede kustutamisega, aga see ei ole põlevkivi. Isegi kui Saksa tehnoloogia toimiks Eestis, on tulekahju kustutamine väga kallis.

Nii Merko kui ka Rand&Tuulberg leiavad, et tegu on vääramatu jõuga.

Riigi tellimusel Kohtla-Järve tehismäge uurinud geoloogi Erik Puura väitel ei ole aga tegu üldse poolkoksi põlenguga, sest sellisest materjalist mäed pole Eestis kunagi põlenud. "Põlema ei läinud mäe peamised jäätmed, vaid kas kunagi nõlva sisse paigutatud jääkpõlevkivi või mingisugused muud põlevad tööstusjäätmed, mida sinna kunagi pandi," lausus ta. Puura tunnistas, et praeguse põlengu kustutamine on tõsine probleem, millel puuduvad universaalsed lahendused.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond teatas reedel Postimehele, et ministeerium on Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengust teadlik ja uuringud käivad.