Viis sisekaitseakadeemia (SKA) piirivalvekolledžis õppinud kadetti esitas sel kuul Tallinna halduskohtusse kaebuse oma kooli, politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning siseministeeriumi peale.

Kolme sel kevadel lõpetanud ning kahe tuleval aastal lõpetava kadeti sõnul lubasid SKA ja piirivalveamet neile õppima asumisel, et lõpetades saavad nad nooremleitnandi auastme, kirjutas Postimees neljapäeval. Lubaduse sätestas ka piirivalveteenistuse seadus, mis aga tunamullu lakkas kehtimast, kui politsei- ja piirivalveamet ühendati.

Uue seadusega kaotati ära piirivalvurite sõjaväelised auastmed ja asendati need ühtsete teenistusastmetega. Kuigi piirivalve nooremleitnandi auaste ühtlustati uues seaduses politseileitnandi teenistusastmega, pakub PPA kooli lõpetanud noortele hoopis vanemkonstaabli teenistusastet, mis on neli astet madalam, kirjutab leht. Seejuures on iga kõrgema teenistusastme saamiseks tarvis teenida vähemalt kolm aastat, mistõttu kaotaksid kaebajad 12 aastat oma karjäärist, kui vanemkonstaablina tööle asuksid.

Kadettide advokaadi Heidi Rajamäe-Pariku väitel kaotaksid nad palgas, kui võtaksid vanemkonstaabli teenistusastme vastu. Kui politseileitnandi teenistusaste tähendab juhtivspetsialisti ametikohta, siis vanemkonstaabli ametikoht vanemspetsialisti kohta.

Kuna kolm juba kooli lõpetanut on vanemkonstaabli teenistusastmega ametikohast loobunud, kavatseb SKA nende koolituskulud kohtu abil tagasi nõuda, märkis ajaleht. Praegu on nad esialgse õiguskaitse all, mis tähendab, et koolituskulusid nad menetluse ajal tasuma ei pea. Samuti ei saa neid tööle sundida.

Probleemist mõjutatute ring on aga laiem, märkis Postimees, lisades, et neile teadaolevalt kaaluvad riigi kohtusse kaebamist ka 2010. aastal piirivalvekolledžis piirivalveteenistuse kutseala riigieelarvevälises kaugõppes lõpetanud piirivalvurid.

Piirivalvekolledži kadettide kaebust hakatakse Tallinna halduskohtu kantselei juhataja Marilin Reintammi sõnul arutama septembris. Varasemast peaks piirivalve ametiühingu usaldusisiku Ahti Tasuja teada kohtumenetluses olema kaebus neljalt piirivalvurilt, kes PPAs tehtud struktuurimuudatuse tõttu viidi mitu astet madalamale ametikohale.

Siseministeeriumi ning PPA esialgse hinnangu kohaselt ei ole 2007. ja 2008. aastal sisekaitseakadeemiasse piirivalveteenistuse erialale õppima asunutel õigust saada politseileitnandi teenistusastet. Kuna vaidlus on väga värske, on ministeeriumi, PPA ja SKA seisukoht kaebuse ning selle kompromissiga lõpetamise võimalikkusest alles kujundamisel, märkis leht.

Kaunase maakonna politsei pidas kinni autojuhi, kes sõitis otsa Eesti kodanike autole ning põgenes seejärel sündmuskohalt.

Õnnetus juhtus teisipäeval Kaunase maakonnas, kus Volkswagen Golf sõitis otsa teisele Volkswagen Golfile, mida juhtis 27-aastane Eesti kodanik. Juht ning tema abikaasa ja kolme-aastane laps said vigastada.

Kinni peetud 25-aastane mees tunnistas õnnetuspaigalt lahkumist ja oma sõiduki mahajätmist. Kinnipeetul oli varasemalt võetud juhiload joobes juhtimise eest.

Esialgse info kohaselt oli mees autos üksi.

Leedus Kaunase lähedal sai teisipäeva õhtul sõiduautode kokkupõrkes vigastada kolm Eesti kodanikku, sealhulgas kolmeaastane laps, õnnetuse põhjustanud autojuht põgenes sündmuskohalt.

Volkswagen Golf sõitis teisipäeva õhtul kella 23 ajal Vilniuse-Kaunase-Klaipeda maanteel otsa teisele Volswagen Golfile, mida juhtis 27-aastane Eesti kodanik, teatas Kaunase politsei BNS-ile.

Õnnetuses said vigastada autot juhtinud mees, tema abikaasa ja kolmeaastane poiss. Kiirabi toimetas nad haiglasse.

Õnnetuse põhjustanud auto juht põgenes sündmuskohalt, Leedu politsei otsib teda taga ja selgitab auto roolis olnud juhi isikut.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Arnold Sinisalu ütles oma vastuses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule Mari-Liis Sepperile, et iga politseinik peab olema füüsiliselt valmis kriisiolukorras tegutsema.

"Kriisisituatsioonis võib kaitsepolitseiameti peadirektor suunata riigi julgeolekut tagama kõik politseiametnikud, olenemata neile ametijuhendiga pandud teenistusülesannetest," ütles Sinisalu. "Seetõttu ei saa väita, et mõnel ametikohal töötav politseiametnik ei pea vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele ja olema füüsiliselt vastupidav," lisas Sinisalu.

Politseiametnik vabastatakse Sinisalu sõnul tervislikel põhjustel katse sooritamisest juhul, kui ta esitab arstitõendi, millele on märgitud, millisest katsest ja milliseks ajavahemikuks on ametnik vabastatud, samuti katsetest vabastamise põhjus. "Kaitsepolitseiametis on tervislikel põhjustel katsetest vabastamist rakendatud mitmetel juhtudel. Ei saa ka nõustuda teabenõudes toodud väitega, nagu heidetaks kõrvale oma tööd hästi tegevaid politseiametnikke üksnes seetõttu, et nad ei suuda füüsilisi katseid nõuetekohaselt täita," ütles Sinisalu vastuses Sepperile.

Ajutise terviserikke korral vabastab Sinisalu sõnul arstitõend füüsiliste katsete täitmisest ning siseministri määruses toodud vanusepiiri ületanud politseiametnikud füüsilisi norme täitma ei pea.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis läinud neljapäeval siseminister Ken-Marti Vaherile kirja, milles päris aru politseiametnikele kehtestatud kehaliste katsete nõuete osas.

Sepperi sõnul pöördus tema poole Eesti Politsei Kutseühing, kes ei olnud rahul politsei- ja piirivalveameti tegevusega politseiametnikele kehaliste katsete korraldamisel. Kutseühingu väitel nõuab amet ametniku edutamisel katsete läbimist, mis ei takista aga osal politseiametnikest liikumast kõrgemale ametikohale, kuna nad esitavad katsetest vabastamiseks arstitõendi. Kutseühingu hinnangul tekitab taoline kord politseiametnike vahel pingeid ja riivab paljude õiglustunnet.

"Politseiametniku töö eripära lähemalt tundmata jääb minule ülaltoodud paindumatute normide kehtestamise eesmärk arusaamatuks," kirjutas   Sepper. "Kindlasti on ligi nelja ja poole tuhande ametis oleva politseiametniku seas isikuid, kel ei ole välitööga kokkupuudet ning täidavad oma tööülesandeid tulemuslikult olenemata füüsiliste katsete sooritamisest," lisas   Sepper. Sepperi sõnul on kaheldav oma tööd hästi tegevate isikute kõrvaleheitmine, kes oma ajutise terviserikke, vanuse, puude või muu põhjuse tõttu ei suuda määruses sätestatud füüsilise ettevalmistuse norme täita.

Oma kirjas soovib   Sepper  teada, millised on politseiametnikele füüsiliste katsete kehtestamise eesmärgid, kas ministeerium on kaalunud teatud tööliinide puhul politseiametnikele kehtestatud füüsilist vormi mõõtvaid katseid kergemaks muuta või neid kaotada, kas praktikas on politseiametnikke katsete sooritamisest vabastatud või neid järgmisse aastasse edasi lükatud ning kuidas peab politsei- ja piirivalveamet käituma juhul, kui politseiametnik ei suuda ajutise terviserikke, raseduse, sünnitusjärgse kehalise taastumise, haiguse puude või põhjuse tõttu katseid täies ulatuses või osaliselt edukalt läbida.