Siiani tasuta Euroopa Liidu süsinikdioksiidi kvoote saanud ettevõtted peavad neid hakkama tuleval aastal riigilt raha eest ostma, esimene proovioksjon emissioonilubade müümiseks toimub juba sügisel, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahandusministeeriumi eelarvepoltiika asekantsler Ivar Sikk ütles lehele, et esimene proovioksjon emissioonilubade müümiseks toimub juba sel sügisel. "Proovioksjoni eesmärk on saada ettekujutus, milliseks kujuneb süsinikdioksiidi kvoodi hind."  

Kvoodimüügiraha hakkab laekuma otse Eesti riigieelarvesse.

Ministeerium hindas oksjonitest riigieelarvesse laekuvat raha juba tänavust eelarve strateegiat koostades, kus asekantsleri sõnul arvestati kõige konservatiivsemat kvoodi turuhinda. "Prognoosi tehes võtsime kvoodi hinna aluseks kuus eurot süsinikdioksiidi tonni kohta ja praegu on see ka reaalne hind," märkis Sikk, lisades et ministeerium loodab, et hind läheks ülespoole.

Sikk märkis, et praegu oodatakse mitut Euroopa Komisjoni otsust, mis võivad kvoodi hinda mõjutada. Näiteks on hetkel lahtine kas lubatakse ettevõtetel sel perioodil kasutamata jäänud kvoodid uuel aastal algavasse perioodi üle kanda. "On selge, et ka Euroopa Komisjoni huviks on kvoodi hind, mis paneks ettevõtteid ka reaalselt süsinikdioksiidi emissioone vähendama," sõnas Sikk.

Viis sisekaitseakadeemia (SKA) piirivalvekolledžis õppinud kadetti esitas sel kuul Tallinna halduskohtusse kaebuse oma kooli, politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning siseministeeriumi peale.

Kolme sel kevadel lõpetanud ning kahe tuleval aastal lõpetava kadeti sõnul lubasid SKA ja piirivalveamet neile õppima asumisel, et lõpetades saavad nad nooremleitnandi auastme, kirjutas Postimees neljapäeval. Lubaduse sätestas ka piirivalveteenistuse seadus, mis aga tunamullu lakkas kehtimast, kui politsei- ja piirivalveamet ühendati.

Uue seadusega kaotati ära piirivalvurite sõjaväelised auastmed ja asendati need ühtsete teenistusastmetega. Kuigi piirivalve nooremleitnandi auaste ühtlustati uues seaduses politseileitnandi teenistusastmega, pakub PPA kooli lõpetanud noortele hoopis vanemkonstaabli teenistusastet, mis on neli astet madalam, kirjutab leht. Seejuures on iga kõrgema teenistusastme saamiseks tarvis teenida vähemalt kolm aastat, mistõttu kaotaksid kaebajad 12 aastat oma karjäärist, kui vanemkonstaablina tööle asuksid.

Kadettide advokaadi Heidi Rajamäe-Pariku väitel kaotaksid nad palgas, kui võtaksid vanemkonstaabli teenistusastme vastu. Kui politseileitnandi teenistusaste tähendab juhtivspetsialisti ametikohta, siis vanemkonstaabli ametikoht vanemspetsialisti kohta.

Kuna kolm juba kooli lõpetanut on vanemkonstaabli teenistusastmega ametikohast loobunud, kavatseb SKA nende koolituskulud kohtu abil tagasi nõuda, märkis ajaleht. Praegu on nad esialgse õiguskaitse all, mis tähendab, et koolituskulusid nad menetluse ajal tasuma ei pea. Samuti ei saa neid tööle sundida.

Probleemist mõjutatute ring on aga laiem, märkis Postimees, lisades, et neile teadaolevalt kaaluvad riigi kohtusse kaebamist ka 2010. aastal piirivalvekolledžis piirivalveteenistuse kutseala riigieelarvevälises kaugõppes lõpetanud piirivalvurid.

Piirivalvekolledži kadettide kaebust hakatakse Tallinna halduskohtu kantselei juhataja Marilin Reintammi sõnul arutama septembris. Varasemast peaks piirivalve ametiühingu usaldusisiku Ahti Tasuja teada kohtumenetluses olema kaebus neljalt piirivalvurilt, kes PPAs tehtud struktuurimuudatuse tõttu viidi mitu astet madalamale ametikohale.

Siseministeeriumi ning PPA esialgse hinnangu kohaselt ei ole 2007. ja 2008. aastal sisekaitseakadeemiasse piirivalveteenistuse erialale õppima asunutel õigust saada politseileitnandi teenistusastet. Kuna vaidlus on väga värske, on ministeeriumi, PPA ja SKA seisukoht kaebuse ning selle kompromissiga lõpetamise võimalikkusest alles kujundamisel, märkis leht.

Kaunase maakonna politsei pidas kinni autojuhi, kes sõitis otsa Eesti kodanike autole ning põgenes seejärel sündmuskohalt.

Õnnetus juhtus teisipäeval Kaunase maakonnas, kus Volkswagen Golf sõitis otsa teisele Volkswagen Golfile, mida juhtis 27-aastane Eesti kodanik. Juht ning tema abikaasa ja kolme-aastane laps said vigastada.

Kinni peetud 25-aastane mees tunnistas õnnetuspaigalt lahkumist ja oma sõiduki mahajätmist. Kinnipeetul oli varasemalt võetud juhiload joobes juhtimise eest.

Esialgse info kohaselt oli mees autos üksi.

Leedus Kaunase lähedal sai teisipäeva õhtul sõiduautode kokkupõrkes vigastada kolm Eesti kodanikku, sealhulgas kolmeaastane laps, õnnetuse põhjustanud autojuht põgenes sündmuskohalt.

Volkswagen Golf sõitis teisipäeva õhtul kella 23 ajal Vilniuse-Kaunase-Klaipeda maanteel otsa teisele Volswagen Golfile, mida juhtis 27-aastane Eesti kodanik, teatas Kaunase politsei BNS-ile.

Õnnetuses said vigastada autot juhtinud mees, tema abikaasa ja kolmeaastane poiss. Kiirabi toimetas nad haiglasse.

Õnnetuse põhjustanud auto juht põgenes sündmuskohalt, Leedu politsei otsib teda taga ja selgitab auto roolis olnud juhi isikut.