Möödunud aastaga võrreldes on Swedbanki mobiilipanga külastused tänavu kasvanud viis korda äriklientide ja kolm korda eraklientide osas.

Juunikuus ületasid mobiilis tehtud maksed esmakordselt panga kontorites tehtud maksete hulka, kui kontorites tehti kokku ligi 46 000 makset ja mobiili kaudu ligi 47 000 makset, teatas Swedbank.

Swedbanki e-kanalite operatsioonide juhi Erkki Saarniidu sõnul on mobiilsete maksete kasvavat trendi märgata olnud juba mõnda aega. "Suvi ja puhkuste aeg on mobiilipangandusele ainult hoogu juurde andnud ja näiteks juunis ületas Swedbanki mobiilirakenduste allalaadimiste arv juba 53 000 piiri," märkis Saarniit. Ta lisas, et peamiselt vaadatakse mobiilis kontojääki ja tehakse makseid.

Saarniit prognoosis, et mobiilsete pangateenuste kasutuse kasv jätkub ja kõrgeid kasutajanumbreid on näha ka pärast puhkuste perioodi lõppu.

Iga neljas Swedbanki mobiilipanga klient kasutab autentimisvahendina mobiil-ID ning aasta lõikes on mobiil-ID kasutamine interneti- ja mobiilipangas panga andmeil kokku suurenenud ligi 50 protsenti.

Swedbanki mobiilipank on saadaval rakendusena Androidi ja iPhone'i kasutajatele.

Poliitilisest süsteemist võõrandunute arv on kasvanud pööraselt suureks, 47 protsenti Eesti kodanikke ignoreeriks ühel või teisel viisil erakondlikku valimissüsteemi, kirjutab sotsioloog Andrus Saar Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis.

Saar Poll küsitles Andrus Saare sõnul juunikuu jooksul üle riigi 816 üle 17-aastast Eesti Vabariigi kodanikku. Esitati küsimus: „Kui järgmisel pühapäeval toimuksid riigikogu valimised, siis mis erakonna poolt hääletaksite?”

Kõige populaarsem vastusevariant oli Saare andmetel „ei hääletaks ühegi erakonna poolt”, mis kogus 25 protsendi küsitletute toetuse. 16 protsenti küsitletuid ei osanud arvamust öelda. "Kui me lisame siia veel 6 protsenti kodanikke, kes valiksid üksikkandidaadi, aga mitte erakonna, siis saame kokku tervenisti 47 protsenti valijaskonnast, kes ignoreeriks ühel või teisel viisil erakondlikku valimissüsteemi. See on pööraselt suur poliitilisest süsteemist võõrandunute arv," nendib Saar arvamusartiklis.

Kui meedias edastatakse pidevalt teavet erakondade suurtest toetusprotsentidest, mis võtavad arvesse erakondliku valiku teinud inimeste hoiakud, siis loob see erakondade toetusnäitajaist eksliku pildi, leiab Saar, kelle hinnangul võib niisuguse arvude serveerimise taga poliittehnoloogiline eesmärk. "Praegustes oludes, mil 47 protsenti Eesti kodanikke eirab valimisi, on selline lähenemine kindlasti ebaeetiline."

Valijate süvenevale võõrandumisele on Saare hinnangul kaasa aidanud Eesti poliitika permanentsed JOKK-skeemid ja lõputu vassimine. "Mujal Euroopas eksisteerib poliitiline vastutus. Väikseimategi probleemide puhul toimub poliitiline puhastumine. Eestis ei tasu sellisest nähtusest rääkidagi," nendib Saar.

Kohus mõistis selle aasta esimeses pooles vanglakaristuse 1190 roolijoodikule, aasta esimese kuue kuuga on politseile roolis vahele jäänud üle 300 joobnud juhi rohkem kui mullu esimesel poolaastal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui 2011. aasta esimeses pooles jäi politseile vahele 3029 joobnud juhti, siis tänavu kuue kuuga on politsei süüteo korras karistanud 3336 roolijoodikut. Kergemas joobes sõitmised ja raskemad rikkumised jagunesid enam-vähem pooleks.

Justiitsminister Kristen Michali arvates on kolm põhjust, miks joobnud juhtide arv kasvas. „Esiteks, alkoholitarbimine kasvab, eelmise aasta arvud seda näitasid. Teiseks, neid kapsapäid pole vähemaks jäänud, kes purjus peaga rooli ronivad. Kolmandaks, politsei on hakanud tegema järjest tõhusamat tööd, et roolijoodikuid liiklusest eemaldada,” sõnas minister.

Avaldatud justiitsministeeriumi uuring näitab, et poole aastaga on politseile vahele jäänud 1689 raskemas ja 1647 kergemas joobes juhti, kusjuures rohkem on kasvanud kergemas joobes roolikeerajate arv, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 12 protsenti. Liikluses on raskes joobes juhte küll vähem, kuid neid tabatakse ebakindla sõidustiili tõttu kergemini.

Sel poolaastal on kõige rohkem rikkumisi olnud juunikuus, kus politsei registreeris 676 süütegu, keskmiselt 22 juhti päevas. Terve poolaasta jooksul tabati päevas keskmiselt 18 joobnud juhti.

Justiitsministeeriumi uuringust selgub, et raske joobega – alkoholisisaldus veres üle 1,5 promilli – kinni peetud 1689 sõidukijuhist saab 76 protsenti (1190 juhti) tingimisi või reaalse vangistuse.

Kui suur osa neist juhtidest pidi reaalselt vanglakaristust kandma, ei osanud ministeerium veel öelda. Süüdi mõistetud juhtide vangistus kestis enamasti neli kuud. Vähemalt 70 juhile sai osaks pikem kui üheaastane vangistus.

Kliimamuutuse mõjul soojenev merevesi suurendab Läänemere piirkonnas bakterite põhjustatud haigestumisi mitu korda, kirjutab Postimees.

Kui Läänemere vee keskmine temperatuur tõuseb kraadi võrra, suureneb kindla bakteri põhjustatud haigusjuhtude arv pea kaks korda, leidis rahvusvaheline uurimisrühm värske uurimuse tulemusena. Kuna Läänemeri soojeneb tunduvalt kiiremini kui maailmameri keskmiselt, võivad suvekuumad tuua sadu ohtlikke haigusjuhtumeid.

Ajakirjas Nature Climate Change ilmunud uurimuses vaatlevad teadlased Vibrio perekonda kuuluvate bakterite levikut Läänemeres. Sellesse perekonda kuulub teiste seas koolerat põhjustav bakter, kuid Läänemere piirkonnas on enim haigus- ja surmajuhte seotud bakteriliigiga Vibrio vulnificus. Bakter põhjustab inimestel kõhulahtisust, võib aga organismi sattudes kaasa tuua ka ägeda haavanakkuse või veremürgituse.

Seoseid analüüsides ning tulevikku kuni aastani 2050 mudeldades jõudsid teadlased järeldusele, et iga kraad merevee soojenemist suurendab haigusjuhtude arvu 1,93 korda.

Puudutab see eelkõige Läänemere lõuna- ja lääneosa ehk Poola, Saksamaa, Taani ja Rootsi lõunaosa rannikut. Kuid teadlased ennustavad ka bakteri vohamise levikut põhja poole ning 2050. aasta ohukaartidel on kõrgendatud riski aladena märgitud ka Riia laht ning meie suuremate saarte idakallas.