Laupäeva varahommikul juhtus Valgamaal raske liiklusõnnetus, kus traktori alla jäänud mees suri, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Õnnetus juhtus laupäeva hommikul kella viie paiku Karula vallas, kui kolm noormeest traktoriga sõitsid. Esialgsetel andmetel juhtis alkoholi tarvitanud 22-aastane Karl registreerimata ratastraktorit, sõitis sirgel teelõigul teelt välja, misjärel paiskus masin külili.

Traktori astmelaual seisnud ja kätega piilaritest kinni hoidnud 22-aastane Uku jäi külili kukkunud traktori alla ja suri saadud vigastustesse kohapeal. Traktori kabiinis viibinud juht ning kolmas kaasreisija, kel olid samuti alkoholi tarvitamise tunnused, viga ei saanud.

Liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude uurimiseks alustas Lõuna prefektuur kriminaalmenetlust.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel elab selle nädala seisuga Eestis kokku 150 saja-aastast või vanemat inimest, Eesti vanim inimene on 107-aastane Harjumaal elav naine.

107. eluaasta piiri on ületanud ka üks Lääne-Virumaal elav naine, kuid tema sünnipäev on Harjumaal elavast eakaaslasest hiljem, ütles siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Eesti vanim mees on 105-aastane Ida-Virumaa elanik.

106-aastaseid inimesi elab Eestis üks, 105-aastaseid kaks, 104-aastaseid kuus, 103-aastaseid 12, 102-aastaseid 30, 101-aastaseid 39 ning saja-aastaseid 58.

Üle 100-aastastest inimestest on 22 mehed ja 128 naised.

Enim 100. eluaasta piiri ületanud inimesi on Harjumaal - 49. Tartumaal elab selliseid inimesi 19, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal 12, Ida-Virumaal ja Võrumaal 10, Viljandimaal üheksa, Raplamaal kaheksa, Saaremaal viis, Jõgevamaal ja Järvamaal neli, Põlvamaal ja Valgamaal kolm ning Läänemaal kaks. Hiiumaal ei ela ühtegi üle 100. eluaasta piiri ületanud inimest.

Aastaga on Eestis üle saja-aastaste inimeste arv kolmandiku võrra kasvanud, mullu juuli keskel elas Eestis 93 sellist inimest.

Taustajõudude ja ametnike asemel peaks olümpiale saatme rohkem sportlasi, leiab endine olümpiavõitja ja praegune riigikogu liige Erki Nool Eesti Päevalehele antud intervjuus.

"Spordi arendamisel peaks olema kaks suunda: et võimalikult palju sportlasi läheks olümpiale ja et igal juhul saadaks medal," rääkis Nool.

Nool nentis, et viimasel ajal on taustajõud haaranud olümpiadelegatsioonis endale märksa suurema rolli kui tema sportlaskarjääri jooksul. "Ma ei tea, miks vahepeal sõna "taustajõud" nii popiks sai," rääkis Nool. "Kui 1992. aastal välja läksime, oli meil viis sportlast ja kaasas polnud ühtegi treenerit."

Noole hinnangul ei ole 20-aastasel või vanemal sportlasel üldse vahet, kas treener on kaasas või ei. "Jooksed ühe ringi tõkkejooksu - mis see treener seal kaasas teeb?"

Nool nentis, et kergejõustikus on siiski piisavalt suur võistkond väljas, et üks inimene võiks lisaks olla, kes tegeleb tehniliste asjade ja organiseerimisega. "Aga kas peab olema kogu alaliidu juhtkond, on iseküsimus," lisas Nool.

Kaitseväe tugikeskus koostöös Vigastatud sõjameeste ühinguga korraldab vigastatud kaitseväelastele perepäevad, mille käigus pakutakse viieteistkümnele vigastatud kaitseväelasele koos pereliikmetega kolme päeva jooksul erinevaid tegevusi.

Kolmepäevasel üritusel saavad vigastatud kaitseväelased koos oma pereliikmetega matkata merel kajakitega, sõita mootorpaadiga, õppida sukelduma, proovida kalapüüki võrguga ning meisterdada käsitöökojas, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile. Samuti võisteldakse sportpüssi ja vibu laskmises. Perepäevadel tutvustatakse kaitseväelastele ka invaspordi võimalusi ja vajadusel nõustab nii kaitseväelasi kui nende pereliikmeid psühholoog.

"Perepäevade eesmärk on anda vigastatutele ja nende lähedastele võimalus kogemuste vahetamiseks. Paljudel on rääkida oma edulugu, kuidas vaatamata algsetele raskustele elavad vigastatud nüüd koos oma lähedastega igati täisväärtuslikku ja normaalset elu," ütles kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane.

Kaitseväe tugikeskus on perepäevasid, kus jagatakse sõdurite lähedastele teavet missioonipiirkonnas teenijate psühhosotsiaalse toetuse ja nendega suhtlemisvõimaluste kohta, korraldanud sel aastal viieteistkümnel korral. Samuti on kuuel korral korraldatud vigastatutele teatrikülastusi.