Suhkru hinnalangust pole lähiajal oodata

Eelmise suvega võrreldes maksab suhkur poodides kümmekond senti vähem, suuremat hinnalangust lähiajal oodata ei ole, kirjutab Maaleht.

Leht märgib, et kui möödunud suvel vedasid eestlased kümnete kilode kaupa suhkrut Soomest, kus see oli poole odavam kui Eestis, siis tänavu pole seda mõtet teha, kuna hinnavahe on kõvasti vähenenud suhkru hinna kerkimise tõttu Soomes. Sealne hind on Eesti omast veidi madalam vaid madalama käibemaksu tõttu.

Emori juunikuine Euroopa riikide pealinnades tehtud hinnavõrdlus näitab, et odavaim oli suhkur Berliinis ja kalleim Kopenhaagenis, kus suhkrukilo maksis vastavalt 0,85 ja 1,34 eurot. Tallinnas maksis suhkrukilo 1,08 eurot, jäädes viis senti alla keskmise. Helsingis oli suhkru kilohind 0,99, Riias 1,12 ja Vilniuses 1,21 eurot.

Suhkru importimisega tegeleva OÜ Antomini juhatuse liige Roman Pukk ütles lehele, et suhkru hind on endiselt üleval ja langust ei ole oodata. "Teraviljal ja kõigil toiduainetel on hinnad tõusnud," lausus ta.

Suurima suhkruimportija OÜ Montemari müügijuhi Alo Süvari hinnangul jääbki suhkru uus hinnatase euro-ja-mõni-sent-peale kanti. "Hind jääb sel suvel suuresti samaks," prognoosis ta, märkides, et vaid sooduskampaaniate ajal võib suhkrukilo saada kätte vähem kui euro eest.

Kui maailmaturul maksab suhkur 537, siis Euroopa Liidus (EL) 710 eurot tonn. Selle üheks põhjuseks on EL-is kehtivad suhkrukvoodid, mille järgi võib toota umbes 85 protsenti liikmesriikides tarbitavast suhkrust. Ülejäänu pidi tulema liidust välja jäävatest riikidest, kellega EL-il on sooduslepingud, selgitas põllumajandusministeeriumi kaubanduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak lehele.

Nimelt käivitas Euroopa Komisjon mullu suvel vähendatud tollimääraga suhkru EL-i impordi, osast riikidest ei saanud aga loodetud kogust tollimaksuvaba suhkrut erinevatel põhjustel importida. Seetõttu toodi suhkrut sisse teistest riikidest, aga hinnale lisandusid tollimaksud, mis tegi suhkru kallimaks.

"Ilmselt on ka EL-i suhkrutehased hakanud seda ära kasutades hindu üles kruvima," märkis Nõlvak. Nii on suhkru tehastest väljamüügi hind tõusnud.

Leht kirjutab, et Eestis kõrgel püsiva suhkruhinna põhjus võib olla ka selles, et neis riikides, kus on suhkrutehased, on kaubandusketid sõlminud tehastega pikaajalised soodsama hinnaga lepingud, Eestis aga suhkrutehast ei ole.

Nõlvaku sõnul ei plaani Euroopa Komisjon viimaste andmete põhjal suhkru osas midagi rohkem ette võtta, kuna komisjoni huvi on tagada turu stabiilsus, mitte hinnalangus.

Ta lisas, et lähiajal pole suhkru hinnalangust oodata, kuid samas pole ka põhjust, miks hind peaks tõusma. Kolmandates riikides pole sel aastal kopsakat suhkruroosaaki oodata, kuna Brasiilias sadas liiga palju, Indias aga liiga vähe ning Austraaliat vaevab põud.

Suhkrukvootide süsteem kehtib aastani 2015. Kas sellega jätkatakse või mitte, pole praeguseks veel otsustatud, märgib leht.