Tööandjate keskliit väljendas neljapäeval saadetud teates muret selle pärast, et valitsus on edasi lükanud otsuse tuleva aasta töötuskindlustusmakse määra langetamises kolmele protsendile.

Valitsuse ametlik teade ei selgita otsustamise edasilükkamise põhjusi, samuti jääb selgusetuks, millal valitsus küsimust uuesti arutab, seisab teates.

Tööandjate keskliidu juhataja ja töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis ütles, et otsusega venitamine teeb ettevaatlikuks ja tõstatab küsimusi. "Ettepaneku töötuskindlustusmakset langetada tegi Eesti Töötukassa nõukogu, kuhu kuuluvad tööandjate, töövõtjate ja valitsuse esindajad, juunis pärast põhjalikku arutelu," lausus ta. "Valitsus peaks otsustamise edasilükkamist tööturu osapooltele koheselt ammendavalt selgitama."

Keskliit toetab maksemäära langetamise eelnõu valitsuses esitlenud sotsiaalministri, töötukassa nõukogu liikme Hanno Pevkuri seisukohta otsuse tegemisega mitte venitada, seisab teates.

Valitsus arutas neljapäevasel istungil töötuskindlustusmakse määra kehtestamist 2013. aastaks kolmele protsendile ning pidas vajalikuks otsustamise augustisse edasi lükata.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on oodata töötuskindlustuse maksemäära langetamist kokku kolmele protsendile. "Töötuskindlustuse maksemäära suhtes maksaks turuosalistel siiski arvestada selle kolme protsendiga. Ei ole näha, et prognoosid teeksid siin olulisi korrektiive või kehtestaksime kõrgema määra, et katta mingeid muid eelarvetaotlusi," ütles ta valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil.

Sotsiaalministeeriumi esitatud töötukassa ettepanekul põhinev eelnõu näeb ette tulevaks aastaks töötuskindlustusmakse määra langetamist kolmele protsendile praeguse 4,2 protsendi asemel. Kindlustatule oleks määr kaks protsenti praeguse 2,8 protsendi asemel ja tööandjale üks protsent praeguse 1,4 protsendi asemel. Sellised maksemäärad tagaksid 2013. aastaks ministeeriumi hinnangul töötukassale piisavad vahendid.

Töötuskindlustusmakse määrad on püsinud muutumatuna alates 2009. aasta 1. augustist.

Tänavu kuue kuuga on tööinspektsioonis registreeritud 1954 tööõnnetust, milles on hukkunud üheksa inimest.

Lisaks on veel täpsustamisel kaheksa võimaliku tööõnnetusjuhtumi asjaolud ning ühe võimaliku töösurma asjaolud, kinnitas tööinspektsiooni pressiesindaja BNS-ile. Registreeritud tööõnnetustest on raskeid 416 ja kergeid 1529.

Võrreldes varasemate aastatega näitab tööõnnetuste arv kasvutrendi. Möödunud aasta esimesel poolaastal toimus 1864 tööõnnetust ning 2010. aasta esimesel poolaastal 1523 tööõnnetust.

Murettekitav on tööinspektsiooni hinnangul surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu järsk tõus. Selle aasta esimesel poolel on toimunud üheksa töösurma, lisaks on uurimise all ühe surmaga lõppenud juhtumi asjaolud. Mullu toimus esimesel poolaastal neli töösurma ja tunamullu esimesel poolaastal kolm töösurma.

Tööinspektsiooni andmetel toimub kõigist tööõnnetustest umbes kolmandik esimesel tööaastal. Paljusid juhtumeid saaks ennetada piisava juhendamise ja väljaõppe kaudu.

Politsei paneb enampakkumisel müüki viis arestitud sõidukit, neist neli on autod ja üks mootorratas.

Regionaalminsiter Siim Kiisler, kes praegu täidab ka siseministri ülesandeid, andis politsei- ja piirivalveametile loa müüa elektroonilisel enampakkumisel viis ameti valduses olevat arestitud sõidukit, selgub siseminsiteeriumi dokumendiregistris avalikustatud ministri käskkirjast..

Müüki lähevad 1994. aasta Audi 80 Avant Quattro alhinnaga 1400 eurot, 2002. aasta BMW X5 alghinnaga 11 400 eurot, samal aastal välja antud Jaguar X-Type alghinnaga 5000 eurot ja 2003. aasta BMW X5 alghinnaga 14 000 eurot.

Samuti müüb amet oksjonil 2003. aasta mootorratta Yamaha XVS 1100 alghinnaga 3000 eurot.

Pakkumise osavõtutasu on kaks protsenti enampakkumise alghinnast.

Valitsus kiitis oma neljapäevasel istungil heaks Hispaaniale pangandussektori ümberkujundamiseks finantsabi andmise tingimused, mille on kokku leppinud Hispaania valitsus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).

Vastastikuse mõistmise memorandumi kavand, milles on sätestatud tingimused, esitatakse riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse avaldamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Programmi kestuseks on kavandatud poolteist aastat.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil, et memorandumit arutab reedel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja hiljem euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp telefonikonverentsil. "Sisulised ettevalmistused on tehtud, memorandumi allkirjastamine on tõenäoliselt kavas 24. juulil," ütles Ligi.

"Programm on piiritletud Hispaania finantssektoriga ja eelkõige on tegemist pankade rekapitaliseerimise toetamisega, kus Hispaania riskid on kõige suuremad," ütles Ligi. "Aga memorandum sisaldab ka ülekordamist, et Hispaania peab täitma oma ülemäärase eelarvepuudujäägi ja ka Euroopa semestri käigus pandud kohustusi."

Abi antakse algul Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu. "Mida kauem viibib ESM, seda suurem on ka Eesti osalus," viitas Ligi asjaolule, et Eesti osalus EFSF-is on protsendina suurem kui ESM-is. EFSF laenab abipaketiga raha Hispaania riigile, seda vahendab Hispaania valitsuse loodud varahaldusettevõte FROB, mille Hispaania valitsus on loonud riigi pangandussektori ümberkujundamiseks.

Kogu laenumaht on esialgse kava järgi kuni 100 miljardit eurot. "Aga endiselt on arvestus, et nii palju raha kokkuvõttes vaja ei lähe," ütles Ligi.

Pärast memorandumi allkirjastamist on kavas teha 30 miljardi eurone ettemakse. "Seda raha hoitakse Luksemburgis, kus EFSF asub," selgitas Ligi. Ägeda kriisi puhkedes võiks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga nõusolekul Hispaania seda raha kasutada.

"Praegu midagi sellist juhtunud pole," ütles Ligi. "Pankade rekapitaliseerimise plaane valmistatakse kauem ette."

Vahendeid võib EFSF eraldada Ligi sõnul muu hulgas enda väljastatavate võlakirjadena. "Kui EFSF laseb välja võlakirju, siis ka neid saab kasutada ka pankade kapitaliseerimiseks. EFSF-il on väga hea maine turgudel," selgitas Ligi. Hiljuti müüs EFSF võlakirju negatiivse intressiga, mis tähendab, et oma raha EFSF-i võlakirjades hoidjad maksavad fondile nende pealt intressi.

Ligi märkis, et Hispaanialt tagatiste nõudmine Eesti laenuosa eest tooks Eestile kaasa liigseid kulutusi. "Põhiline riigi tagatis on tema enda usaldväärsus ja rahandus-majanduspoliitika. Mis tahes muu tagatis on selle usaldusväärsusega seotud," ütles Ligi.

"Tagatis tähendab seda, et riik loobub intressituludest ja tagatisi saadakse 40 protsendi ulatuses kogu summale," selgitas Ligi. Lisaks on tagatiste saamise eelduseks kogu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kapitaliosa sissemaksmine kohe selle asemel, et seda tehtaks osade kaupa. "Hästi kulukas asi on see igaks juhuks tagatis, teadaes, et üldine tagatis on seesama koostöö, mida Hispaaniaga teeme memorandumi raames," ütles Ligi.

Memorandum saab osaliste allkirjad pärast seda, kui selle kiidab heaks euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp, kes arutab memorandumit reedel. Programmi kestus on 18 kuud ja selle edenemise ülevaatused toimuvad igas kvartalis.

Esimene, 30 miljardi eurone väljamakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) on Hispaaniale kavas teha kohe pärast memorandumi heakskiitmist. Valitsuse teatel on tegemist eelkõige finantsturgudele kindluse andmiseks ja erakorraliseks sekkumiseks vajaliku avansiga, mis jääb esialgu hoiule EFSF-i arvele Luksemburgis.

Memorandum näeb ette tingimused riigiabi saavatele Hispaania pankadele, samuti on memorandumis finantssektorit horisontaalselt hõlmavad tingimused, mille eesmärk on tugevdada regulatsiooni ja järelevalvet.

Samal ajal peab Hispaania vähendama eelarvepuudujääki ja täitma soovitusi makromajanduslike tasakaalustamatuste kaotamiseks Euroopa majanduspoliitika koordineerimise poolaasta raames.

Vastavalt Euroopa Ülemkogu juuni lõpus tehtud otsusele peaks abistamise edaspidi üle võtma Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), loobudes sealjuures eelisvõlausaldaja staatusest. Euroala rahandusministrid on kokku leppinud esimese, 30 miljardi eurose laenuosa eraldamises EFSF-ist. Kokku on programmi mahuks plaanitud kuni 100 miljardit eurot.

Vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu järgi vajab Hispaania majandus välisvõla jätkusuutlikule tasemele viimiseks järgmistel aastatel siirdumist püsivasse jooksevkonto ülejääki. Suured välisfinantseerimise vajadused suurendavad Hispaania majanduse haavatavust ning erasektori võlakoormuse vähendamine viitab sellele, et sisenõudlus jääb keskpikas perspektiivis väheseks.

Tänavu aasta lõpul peaks eelnõu järgi hakkama kehtima Hispaania pankadele nõue, et nende esimese taseme (Tier 1) kapitali suhtarv jõuaks üheksa protsendi tasemele hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Programmiga nähakse ette abiraha kasutamist abi vajavate Hispaania pankade kapitali suurendamiseks, samuti nõutakse tarvidusel pankade ümberstruktureerimisest ja nõrgemate pankade tegevuse lõpetamist. Pankade ja riigi saatus on üha tihedamalt seotud, kujutades negatiivse tagasiside nõiaringi, märgitakse eelnõus.

Pangad jagatakse vastavalt kapitalivajadustele nelja gruppi. Eelnõu nõuab väliskonsultandi hinnangu järgi nõrgemate pankade tegevuse lõpetamist kontrollitud moel, nii et sellega ei kaasneks vapustusi. Osa likvideeritavate pankade vara läheks kava kohaselt enampakkumistele, nii et elujõulised pangad võiks neid osta.

Programmi järelevalvesse on hõlmatud neljanda osapoolena ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mida varasemate abiprogrammide puhul pole tehtud.