Lõppes poole aasta pikkune katseperiood, mille vältel oli liiklusrikkujatel võimalus politseilt saadud trahv kohe patrullautos oleva kaardimakseterminali vahendusel ära tasuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

PPA korrakaitsepolitsei osakonna liiklusbüroo juhi Alo Kirsimäe sõnul ületasid tulemused kõik ootused. „Kasutusperioodi kokkuvõtte tulem oli, et kaardimakse kasuks otsustas 25,4 protsenti eestimaalastest ja 25 protsenti välismaalastest. Huvi ületas ka kõige optimistlikumad prognoosid.”

Praeguseks on aga kõik kaardimakseterminalid patrullautodest kokku korjatud, kuna katseperioodi ajaks sai politse makseterminalid oma käsutusse tasuta ja tasus enda vahendite arvelt kaardimaksete tasud.

"Trahvi tasumine terminali vahendusel on eestimaalastele atraktiivne ainult juhul, kuis see tuleb menetlusalusele isikule kätte nullhinnaga. Kui see muutub tasuliseks, siis on seda soodsam sooritada juba internetipangast," leidis Kirsimäe.

Kui PPA tahaks teha kaardimakse enda juures üleüldiselt võimalikuks, läheks vaja pisut üle 400 terminali, mille eest tuleks juba tasuda. Koos kaardimaksetasudega ulatuks Eesti Päevalehe hinnangul täiendav kulu riigieelarvele sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Kirsimäe sõnul tegeletakse praegu siiski katseperioodi tulemuste süvitsi uurimisega, et saada aru, kas kaardimakse võimaldamine võiks politsei jaoks kaasa tuua muude kulude kokkuhoiu.

Tööandjate keskliit väljendas neljapäeval saadetud teates muret selle pärast, et valitsus on edasi lükanud otsuse tuleva aasta töötuskindlustusmakse määra langetamises kolmele protsendile.

Valitsuse ametlik teade ei selgita otsustamise edasilükkamise põhjusi, samuti jääb selgusetuks, millal valitsus küsimust uuesti arutab, seisab teates.

Tööandjate keskliidu juhataja ja töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis ütles, et otsusega venitamine teeb ettevaatlikuks ja tõstatab küsimusi. "Ettepaneku töötuskindlustusmakset langetada tegi Eesti Töötukassa nõukogu, kuhu kuuluvad tööandjate, töövõtjate ja valitsuse esindajad, juunis pärast põhjalikku arutelu," lausus ta. "Valitsus peaks otsustamise edasilükkamist tööturu osapooltele koheselt ammendavalt selgitama."

Keskliit toetab maksemäära langetamise eelnõu valitsuses esitlenud sotsiaalministri, töötukassa nõukogu liikme Hanno Pevkuri seisukohta otsuse tegemisega mitte venitada, seisab teates.

Valitsus arutas neljapäevasel istungil töötuskindlustusmakse määra kehtestamist 2013. aastaks kolmele protsendile ning pidas vajalikuks otsustamise augustisse edasi lükata.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on oodata töötuskindlustuse maksemäära langetamist kokku kolmele protsendile. "Töötuskindlustuse maksemäära suhtes maksaks turuosalistel siiski arvestada selle kolme protsendiga. Ei ole näha, et prognoosid teeksid siin olulisi korrektiive või kehtestaksime kõrgema määra, et katta mingeid muid eelarvetaotlusi," ütles ta valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil.

Sotsiaalministeeriumi esitatud töötukassa ettepanekul põhinev eelnõu näeb ette tulevaks aastaks töötuskindlustusmakse määra langetamist kolmele protsendile praeguse 4,2 protsendi asemel. Kindlustatule oleks määr kaks protsenti praeguse 2,8 protsendi asemel ja tööandjale üks protsent praeguse 1,4 protsendi asemel. Sellised maksemäärad tagaksid 2013. aastaks ministeeriumi hinnangul töötukassale piisavad vahendid.

Töötuskindlustusmakse määrad on püsinud muutumatuna alates 2009. aasta 1. augustist.

Tänavu kuue kuuga on tööinspektsioonis registreeritud 1954 tööõnnetust, milles on hukkunud üheksa inimest.

Lisaks on veel täpsustamisel kaheksa võimaliku tööõnnetusjuhtumi asjaolud ning ühe võimaliku töösurma asjaolud, kinnitas tööinspektsiooni pressiesindaja BNS-ile. Registreeritud tööõnnetustest on raskeid 416 ja kergeid 1529.

Võrreldes varasemate aastatega näitab tööõnnetuste arv kasvutrendi. Möödunud aasta esimesel poolaastal toimus 1864 tööõnnetust ning 2010. aasta esimesel poolaastal 1523 tööõnnetust.

Murettekitav on tööinspektsiooni hinnangul surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu järsk tõus. Selle aasta esimesel poolel on toimunud üheksa töösurma, lisaks on uurimise all ühe surmaga lõppenud juhtumi asjaolud. Mullu toimus esimesel poolaastal neli töösurma ja tunamullu esimesel poolaastal kolm töösurma.

Tööinspektsiooni andmetel toimub kõigist tööõnnetustest umbes kolmandik esimesel tööaastal. Paljusid juhtumeid saaks ennetada piisava juhendamise ja väljaõppe kaudu.

Politsei paneb enampakkumisel müüki viis arestitud sõidukit, neist neli on autod ja üks mootorratas.

Regionaalminsiter Siim Kiisler, kes praegu täidab ka siseministri ülesandeid, andis politsei- ja piirivalveametile loa müüa elektroonilisel enampakkumisel viis ameti valduses olevat arestitud sõidukit, selgub siseminsiteeriumi dokumendiregistris avalikustatud ministri käskkirjast..

Müüki lähevad 1994. aasta Audi 80 Avant Quattro alhinnaga 1400 eurot, 2002. aasta BMW X5 alghinnaga 11 400 eurot, samal aastal välja antud Jaguar X-Type alghinnaga 5000 eurot ja 2003. aasta BMW X5 alghinnaga 14 000 eurot.

Samuti müüb amet oksjonil 2003. aasta mootorratta Yamaha XVS 1100 alghinnaga 3000 eurot.

Pakkumise osavõtutasu on kaks protsenti enampakkumise alghinnast.