EESTI UUDISED BNS

Škodade maaletooja Auto 100 hakkab müüma ka Porschesid

Porsche AG ja Eesti Talleksi gruppi kuuluv ning peamiselt Škodade müügiga tegelev Auto 100 AS sõlmisid juuni lõpus lepingu, millega Auto 100 sai ainuõiguse Porsche mudelite maaletoomiseks ja müügiks Eestis, kirjutab Äripäev.

Varem müüs Eestis Saksa sportautosid Baltijas Sporta Auto SIA, mille Eesti filiaali varad Auto 100 ära ostis.

Kui möödunud aastal müüdi Eestis 45 Porschet ja tänavu juuli keskpaiga seisuga on müüdud 40 autot, siis Auto 100 juhatuse liige Jussi Pärnpuu rääkis lehele, et kokku loodetakse tänavu müüa vähemalt 75 autot, kahe aasta pärast aga juba 200. Selline number ei ole prognoos ega ootus, vaid selgelt välja arvutatud, arvestades, et Eestis jätkub majanduskasv, ükskõik kui suur see ka ei oleks, märkis Pärnpuu.

Pärnpuu lisas, et kasvule aitab kaasa ka mudelivaliku täiendamine, sest 2014. aasta alguses tuleb Porschel turule uus mudel.

Mullu kasvas Auto 100 AS-i müügitulu ligi 59 protsenti 33,7 miljoni euroni ja ettevõtte puhaskasum kerkis 2010. aasta 211 984 eurolt 823 333 euroni. Aruande järgi planeerib Auto 100 tänavu käibeks 30,5 miljonit eurot.

Auto 100 müüs koos oma diileritega möödunud aastal 1871 uut Škodat ehk 541 auto võrra enam kui aasta varem. Auto 100 müüb Škodade kõrval ka Lamborghini ja Lotuse sportautosid.

Ansip Afganistanis: Eesti jätkab sõjalist panust kuni see on vajalik

Peaminister Andrus Ansip kinnitas teisipäevasel kohtumisel Afganistani presidendiga, et Eesti toetab NATO tegevuskava Afganistanis ning Eesti jätkab oma sõjalist panust senisel tasemel kuni see on vajalik ja oodatud.

"Oluline on, et allianss tegutseb ühtsena ning me lahkume üheskoos, nii nagu me seda missiooni ka üheskoos alustasime," ütles Ansip valitsuse pressiesindaja vahendusel BNS-ile.

Afganistani president Hamid Karzai tänas Eestit panuse eest Afganistani julgeoleku tagamisel. Lisaks tutvustas Afganistani president Eesti peaministrile Afganistani tulevikuplaane. Kahepoolseid suhteid arutades tundis Karzai huvi Eesti meditsiinihariduse ning e-teenuste vastu.

Chicagos toimunud NATO tippkohtumisel otsustati, et tuleva aasta keskpaigast muutub ISAF-i sõjaline roll pigem Afganistani nõustamiseks ja koolitamiseks. Vähehaaval vähendab NATO oma sõjalisi üksuseid Afganistanis ning ISAF-i operatsioon lõpeb ületuleva aasta 31. detsembril. Järgnevaks perioodiks on NATO valmis välja töötama uut missiooni, eesmärgiga treenida ja nõustada Afganistani julgeolekujõudusid.

Ansipi sõnul keskendub Eesti Afganistani julgeolekujõudude toetamisel eelkõige politsei arendamisele. Eesti on saatnud Euroopa Liidu politseimissiooni neli ja NATO väljaõppemissiooni samuti neli politseiinstruktorit. Samuti jätkab Eesti Afganistani ülesehitusse panustamist ka tervishoiu- ja haridussektori toetamise, sisejulgeolekuvõimekuse ning demokraatia arendamise kaudu.

"Oleme üksteisele andnud lubadusi, mida peame täitma – rahvusvaheline kogukond jätkab oma toetust Afganistani ülesehitamisel ning Afganistani valitsus peab minema edasi reformidega rahu, stabiilsuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks," ütles Ansip. Peaministri sõnul on oluline saavutada konsensuslik arusaam, kuidas riiki valitseda ning see ühine arusaam peab olema afgaanide poolt saavutatud, mitte teiste poolt dikteeritud.

Peaminister sõitis Afganistani vahemaandumisega Indias, kus ta kohtus esmaspäeval India välisasjade riigiministri Preneet Kauriga. Kohtumisel räägiti Eesti ja India majandusolukorrast, euroga ühinemise positiivsest mõjust Eesti majandusele, aga ka probleemide lahendamisest euroalas. Ansipi ja Kauri hinnangul on Eesti ja India suhetes potensiaali eelkõige kõrghariduse - ja IT-valdkonnas. Viimase kohta on valmimas ka Eesti ja India vaheline koostöölepe. Eesti plaanib sel aastal avada suursaatkonna New Delhis, et arendada hetkel tagasihoidlikke majandussuhteid. Ka India huvi Eesti vastu on suurenenud, ainuüksi möödunud aastal külastas Eestit kolm India ministrit, sealhulgas Preneet Kauri.

Jalutama viidud vang ründas valvurit

Viru vangla vang ründas eelmisel nädalal teda jalutusboksi viinud valvurit, kuid keegi vahejuhtumis vigastada ei saanud.

Vang ei allunud eelmise nädala esmaspäeval ametniku korraldusele minna jalutama talle määratud jalutusboksi. Ta püüdis jalutusboksist eemale liikuda ning tõukas ametnikku.Valvurid kasutasid vangi vastu jõudu, panid talle käerauad ja paigutasid ta tagasi kambrisse.

Justiitsministeeirumi andmetel oli Viru vanglas juhtunud intsident eelmisel nädalal ainus tõsisem vahejuhtum Eesti vanglates.

Pühapäeval andis infosüsteem häiret, kuna tingimisi vabastatud vang lõhkus talle paigaldatud elektroonilise jalavõru. Politseipatrull leidis järelevalvealuse ning lõhutud jalavõru ettenähtud aadressilt, kus mees vastavalt vabastamise tingimustele pidi viibima.

Microsoft vabandas "brauserivea" pärast

USA tarkvarafirma Microsoft vabandas teisipäeval seoses Euroopa Komisjoni algatatud uurimisega kompanii suutmatuse tõttu tagada kasutajatele veebilehitseja valikut, kinnitades, et tegemist oli "veaga".

"Kuigi oleme astunud koheseid samme selle probleemi lahendamiseks, kahetseme sügavalt säärase vea juhtumist ning vabandame selle pärast," teatas Microsoft avalduses.

Euroopa Komisjon teatas varem päeval, et võttis uurimise alla firma tegevuse, kuna väidetavalt ei ole Microsoft jätnud klientidele brauseri valikul võimalust.

"Alustasime ametlikku uurimist ja kui rikkumine leiab kinnitust, järgnevad Microsofti suhtes sanktsioonid," ütles Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Joaquín Almunia pressikonverentsil.

bns

Eestis tuvastati taimi kahjustav ohtlik viljapuu bakteripõletik

Põllumajandusamet tuvastas esmakordselt Eestis taimi kahjustava ohtliku viljapuu bakterpõletiku.

Ohtlik taimekahjustaja tuvastati Viljandimaal eraaias Eestist ostetud pirnipuu istikul. Saastunud taim on hävitatud. "Tegemist on kõnealuse bakterhaiguse esmaleiuga Eestis. Naaberriikidest tuvastati kahjustaja Leedus 2005. ning Lätis ja Valgevenes 2007. aastal," märkis põllumajandusameti peadirektori asetäitja Raina Mõttus.

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris.

Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega - taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Põllumajandusamet tegeleb kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamisega ning palub kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud viljapuu bakterpõletiku peremeestaimi, eriti pirnipuid, ning märkavad ostetud taimedel bakterpõletikule omaseid tunnuseid, pöörduda oma maakonna põllumajandusameti taimetervise inspektori või taimetervise osakonna poole Sakus.

Moskva taunis Eesti vabadusvõitlejate kokkutulekut

Moskva peab hiljuti Kuressaares toimunud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu kokkutulekut fašismi üle võidu saavutanute mälestuse mõnitamiseks.

"Endiste SS-laste ja kohalike kollaboratsionistide ülistamisele suunatud ürituste läbiviimist ei saa käsitleda millegi muuna kui natsimeelsuse sihiliku pealesurumisena Eesti ühiskonnale ja maailma pruunist katkust omaenda elu hinnaga päästnute mälestuse varjamatu mõnitamisena," on öeldud Vene välisministeeriumi ametliku esindaja Aleksandr Lukaševitši kommentaaris, mis ilmus teisipäeval Venemaa välisametkonna kodulehele.

"Eriti nörritav on Eesti Vabariigi kaitseministi Urmas Reinsalu osavõtt säherdusest kogunemisest. Tema tänuavaldus fašistide käsilastele "eesti rahva au päästmise" eest oli järjekordne kinnitus Tallinna ametivõimude sihikindlale müüdiloomisele teise maailmasõja sündmuste suhtes," jätkas Vene diplomaat.

Tema sõnul "ei saa Eesti võimude püüetel muuta arvukates kuritegudes süüdi olevad fašistide käsilased pseudopatriootliku retoorika abil rahvuskangelasteks ei saa olla õigustust".

Kaitseminister ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Urmas Reinsalu osales laupäeval Kuressaares 20. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu kokkutulekul, kus ta tunnustas vabadusvõitlejaid nende vapruse ja panuse eest Eesti riigile.

Reinsalu  sõnul on vabadusvõitlejate panus, mis lähtus õigusliku järjepidevuse põhimõtetest, Eesti Vabariigi jaoks määrava tähtsusega päästes ühtlasi eestlaste au. Ta lisas, et on äärmiselt oluline, et ka riigikogu on oma auvõla vabadusvõitlejate ees tasunud, tunnustades käesoleva aasta veebruaris oma otsusega Eesti Vabariigi de facto iseseisvuse eest võidelnuid.

Reinsalu  ütles vabadusvõitlejatele, et praegused põlvkonnad juhinduvad nende ohvrimeelest ning kinnitas, et Eesti on valmis enda ja oma liitlaste julgeolekut kaitsma.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD