Riik tahab suurendada reostustõrje võimekust merel

Siseministeeriumi kinnitusel peab reostustõrje võimekus merel suurenema, kuid see on võimalik vaid juhul, kui kõigil riigi laevastikel on vastav võimekus, kirjutab Postimees.

Läänemere piirkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) järgi on Eestil kohustus omada võimekust teostada reostuse korjet 12 tunni jooksul 4,5 ruutkilomeetri suurusel alal, kuid Eesti riigilaevastiku ühendvõime on praegu 1,8 ruutkilomeetrit, toob siseministeerium välja kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Politsei- ja piirivalveametil on üks reostustõrjevõimekusega laev, veeteede ametil kaks laeva.

«Puudulik on ka reostustõrjele reageerimise kiirus, mis on seotud ebapiisava laevade arvuga,» teatas ministeerium. «HELCOM-i nõuete täitmine ja seega reostustõrjevõimekuse omamine on võimalik juhul, kui kõik riigi laevastikud omavad vastavat võimekust.» Ministeeriumi hinnangul on ebarealistlik loota, et politsei- ja piirivalveameti laevastik suudab üksi mainitud võimekuse tagada, kirjutab Postimees.

«Uute laevade soetamisel peaks võimaluse korral kindlasti kaaluma lisaks põhifunktsioonile reostustõrje võimekuse lisamist,» leiab siseministeerium, lisades, et ka uue jäälõhkuja soetamisel tuleks reostustõrjet arvesse võtta.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalveasjade alal Rando Kruusmaa selgitas ministeeriumi seisukohta: vaatamata reostustõrje võimekuse tõstmise hädavajalikkusele tuleb probleemile läheneda siiski teatava paindlikkusega.

Küsimusele, kas näiteks ka mereväe tulevastel laevadel peaks olema reostustõrje võimekus, vastas Kruusmaa, et enamik mereväes kasutatavaid eesmärgispetsiifilisi aluseid, näiteks Eesti puhul miinijahtijad, on oma ülesehituselt ja töö eripärasusest tulenevalt reostustõrjeks sobimatud. «Küll aga tulevaste abilaevade peale mõeldes peaks reostustõrje olema üks lisafunktsioonidest,» täiendas ta.

«Samas ei piirdu reostustõrje ainult tehnika olemasoluga, vaja on ka asjakohaseid teadmisi ja praktikat.» Ta lisas, et veeteede ameti uue hüdrograafialaeva Jakob Prei puhul oleks reostustõrje võimekuse olemasolu kindlasti viinud Eestit HELCOM-i miinimumnõuete täitmisele tunduvalt lähemale.

«Olukorda arvestades võib tõdeda, et HELCOM-i nõudeid on siseministeeriumil raske täita,» märkis Kruusmaa. «Kiri, mille saatsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, peab ennekõike tulevikku silmas – kui kogu riigi laevastik võtab reostustõrjet prioriteedina, siis on HELCOM-i nõuded meie arvates saavutatavad.»

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda kinnitas Postimehele, et ministeerium toetab seisukohta, et võimaluse korral tuleks soetada mitmeotstarbeline laev, kuna see suurendab kasutusvõimalusi ja tasuvust, eriti jäämurdmise vabal perioodil.«Samas on raske öelda, kas kõik riigile kuuluvad laevad saavad olema mitmeotstarbelised, kuna paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt tehniliselt võimalik,» lisas ta. «Või on otstarbekas ühendada mingid muud funktsioonid.»

Veidi leevendab olukorda see, et suve teisel poolel võtab politsei- ja piirivalveamet kasutusele multifunktsionaalse laeva, mis tõstab riigi üldise reostustõrjevõimekuse 2,4 ruutkilomeetrile. Laev on võimeline tegutsema jäämurdjana, sellega saab lokaliseerida ja likvideerida õlireostust, liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas ning kustutada tulekahjusid sadamas ja merel.