Õiguskantsler Indrek Teder alustas menetlust kontrollimaks maksu- ja tolliameti tegevust Eesti idapiiril, kus nõutakse piiriülese kütuseveo lõpetamiseks paagis oleva kütuse deklareerimist ja sihtkohta jõudmiseks vajalikust suurematelt kogustelt aktsiisi maksmist, kirjutab Postimees.

Tederi sõnul on viimase kahe nädala jooksul tema poole pöördunud mitmed inimesed, keda häirib maksu- ja tolliameti tegevus Luhamaa ja Koidula piiripunktis. Nimelt küsitakse piiriületajatelt Eestisse sisenemisel nende sõidu sihtkoha ja kontrollitakse sõiduki paagis oleva kütuse kogust. Kui kütusepaagis on kütust rohkem, kui väidetavasse sihtkohta jõudmiseks tarvis, nõuab amet kütuse deklareerimist ja sellelt aktsiisi maksmist.

Teder kinnitas, et maksu- ja tolliametil on õigus nõuda maksu tasumist inimestelt, kes veavad kütust Venemaalt Eestisse regulaarselt ja ärilisel eesmärgil. Samas avaldas ta kahtlust, kas kütuse deklareerimist ja aktsiisi maksmist võib nõuda kõigilt ainult seetõttu, et nende auto paagis on rohkem kütust kui kojujõudmiseks vaja. Teder ei näe probleemi inimestega, kes vaid oma tarbeks aeg-ajalt üle piiri kütust toovad, kirjutab Postimees.

Teder juhtis tähelepanu, et ka Euroopa Liidu õigusaktid näevad aktsiisivabastuse ette sõiduki standardses paagis olevale kütusele, kui see on ostetud oma tarbeks ja kütuse toomine on juhuslikku laadi, ning Eestis ei tohiks sellest rangemad reeglid kehtida. Seetõttu võib aktsiisiseadus vajada tema hinnangul täpsustamist.

Teder leidis ka, et maksu- ja tolliameti tegevus ei pruugi olla hea halduse tavaga kooskõlas. «Vaadates avalduste ja ajakirjanduse põhjal maksu- ja tolliameti tegevust piiril, tekib kahtlus, et kütuse toomisega võideldakse tõesti kõigi meetmetega: määrates kümnest eurost väiksemaid maksusummasid või nõudes, et isikud deklareeriksid ka standardses paagis oleva omakasutuseks mõeldud kütuse; plommides kütusepaake ja korrutades ajakirjanduses, et jätkatakse seni, kuni igasugune kütuse toomine, ka oma tarbeks, on lõppenud,» ütles ta.

Tema hinnangul on Euroopa Liidu õigusest tulenevalt küsitav, kas Eesti ikka võib keelata juhusliku kütuseveo Venemaalt oma tarbeks. Samuti tekib tema sõnul küsimus, kas maksu- ja tolliameti jõuline menetlus on seaduslik ja kohane, kirjutab Postimees.

Enne lõpliku seisukoha kujundamist pöördus õiguskantsler reedel küsimustega rahandusminister Jürgen Ligi poole, kellelt ootab maksu- ja tolliameti tegevuse kohta selgitusi nelja nädala jooksul.

Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus 3.-15. juulini peetud U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir osutus korraldajate hinnangul ülipopulaarseks - 15 kohtumist külastas 46 412 pealtvaatajat ehk keskmiselt 3094 huvilist mängu kohta.

Võrreldes varasemate U-19 EM-finaalturniiridega edestas Eesti publikuarvult muuhulgas Soomet (29 700), Norrat (28 091), Šveitsi (43 170), Tšehhit (45 484), Põhja-Iirimaad (19 464), Rumeeniat (22 000) ja Liechtensteini (20 510), teatas jalgpalliliit pühapäeval BNS-ile. Samas on publikuarvult olnud Eesti turniirist eespool Saksamaa (104 500), Ukraina (100 408), Austria (71 000) ja Poola (55 300).

"Et Eestis käis mänge vaatamas rohkem pealtvaatajaid kui meist palju suurema rahvaarvuga riikides, pälvis kõikide osalevate koondiste ja UEFA tunnustuse," märkis U-19 EM-finaalturniiri direktor Anne Rei. " Kõik koondised käisid ka mind isiklikult tänamas, väljendades suurt rahulolu meie väljakute kvaliteedi, hotelli, transpordikorralduse, vabatahtlike taseme ja publikuhulga üle."

"On märkimisväärne, et esmakordselt nii suurt rahvusvahelist turniiri korraldades on saadud niivõrd hästi hakkama. See on väga paljutõotav tulevikku silmas pidades ja korraldajaid võib eeskujuliku töö eest ainult õnnitleda," ütles Tallinnas viibinud UEFA rahvuskoondiste võistluste juht Lance Kelly usutluses Eesti Televisioonile.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) avas pühapäeval 370 kilomeetri pikkuse kogu Eestit läbiva matkatee, mida on rajatud kümme aastat.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ühendati matkatee rajamise käigus olemasolevad rajalõigud ja loodi ka uusi. “Matkatee algab Lahemaa rahvuspargist, läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki, üheksat kaitseala ja kolme riigimetsa puhkeala ning lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas,” ütles Kallas ja lisas, et Eestimaa on suhteliselt tasase maastikuga ja raja läbimine peaks olema igaühele füüsiliselt jõukohane.

RMK matkatee on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, mis teevad eksimise keeruliseks. Infotahvlid rajal annavad ülevaate metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ja puhkamisest. Täpseid rajakaarte ja -legende saab RMK looduskeskustest ja teabepunktidest, mida on üle Eesti 26.

“Traditsiooni järgi peab sillameister ikka esimesena purde ületama, mistõttu plaanin RMK esindajana kümne päeva jooksul koos reisikaaslastega kogu raja läbi seigelda,” ütles Aigar Kallas ja lisas, et esimesed matkajad kasutavad ööbimiseks samu võimalusi, mis kõigil eestimaalastel – teele jääb kokku 33 RMK tähistatud telkimisplatsi, metsamaja ja -onni.

Matkatee läbivad kümne päeva jooksul jalgsi, ratta, ATV, hobuse ja lodjaga täies ulatuses RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, alpinist Alar Sikk, matkaekspert Tõnu Jürgenson, ultrasportlane Heleen Vennikas, arst Julia Ivanova ning filmi- ja fotomees Kristjan Kaljund. Raja erinevatel etappidel ühinevad ettevõtja ja rännumees Tiit Pruuli, näitleja Kadri Adamson, raadiohääl Kertu Jukkum, laulja Gerli Padar, Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja turundusjuht Katrin Klein, fotomees Jarek Jõepera, Statoili peadirektor Kai Realo, sõjaväelane Hannes Võrno, perearst Anneli Talvik ning ettevõtjad Tõnu Ehrpais ja Margit Härma.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38 protsenti Eesti metsadest.

Pea ligi kaks kümnendit toimunud ja rahvusvaheliselt suurt tunnustust võitnud Erna retke militaarvõistlus jääb tänavu ära ning korraldajad pole kindlad, kas see ka edaspidi toimub.

Erna Seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul otsustasid korraldajad võtta tänavu mõtlemisaja, kuna seni tehtu on end ammendanud. "Sai selgeks, et pole mõtet korraldada võistlust, mis Eesti meeskondadele juba ülimalt tuttav on. Kus mõned meeskonnad teavad võistlustrassi iga mätast ja teerada ning esikümne võib varakult ette prognoosida," ütles Rätsep BNS-ile.

Tema sõnul otsustab korraldustoimkond aasta lõpuks, kas on mõtet jätkata sellise võistluse korraldamist või mitte. "Selge on see, et Utria dessandi võistlus jääb," lisas Rätsep.

Viimase Erna retke võistluse võitis mullu augustis Scouts-pataljoni meeskond, teiseks jäi Kirde kaitseringkonna võistkond ning kolmandaks Kaitseliidu Harju maleva esimene meeskond. Parima välisvõistkonnana tuli üheksandale kohale Soome kolmas võistkond. Vaid naistest koosnev vanglateenistuse võistkond saavutas 26. koha. Võistluse lõpetas 29 võistkonda, ainus katkestaja oli Šveitsi meeskond.

1993. aasta suvel läbisid huvilised taas Erna omaaegse luuregrupi teekonna ja moodustasid sõjalis-sportliku seltsi Erna. 1994. aastal alustati seltsi poolt võistluse Erna Retk korraldamisega mis hiljem sai maailma üheks pikemaks ja raskemaks militaarvõistluseks.