Sellel nädalal toimunud ajateenistusse võtmisel jättis teenistusse ilmumata 63 noormeest ehk 3,6 protsenti kutsututest.

Kaitseressursside ameti hinnangul on ajateenistusse tulemata jäänud noorte osakaal madal. Mullu oli ajateenistusse ilmumata jäänud noorte osakaal keskmiselt 3,8 protsenti.

Jooksval nädalal asus ajateenistuskohustust täitma 1699 noormeest. Neist 560 ehk 33 protsenti avaldasid ise soovi ajateenistusse asuda, teatas kaitseressursside ameti pressiesindaja BNS-ile.

Kaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul teeb talle head meelt omal soovil ajateenistusse asunute suur osakaal. "See on esimene kutse, mille koosseisus asub kolmandik noormeestest ajateenistusse enda algatusel, ootamata ameti kutset. Selline tulemus on kahtlemata väga hea ning näitab, et noored oskavad üha enam ajateenistuskogemust väärtustada, planeerivad ajateenistuse oma eluplaanidesse ja nende kaitsetahe on kõrge," märkis Rikko.

Juuli kutsega teenistusse asunud noormeesetest koolitatakse 11-kuulise väljaõppe vältel jaoülemad oktoobris põhikutsega teenistusse asuvatele noormeestele või asuvad nad spetsiifilist väljaõpet nõudvale ametikohale. Teenistusse asunud noormeestest 97,8 protsenti on kesk- või kõrgharidusega.

Noormehed asusid ajateenistuskohustust täitma staabi- ja sidepataljonis, kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis, mereväebaasis ja Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Järgmine ajateenistusse kutsumine toimub selle aasta 41. nädalal ehk oktoobri teisel nädalal.

bns

Pikne põhjustas neljapäeval Lõuna-Eestis mitu tulekjahu, milles inimesed siiski vigastada ei saanud.

Kell 19.02 teatati häirekeskusele tulekahjust Tartumaal Kambja vallas Rebase külas, kus pikselöögist oli süttinud sauna katus. Omanikud suutsid tule ise kustutada, kohale sõitnud päästjad kontrollisid tuleohutust.

Kell 19.32 teatati häirekeskusele tulekahjust Vara vallas Tähemaa külas. Päästjate sündmuskohale jõudes põles laudvoodriga ristpalkmaja lahtise leegiga ning katus oli juba sisse kukkunud. Hoones lõhkes metallist bensiinikanister, mis suurendas tule intensiivsust veelgi. Päästjad jõudsid enne lõhkemist köögist välja tuua gaasiballooni. Hoone hävis tules täielikult, inimesed kannatada ei saanud. Esialgsetel andmetel põhjustas ka selle tulekahju hoonesse löönud äike.

Valgamaal sõitsid päästjad kell 16.32 Sangaste valda Vaalu külla, kus pikselöök oli süüdanud suure vana paju. Päästjad saagisid viltuse puu maha ja kustutasid selle.

bns

Eesti õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire insenertehnilise kompanii ülema kapten Gerri Karro kinnitusel on mõeldamatu, et Otepääle Tõikamäele rajatava radariga pannakse ohtu inimeste elud, kirjutab Postimees.

«Ka mulle on väga tähtsad oma alluvate heaolu ja turvatunne ning ma ei paneks oma alluvaid ööpäevaringselt radari vahetusse lähetusse, kui ma poleks ise 100-protsendiliselt kindel, et see on täiesti ohutu,» ütles Karro ajalehele.

Karro sõnul tekitab Tõikamäele kavandatav radar elektromagnetlaineid või -välju, mis on sarnased näiteks mobiilimastide ja mikrolaineahjude tekitatavate lainetega ning ei ole inimestele ohtlikud. Karro selgituste kohaselt võib tervisele kahjulik olla radioaktiivne kiirgus ja röntgenkiirgus, sest tegemist on ioniseeriva kiirgusega. Radarsüsteemide poolt tekitatav elektromagnetväli pole aga ioniseeriva mõjuga ehk radar on inimestele ja keskkonnale praktiliselt ohutu.

Nii Muhu saarele kui ka Otepääle plaanitav radar opereerib umbes kolme gigahertsi ümbruses ehk lainepikkusel 10 sentimeetrit ja mikrolaineahjud opereerivad umbes 1 kuni 3 gigahertsi ümbruses ehk umbes samal lainepikkusel, kirjutab Postimees.

Lisaks on õhuseireradarid suunatud õhku ja mitte maapinnale.

Karro väitel on ainsaks potentsiaalseks negatiivseks mõjuks olla radari vahetus lähetuses viibiva keha kuumenemine. «Selleks tuleks aga piltlikult öeldes istuda töötava radari antenni otsas, mis praktikas on välistatud,» selgitas Karro.

Karro tõstis esile, et Lääne-Virumaal on juba üheksa aastat asunud kaugmaaradar ja seal pole täheldatud negatiivseid kõrvalmõjusid nii radaripostil ööpäevaringselt töötavatele inimestele kui ka ümbritsevale looduskeskkonnale. «Ka Otepääle plaanitav radar vastab väga rangetele tervisekaitsenõuetele ning ka Eesti Terviseameti koostatud analüüs kinnitab, et radar ei kahjusta kuidagi ei loodust ega inimesi,» lisas Karro.

Karro lisas, et ka välismaal pole leitud negatiivseid mõjusid juba ammu kasutusel olevate sarnaste radarite ega Lääne-Virumaal Kellaveres juba üheksa aastat töötanud radari puhul. Nii on Lääne-Virumaal Kellaveres oleva radari juures juba aastaid tehtud regulaarselt tervisekaitseinspektsiooni kontrollimisi ja kahjulikke mõjusid loodusele või inimestele pole tuvastatud. Samasuguseid regulaarseid kontrollimisi hakatakse tegema ka Otepää radariposti juures.

Karro sõnul on Tõikamäele kavandatavat radarit vaja, sest nii saab tagada Eesti esmase iseseisva kaitsevõime, kuna radari abil saab selge pildi Eesti õhuruumis ja piiride läheduses toimuvast. Samuti peab Eesti NATO liikmena tagama piisava radarkatte oma territooriumi ulatuses ja teataval määral ka väljaspool alliansi välispiiri.

Kuigi Muhule ja Otepääle plaanitud radarid tugevdavad Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut, suurendab Otepää radar ka rahuaegset lennuohutust, sest lennuliiklusteenistuse tsiviilradarid suudavad praegu näha vaid neid lennukeid, mis lendavad sisselülitatud transpondritega.

Õhuväe radarid suudavad aga tuvastada praktiliselt kõiki õhusõidukeid. Seega tekib ka tsiviillennujuhtidel parem ülevaade sellest, mis Eesti õhuruumis toimub.

Tarbijakaitseametisse pöördusid tarbijad juunis pea 5000 korral, muude murede seast paistsid silma suvised teemad ehk takistused pandipakendite tagastamisel ning probleemid mobiilse internetiga.

Pandipakendite tagastamisega seotud probleemidest ilmnes tõsiasi, et osa poodidest ei taha kinni pidada oma kohustustest. Nimelt on kauplusel, kes müüb pandipakendis tooteid, kohustus tagada tarbijatele taara tagastamise võimalus. See tähendab, et kui poes või poe juures asuv taaraautomaat on suletud või rikkis, peab kauplus pandipakendite vastuvõtmise korraldama muul moel, näiteks infoletis, teatas tarbijakaitseamet.

Mobiilse internetiga seotud probleemid on olnud sagedased teistelgi aastaaegadel, kuid suvel ilmneb neid tihemini ilmselt seetõttu, et inimesed viibivad rohkem maapiirkondades, kus teenuse kvaliteet ei pruugi olla sama hea kui linnas. Paljud tarbijad, kes kasutavad m-internetti, on seotud ka tähtajaliste lepingutega ning see teeb lepingu ülesütlemise või teenusepakkuja vahetamise keeruliseks. "Seetõttu on oluline kasutada enne lepingu sõlmimist ära prooviaeg ning testida teenust seal, kus seda reaalselt kasutama hakatakse, näiteks kodus või suvilas. Pelgalt teenusepakkuja esinduses ühekordsest katsetamisest ei piisa," märkis ameti pressiesindaja.

Juunis oli tarbijakaitseametil telefoninõustamisi kokku 3938, vastuvõtte ametis ja maakonnaesindustes 189, kirjalikke järelpärimisi 576, kaebuseid 285, kontrolle 329, ettekirjutusi 10, märgukirju 111, trahve 37 ja tarbija kaebuste komisjoni otsuseid 26, neist 12 tarbija kasuks.

bns