Turvafirma G4S töötajad pidasid tänavu esimesel poolaastal kinni ja andsid politseile üle 2147 õiguserikkujat, neist 1168 jäid vahele poevargustega.

Peale poevaraste on G4Si turvatöötajad politseile üle andnud 637 avaliku korra rikkujat, sissemurdjat või vandaalitsejat. Sissemurdmistelt tabasid turvatöötajad 51 korrarikkujat, teatas G4S-i pressiesindaja BNS-ile.

Poole aasta jooksul sai G4S-i juhtimiskeskus 436 924 häiresignaali, neist 133 145 juhul oli olukorra lahendamiseks vaja patrullekipaaži sekkumist.

Turvatöötajad tagastasid poole aastaga kauplustele varastelt äravõetud kaupa üle 55 000 euro eest. Suurim varguskatse oli ühes Tallinna kaubanduskeskuses, kus naine üritas varastada kullaärist väärisehteid ligi 25 000 euro eest. Kullapoest põgeneva naise aitasid turvatöötajatel kinni pidada poe külastajad.

Sotsiaaldemokraadid leidsid oma reedel toimunud volikogu istungil, et Eesti peab täitma oma kohustusi Euroopa Liidu (EL) ja eurotsooni liikmena.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) volikogu istungil oli arutlusel Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumine, teatas erakonna pressiteenistus.

"Eesti on EL-i eelarvest solidaarselt antavate toetuste aktiivne kasutaja ja eurotsooni kriisi vindumine mõjutab meie toimetulekut väga otseselt. Arvestades ka Eesti ettevõtete tihedat seotust Euroopa turgudega on kriisi mõju kindlasti negatiivne," lausus SDE volikogu esimees ja europarlamendi liige Ivari Padar.

"Ei saa välistada, et ESM-iga liitumisel tuleb võetud kohustusi kanda. Perspektiiv ei ole meeldiv, kuid vajalike otsuste eest kõrvale põiklemine töötab Eesti huvide vastu," selgitas Padar. Ta rõhutas, et stabiilsusmehhanism ei paku Euroopa võlakriisile lõplikku lahendust, kuid selle mitte rakendamisel oleks ettearvamatud tagajärjed.

Erakonna esimees Sven Mikser taunis teravalt valitsusliikmete viimaste päevade seisukohti, mille kohaselt käib olulistel teemadel arutelu pidamine riigikogule ja avalikkusele üle jõu.

"Parlamentaarne demokraatia ja kodanike häält kuulda võttev riigivõim on igasuguse kahtluseta olulisemad väärtused kui ükski rahanduslepe. Kui ministrile tundub, et rahvas tema seletusi ei mõista, siis peaks ta kõigepealt peeglisse vaatama ja enesekriitiliselt küsima, kas süüdi on kuulaja rumalus või ehk hoopis kõneleja ebapiisav selgitamisoskus," rõhutas Mikser.

Mikseri sõnul on väga oluline koos riigikogu ja avalikkusega diskuteerida, kas Eesti põhiseadus annab praeguses Euroopas esile kerkivate olukordade tarvis piisavalt selgeid vastuseid. "Eesti riikliku suveräänsuse küsimusi tänases EL-is ei pruugitud paarkümmend aastat tagasi põhiseadust välja töötades ette näha."

Volikogu on SDE kõrgeim organ üldkogude vahelisel ajal. See koosneb erakonna juhatuse liikmetest ning piirkondade esindajatest. Volikogu koguneb vähemalt neli korda aastas ning selle juhataja on europarlamendi liige Ivari Padar.

Endised rindemehed avavad nädalavahetusel Saaremaal toimuva 20. vabadusvõitlejate kokkutuleku raames Tehumardi öölahingu toimumispaigas mälestuskivi.

Avataval mälestuskivil saab olema tekst: "Siin puhkes 8. oktoobril 1944 Tehumardi öölahing".  Kivi on kavas avada pühapäeva hommikul.

Tehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel. Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja veriseimaid lahinguid Saaremaal. Lahing kujunes käsitsivõitluseks, mille käigus kaotas kumbki pool langenute ja vangistatutena umbes 200 meest.

Eesti vabadusvõitlejate kokkutulekul, mille suurimad üritused on kavandatud laupäevale, on lubanud lisaks Eesti vanadele sõjameestele osaleda ka relvavennad Soomest, Lätist ja Leedust.

Lisaks kõnekoosolekule Kuressaare kesklinnas Vabadussõja ausamba juures toimuvad päevakohased üritused lossihoovis, kus peetakse kõnesid, asetatakse pärjad ja Saaremaa naiskodukaitsjad pakuvad sõdurisuppi.

bns

Euroopa Komisjon tegi reedel ettepaneku kehtestada sõidukite tehnoülevaatusele rangemad eeskirjad, Eesti sõidukijuhtidele tooks ettepaneku jõustumine kaasa iga-aastase tehnolülevaatuse nõude kõigile üle kuue aasta vanustele sõidukitele.

Ettepaneku eesmärk on säästa aastas rohkem kui 1200 inimelu ning hoida ära rohkem kui 36 000 liiklusõnnetust, mille põhjuseks on mõni tehniline rike, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus BNS-ile.

Eesti jaoks on peamiseks uuenduseks vanade sõidukite sagedasemad korralised tehnoülevaatused – autosid, mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal alates kuuendast kasutusaastast. Praegu tuleb sõidukit igal aastal kontrollida alates kümnendast kasutusaastast. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et sõidukite 5. ja 6. kasutusaasta vahel suureneb järsult tehnilistest riketest tingitud raskete liiklusõnnetuste arv.

"Kui te sõidate autoga, mis ei ole tehniliselt korras, siis ohustate te nii iseennast kui ka kõiki teisi autos olijaid – pereliikmeid, sõpru ja kolleege. Veelgi enam – te ohustate ka kõiki teisi liiklejaid enda ümber. Meie sõnum on selge – me ei soovi liiklusesse potentsiaalseid surma toovaid autosid," ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas.

Lisaks eelnevale on ettepaneku põhilisteks uuendusteks ühtlustada suure läbisõiduga sõiduautode ja furgoonveokite tehnoülevaatused muude suure läbisõiduga sõidukitega, nagu näiteks taksod ja kiirabiautod. Samuti tahab komisjon parandada tehnoülevaatuse kvaliteeti ja vähendada läbisõidupettuste arvu.

Kõigil juhtudel võivad liikmesriigid vajaduse korral kehtestada ettepanekutes kindlaksmääratud üleeuroopalistest sõidukite tehnoülevaatuse miinimumstandarditest rangemad standardid.

Euroopa Liit võttis praegu kehtivad sõidukite tehnoülevaatuse miinimumstandardid vastu 1977. aastal ning neid on vaid vähesel määral ajakohastatud. Sellest ajast alates on aga autod, sõidukijuhtide käitumine ja tehnoloogia oluliselt muutunud.

bns