Idapiiril kopteriga patrullinud piirivalvurid avastasid Narva veehoidla saarelt sigarette vedanud salakaubavedajad.

Esmaspäeva hommikul avastas patrull-lennul olnud piirivalve lennusalga helikopter Narva veehoidlas Eesti territooriumil asuval saarel randunud paadi ja kaks inimest, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile. Paadis oli näha kaks suitsukasti meenutavat eset kirjadega „More“.

Saarele sõitsid kaatritega Narva ja Mustajõe kordonite piirivalvurid, kes pidasid kinni Narva elanikest 23-aastase Eesti kodaniku ja 41-aastase määratlemata kodakondsusega inimese. Piirivalvurid otsisid saare läbi ja avastasid metsas viis kasti sigarettidega, mis olid pakitud mustadesse kilekottidesse. Sigarette leiti ka paadi põhja all asuvast peidikust.

Ühtekokku avastati saarelt ja paadist 100 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

Piirivalve patrullib Eesti-Vene piiril regulaarselt, pressiesindaja sõnul oli selles piirilõigus tegemist esimese salakaubaveo juhtumi avastamisega kopterilt.

bns

Maksu- ja tolliamet (MTA) võttis üle idapiiri toodavad kütusekogused suurema tähelepanu alla, takistamaks ebaseaduslikku kütusevedu, mis tekitab riigile aastas vähemalt 5,8 miljonit eurot kahju,

Maksu- ja tolliameti andmetel ületas mullu piiri tihedamini kui 15 korda kuus kokku 1014 sõidukit. Sellised sõidukid ületasid mullu piiri kokku umbes 7900 korda kuus ehk 260 korda päevas, teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja BNS-ile.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi sõnul iseloomustavad sellised numbrid selgelt süsteemset, organiseeritud ja ebaseaduslikku äritegevust kütusevaldkonnas. "Sellise tegevuse tõttu tuuakse turule vähemalt 12 miljonit liitrit kütust ühe aasta jooksul, mis tekitab riigile 5,8 miljonit eurot kahju. Ja see kalkulatsioon on veel tagasihoidlik," selgitab Helm.

Korduvkülastajate osakaal idapiiril on kõige suurem Koidulas - 34 protsenti. Kõige suurem Läti kodanikest piiriületajate osakaal on Luhamaal, kus pea pooled kütusevedajatest on lätlased.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on maksu- ja tolliameti kontrolli karmistamise tõttu järjekorrad piiril viimasel ajal oluliselt lühenenud: "MTA automaatse numbrituvastussüsteemi andmetel on kõige sagedasemate piiriületajate arv viimase kahe nädala jooksul vähenenud Koidulas 75 protsenti ja Luhamaal lausa 88 protsenti," märkis Koidu.

Koidu sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus kütusevedajad on väljuval suunal deklareerinud paagis oleva kütuse, et sisenedes ei tuleks sellelt makse tasuda, kuid toll on avastanud, et paagis on tegelikult vesi. "On väheusutav, et selle vee saab hiljem paagist täielikult kätte. Aga kütus, mille seaduserikkujad toovad järgmisel korral üle piiri samas paagis, on veega segatud, mistõttu seab selline ebakvaliteetne kütus ohtu iga seda kasutava auto tehnilise seisukorra," nentis Koidu.

Oma tegevuses tugineb MTA alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele, mis kehtestavad mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise ja aktsiisiga maksustamise korra. Mootorsõidukiga Eestisse saabumisel peab kaasas olev kütus paiknema standardses kütusepaagis, seda tuleb kasutada samas sõidukis ja selle kogus peab olema vajalik sõiduki sihtkohta jõudmiseks. Sõiduki sihtkoha määrab selle juht, kuid seejuures peab see vastama ka tegelikkusele.

Aktsiisivabastust ei rakendata ka mitte sihtkohani sõiduks juhul, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Selle kindlaks tegemisel võtab maksu- ja tolliamet arvesse kütuse Eestisse toomise sagedust ja põhjust, kütuse ja sõiduki valdaja ärilist seisundit, kütuse Eestisse toimetamise viisi, kütusega seotud dokumente ning kütuse kogust ja laadi. Tavaliselt on kütusevedaja tihe piiriületaja, mistõttu harva piiri ületavaid isikuid MTA üldjuhul ei kontrolli.

Ilma maksustatavat kütust deklareerimata ja makse tasumata on Eestisse sisenemine koos kütusega keelatud.

Venemaa Krasnodari krai tulvaohvritele on kolmapäeva seisuga Eesti Punase Risti kaudu annetatud alla 500 euro.

Kolmapäeva hommikul kella 10 ajal oli tulvaohvrite toetuseks annetatud 482 eurot, ütles Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi BNS-ile. Annetuste kogumine algas esmaspäeval.

Vabatahtlikke annetusi on võimalik teha Eesti Punase Risti Swedbanki kogumiskontole 1180001436 ja SEB panga kontole 10220039608010 märgusõna all "Kubani üleujutus" ja need lähevad Venemaa Punase Risti kaudu kannatanute vajaduste katmiseks.

Lõuna-Venemaal Krasnodari krais hukkus eelmisel nädalal paduvihmadest tingitud üleujutustes vähemalt 171 inimest, kellest kolm on lapsed.

Kõige enam kannatada saanud Krõmski  rajoonis on ohvrite arv jõudnud 159-ni, viimati leiti 57 000 elanikuga Krõmski linna lähistelt kaheksa-aastase tüdruku surnukeha. Veel on teada ühe- ja kümneaastase lapse uppumisest.

Musta mere äärsest Gelendžiki kuurortlinnast on leitud üheksa ja sadamalinnast Novorossiiskist kolm hukkunut. Osa neist surid reedese äikesetormi ajal elektrilöögi tagajärjel.

Venemaa siseministeeriumi kriisikeskus teatas, et tulvadest mõjutatud aladel on arsti poole pöördunud 205 inimest, neist 48 last. Haiglaravile on jäetud 77 inimest, nende seas 13 last.

bns

Kaitsevägi võtab kasutusele Eestis toodetud sõdurisaapad, kaitseväe logistikakeskuse poolsaabaste riigihanke NATO toetusagentuuri kaudu võitis Eesti ettevõte AS Samelin.

Kaitsevägi ostis NATO toetusagentuuri vahendusel 12 000 paari AS Samelini tehases Tartus toodetud poolsaapaid ja kolme aasta jooksul hangib logistikakeskus veel ligi 30 000 paari saapaid, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile

Esmajärjekorras saavad uued poolsaapad ajateenijad.

„See on hea näide kodumaise firma läbilöögivõimest rahvusvahelisel turul ning samuti näitab see, kuivõrd palju kasu on meil erinevate NATO organisatsioonidega lõimumisest,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse hanketeenistuse juhataja Neeme Kass.

AS Samelin on 2007. aastast valmistanud jalatseid NATO armeeüksustele, sealhulgas Norra Kuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi relvajõududele.

bns