Maksu- ja tolliamet (MTA) võttis üle idapiiri toodavad kütusekogused suurema tähelepanu alla, takistamaks ebaseaduslikku kütusevedu, mis tekitab riigile aastas vähemalt 5,8 miljonit eurot kahju,

Maksu- ja tolliameti andmetel ületas mullu piiri tihedamini kui 15 korda kuus kokku 1014 sõidukit. Sellised sõidukid ületasid mullu piiri kokku umbes 7900 korda kuus ehk 260 korda päevas, teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja BNS-ile.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi sõnul iseloomustavad sellised numbrid selgelt süsteemset, organiseeritud ja ebaseaduslikku äritegevust kütusevaldkonnas. "Sellise tegevuse tõttu tuuakse turule vähemalt 12 miljonit liitrit kütust ühe aasta jooksul, mis tekitab riigile 5,8 miljonit eurot kahju. Ja see kalkulatsioon on veel tagasihoidlik," selgitab Helm.

Korduvkülastajate osakaal idapiiril on kõige suurem Koidulas - 34 protsenti. Kõige suurem Läti kodanikest piiriületajate osakaal on Luhamaal, kus pea pooled kütusevedajatest on lätlased.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on maksu- ja tolliameti kontrolli karmistamise tõttu järjekorrad piiril viimasel ajal oluliselt lühenenud: "MTA automaatse numbrituvastussüsteemi andmetel on kõige sagedasemate piiriületajate arv viimase kahe nädala jooksul vähenenud Koidulas 75 protsenti ja Luhamaal lausa 88 protsenti," märkis Koidu.

Koidu sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus kütusevedajad on väljuval suunal deklareerinud paagis oleva kütuse, et sisenedes ei tuleks sellelt makse tasuda, kuid toll on avastanud, et paagis on tegelikult vesi. "On väheusutav, et selle vee saab hiljem paagist täielikult kätte. Aga kütus, mille seaduserikkujad toovad järgmisel korral üle piiri samas paagis, on veega segatud, mistõttu seab selline ebakvaliteetne kütus ohtu iga seda kasutava auto tehnilise seisukorra," nentis Koidu.

Oma tegevuses tugineb MTA alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele, mis kehtestavad mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise ja aktsiisiga maksustamise korra. Mootorsõidukiga Eestisse saabumisel peab kaasas olev kütus paiknema standardses kütusepaagis, seda tuleb kasutada samas sõidukis ja selle kogus peab olema vajalik sõiduki sihtkohta jõudmiseks. Sõiduki sihtkoha määrab selle juht, kuid seejuures peab see vastama ka tegelikkusele.

Aktsiisivabastust ei rakendata ka mitte sihtkohani sõiduks juhul, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Selle kindlaks tegemisel võtab maksu- ja tolliamet arvesse kütuse Eestisse toomise sagedust ja põhjust, kütuse ja sõiduki valdaja ärilist seisundit, kütuse Eestisse toimetamise viisi, kütusega seotud dokumente ning kütuse kogust ja laadi. Tavaliselt on kütusevedaja tihe piiriületaja, mistõttu harva piiri ületavaid isikuid MTA üldjuhul ei kontrolli.

Ilma maksustatavat kütust deklareerimata ja makse tasumata on Eestisse sisenemine koos kütusega keelatud.

Venemaa Krasnodari krai tulvaohvritele on kolmapäeva seisuga Eesti Punase Risti kaudu annetatud alla 500 euro.

Kolmapäeva hommikul kella 10 ajal oli tulvaohvrite toetuseks annetatud 482 eurot, ütles Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi BNS-ile. Annetuste kogumine algas esmaspäeval.

Vabatahtlikke annetusi on võimalik teha Eesti Punase Risti Swedbanki kogumiskontole 1180001436 ja SEB panga kontole 10220039608010 märgusõna all "Kubani üleujutus" ja need lähevad Venemaa Punase Risti kaudu kannatanute vajaduste katmiseks.

Lõuna-Venemaal Krasnodari krais hukkus eelmisel nädalal paduvihmadest tingitud üleujutustes vähemalt 171 inimest, kellest kolm on lapsed.

Kõige enam kannatada saanud Krõmski  rajoonis on ohvrite arv jõudnud 159-ni, viimati leiti 57 000 elanikuga Krõmski linna lähistelt kaheksa-aastase tüdruku surnukeha. Veel on teada ühe- ja kümneaastase lapse uppumisest.

Musta mere äärsest Gelendžiki kuurortlinnast on leitud üheksa ja sadamalinnast Novorossiiskist kolm hukkunut. Osa neist surid reedese äikesetormi ajal elektrilöögi tagajärjel.

Venemaa siseministeeriumi kriisikeskus teatas, et tulvadest mõjutatud aladel on arsti poole pöördunud 205 inimest, neist 48 last. Haiglaravile on jäetud 77 inimest, nende seas 13 last.

bns

Kaitsevägi võtab kasutusele Eestis toodetud sõdurisaapad, kaitseväe logistikakeskuse poolsaabaste riigihanke NATO toetusagentuuri kaudu võitis Eesti ettevõte AS Samelin.

Kaitsevägi ostis NATO toetusagentuuri vahendusel 12 000 paari AS Samelini tehases Tartus toodetud poolsaapaid ja kolme aasta jooksul hangib logistikakeskus veel ligi 30 000 paari saapaid, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile

Esmajärjekorras saavad uued poolsaapad ajateenijad.

„See on hea näide kodumaise firma läbilöögivõimest rahvusvahelisel turul ning samuti näitab see, kuivõrd palju kasu on meil erinevate NATO organisatsioonidega lõimumisest,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse hanketeenistuse juhataja Neeme Kass.

AS Samelin on 2007. aastast valmistanud jalatseid NATO armeeüksustele, sealhulgas Norra Kuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi relvajõududele.

bns

Eesti kodanikud panid 2011. aastal toime kolm protsenti kõigis Soomes registreeritud kuritegudest ning kõige sagedamini registreeritakse seal eestlaste poolt toime pandud liiklusrikkumisi ning vargusi, selgus justiitsministeeriumi koostatud analüüsist Eestist pärit isikute kuritegevuse kohta Soomes.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on eestlaste poolt Soomes toime pandud kuritegude arv üldjoontes järjest kasvanud, seejuures on kõige enam kasvanud vargused, joobes juhtimine ning juhtimisõiguseta sõitmine. „Kui 1997. aastal panid Eesti kodanikud toime 0,5 protsenti kõigist Soomes registreeritud kuritegudest, siis mullu oli see protsent juba kolm. Selle kasvu on tinginud ühelt poolt eestlaste osakaalu kasv Soome rahvastikus, Soome reisimise lihtsustumine ja kindlasti ka niiöelda külaliskuritegevus, millest kõneleb fakt, et eestlaste poolt toime pandud kuritegevus on kasvanud kiiremini, kui seal elavate eestlaste arv,“ lausus Michal.

Näiteks 2011. aastal peeti Soomes õigusrikkumises kahtlustatavana kinni 7876 kordumatut Eesti kodanikku, kellest 63 protsenti olid toime pannud liiklusalase õigusrikkumise, 15 protsenti varguse ja 22 protsenti muu õigusrikkumise.

Kokku peeti Eesti kodanikke aasta jooksul kinni 14 777, osa isikuid peeti kinni korduvalt, ehk 10 protsenti rohkem kui 2010. aastal. Neist 9072 olid toime pannud kuriteo, sealhulgas ka rasked liiklusrikkumised, ning 5705 kerge liiklusrikkumise.

Soome statistikaameti andmetel elas 2011. aastal Soomes ametlikult üle 34 000 Eesti kodaniku, mis on 0,63 protsenti riigi elanikkonnast. "Sellega moodustavad Eesti kodanikud suurima Soomes alaliselt elavate välismaalaste grupi. 2010. aastal ületas see esmakordselt ka Soomes elavate Venemaa kodanike arvu,“ ütles justiitsminister.

Justiitsministri sõnul on tähelepanuväärne, et enamlevinud kuritegude osas olid kahtlustatavad sarnaseid kuritegusid toime pannud ka Eestis. „Näiteks varguse eest kinni peetud inimestest enam kui pooled olid varavastase kuriteo toime pannud ka Eestis ning vähemalt 0,5-promillises joobes tabatud sõidukijuhtidest oli Eestis sarnase kuriteo toime pannud 36 protsenti, kusjuures enamik seejuures korduvalt,“ sõnas minister.

„Kui vaadata joobes juhtimist üldisemalt, siis panevad Eesti kodanikud Soomes toime märkimisväärse osa joobes juhtimise kuritegudest. 21-39-aastaste joobes juhtimises kahtlustatavate hulgas oli Eesti kodanike osakaal umbes 11 protsenti ning raskete rikkumiste puhul, kui veres oli vähemalt 1,2 promilli alkoholi, isegi 15-16 protsenti,“ ütles Michal.

„Joobes juhtimise kuritegudest suurem on Eesti kodanike osakaal olnud ainult rasketes narkokuritegudes, kus iga kümnes kuritegu on toime pandud eestlaste poolt. Kõigist Soomes registreeritud vargustest 3,9 protsenti on toime pandud eestlaste poolt,“ lausus justiitsminister.

Eesti kodanike poolt toime pandud röövimiste arv on püsinud viimaste aastate jooksul stabiilsena.

bns