EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

Soome kuritegudest kolm protsenti sooritavad Eesti kodanikud

11 Juuli 2012

Eesti kodanikud panid 2011. aastal toime kolm protsenti kõigis Soomes registreeritud kuritegudest ning kõige sagedamini registreeritakse seal eestlaste poolt toime pandud liiklusrikkumisi ning vargusi, selgus justiitsministeeriumi koostatud analüüsist Eestist pärit isikute kuritegevuse kohta Soomes.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on eestlaste poolt Soomes toime pandud kuritegude arv üldjoontes järjest kasvanud, seejuures on kõige enam kasvanud vargused, joobes juhtimine ning juhtimisõiguseta sõitmine. „Kui 1997. aastal panid Eesti kodanikud toime 0,5 protsenti kõigist Soomes registreeritud kuritegudest, siis mullu oli see protsent juba kolm. Selle kasvu on tinginud ühelt poolt eestlaste osakaalu kasv Soome rahvastikus, Soome reisimise lihtsustumine ja kindlasti ka niiöelda külaliskuritegevus, millest kõneleb fakt, et eestlaste poolt toime pandud kuritegevus on kasvanud kiiremini, kui seal elavate eestlaste arv,“ lausus Michal.

Näiteks 2011. aastal peeti Soomes õigusrikkumises kahtlustatavana kinni 7876 kordumatut Eesti kodanikku, kellest 63 protsenti olid toime pannud liiklusalase õigusrikkumise, 15 protsenti varguse ja 22 protsenti muu õigusrikkumise.

Kokku peeti Eesti kodanikke aasta jooksul kinni 14 777, osa isikuid peeti kinni korduvalt, ehk 10 protsenti rohkem kui 2010. aastal. Neist 9072 olid toime pannud kuriteo, sealhulgas ka rasked liiklusrikkumised, ning 5705 kerge liiklusrikkumise.

Soome statistikaameti andmetel elas 2011. aastal Soomes ametlikult üle 34 000 Eesti kodaniku, mis on 0,63 protsenti riigi elanikkonnast. "Sellega moodustavad Eesti kodanikud suurima Soomes alaliselt elavate välismaalaste grupi. 2010. aastal ületas see esmakordselt ka Soomes elavate Venemaa kodanike arvu,“ ütles justiitsminister.

Justiitsministri sõnul on tähelepanuväärne, et enamlevinud kuritegude osas olid kahtlustatavad sarnaseid kuritegusid toime pannud ka Eestis. „Näiteks varguse eest kinni peetud inimestest enam kui pooled olid varavastase kuriteo toime pannud ka Eestis ning vähemalt 0,5-promillises joobes tabatud sõidukijuhtidest oli Eestis sarnase kuriteo toime pannud 36 protsenti, kusjuures enamik seejuures korduvalt,“ sõnas minister.

„Kui vaadata joobes juhtimist üldisemalt, siis panevad Eesti kodanikud Soomes toime märkimisväärse osa joobes juhtimise kuritegudest. 21-39-aastaste joobes juhtimises kahtlustatavate hulgas oli Eesti kodanike osakaal umbes 11 protsenti ning raskete rikkumiste puhul, kui veres oli vähemalt 1,2 promilli alkoholi, isegi 15-16 protsenti,“ ütles Michal.

„Joobes juhtimise kuritegudest suurem on Eesti kodanike osakaal olnud ainult rasketes narkokuritegudes, kus iga kümnes kuritegu on toime pandud eestlaste poolt. Kõigist Soomes registreeritud vargustest 3,9 protsenti on toime pandud eestlaste poolt,“ lausus justiitsminister.

Eesti kodanike poolt toime pandud röövimiste arv on püsinud viimaste aastate jooksul stabiilsena.

bns

Puuknakkustesse haigestumine kasvas juunis hüppeliselt

11 Juuli 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Juunis suurenes Eestis hüppeliselt haigestumine puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, võrreldes eelmise aastaga on entsefaliidijuhtude arv kasvanud ja borrelioosijuhtude arv vähenenud.

Arstid ei tuvastanud tänavu jaanuarist aprillini ühtegi entsefaliiti nakatumise juhtu. Mais oli entsefaliidijuhte kolm, juunis aga juba 26. Tänavu esimesel poolaastal registreerisid arstid kokku 29 entsefaliiti nakatumise juhtumit, mullu samal ajal oli entsefaliiti nakatumisi 14.

Borrelioosi nakatus tänavu kuue kuuga 353 inimest, mullu sama ajaga oli borrelioosijuhte 398. Juunis nakatus borrelioosi 109 inimest, mida oli võrreldes aasta teiste kuudega oluliselt rohkem. Seni oli tänavu borrelioosi nakatumise juhtumeid enim jaanuaris, kui arstid diagnoosisid borrelioosi 65 korda.

Mullu kasvas Eestis hüppeliselt haigestumine puuknakkustesse, nii registreerisid meedikud puukentsefaliidi haigusjuhte 24 ja borrelioosi 34 protsenti enam kui 2010. aastal.

Puukborrelioosi registreeris terviseamet mullu kokku 2303 korral. 2010. aastal oli borrelioosijuhte 1721. Kuigi kõige enam haigusjuhte oli mullu Tallinnas – 435 ja Saaremaal – 363, oli Saaremaa ainus maakond, kus borrelioosi haigestunute hulk aasta varasemaga võrreldes veidi langes. Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli jätkuvalt kõige kõrgem Hiiumaal, kus vastav näitaja oli 1654. Saaremaal haigestus 1045 inimest 100 000 elaniku kohta. Eestis keskmiselt haigestus mullu borrelioosi 100 000 elaniku kohta 172 inimest. Keskmisest oluliselt kõrgem oli haigestumus ka Lääne-,Rapla- ja Viljandimaal. Madalamaks jäi haigestumus Ida-Virumaal ja Narvas ning Võru- ja Valgamaal.

250 puukentsefaliidi haigusjuhust 51 kinnitasid arstid möödunud aastal Saaremaal. Kui Eesti keskmine puukentsefaliiti haigestunute arv 100 000 elaniku kohta oli 18,7 inimest, siis Saaremaal haigestus mullu puukentsefaliiti 100 000 elaniku kohta 147 inimest, Hiiumaal oli vastav näitaja 79. Teistes maakondades oli suurem haigestumuse kasv mullu veel Lääne-, Harju- ja Raplamaal. Puukentsefaliiti haigestumine vähenes Jõgeva- ja Tartumaal.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilthaigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosinakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

bns

Hooletud suitsetajad kipuvad prügikaste süütama

11 Juuli 2012

Lisa anonüümne kommentaar

FOTO: Internet Põhja päästekeskuse kinnitusel saavad tuletõrjujad pea iga päev väljakutseid, mis on seotud hooletute suitestajate poolt kogemata süüdatud prügikastidega.

Päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava sõnul tuli Tallinna tuletõrjujatel näiteks teisipäeval ja ööl vastu kolmapäeva viiel korral sõita kustutama põlema süttinud prügikaste ja -konteinereid.

"Prügikastis või konteineris olev praht ei saa iseenesest põlema minna. Päästjate hinnangul on sagedasti süttimise põhjuseks hõõguvana prügikasti visatud suitsukoni," ütles Raava.

Tema sõnul muutuvad tuleohutud e-sigaretid küll iga päevaga populaarsemaks, kuid kuni kasutuses on ka tavalised tubakatooted, tuleks hoolega vaadata, et pikalt hõõguv ja süttimisohtlik suitsukoni pärast suitsetamist ka tõesti kustutatud saaks.

bns

Analüütik: Euribor hakkab tõusma tuleva aasta lõpul

11 Juuli 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles ajalehele Eesti Päevaleht, et finantsmaailm peab juuli algusest saati järjest kõigi aegade madalamaid tasemeid saavutava kuue kuu Euribori tõusuteele mineku ajaks 2013. aasta lõppu, praegu on Euriboril veel langemise ruumi.

Palmi sõnul võib edasine langus olla aga marginaalne. "Loomulikult peab arvestama võimalusega, et ka siis, kui majandusolukord ei lähe paremaks, võib Euribor tõusta – seda kogesime juba 2008. aastal, kui olukord läks kehvemaks ja pankadevaheline usaldamatus viis euribori kasvuni."

Palmi sõnul jääb Euribor mõneks ajaks madalaks ja laenuvõtjate jaoks on hea aeg, kuna intressid tulevad samuti pigem allapoole.

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla ütles ajalehele, et pikemas perspektiivis on väga tõenäoline, et Euribor on praegusest tasemest kõrgemal.

"Keskpangad on globaalsesse finantssüsteemi pumbanud väga suurel hulgal vahendeid ning kui need hakkavad lõpuks sealt reaalmajandusse jõudma, kiireneb tõenäoliselt ka inflatsioon ja sellega koos Euribor."

Kuue kuu Euribor langes teisipäeval 0,012 protsendipunkti 0,805 protsendini. Näitaja on praegu 2010. aasta märtsi madalaimast tasemest 0,139 protsendipunkti võrra madalamal.

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressidega. Eelmisel nädalal otsustas EKP nõukogu langetada baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ajalooliselt madalaimale tasemele ehk 0,75 protsendile.

Euriboriga on seotud suur osa eluasemelaenudest Eestis.

bns

Pea pooled Eesti elanikud kasutavad iga päev internetti

11 Juuli 2012

1 comment

Pea pooled Eesti elanikest kasutavad internetti mitu korda päevas, see näitaja on Euroopa keskmisest kümne protsendipunkti võrra suurem, selgub uuringust.

Eestis kasutab mitu korda päevas internetti 49 protsenti inimestest, Euroopa keskmine on 39 protsenti, selgub hiljutisest Eurobaromeetri uuringust. Ka avalikus kohas või koolis interneti kasutamine on Eestis levinum.

Uuringust selgub, et kui Euroopa Liidu kodanikele valmistab muret isikuandmete ja veebimaksete turvalisus, siis Eestis on need näitajad palju paremad ning internetti kasutatakse oluliselt rohkem.

Uudiseid loeb internetist Eestis 87 protsenti inimestest ja Euroopas 64 protsenti. Internetipanka kasutab Eestis 85 protsenti inimestest, Euroopas vaid 48 protsenti. Internetipanganduse ja ostude osas usaldab Eestis internetti 80 protsenti inimestest, Euroopas 69 protsenti.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt valmistab küberjulgeoleku olukord Euroopa internetikasutajatele suurt muret. Nii väldib 89 protsenti küsitlusele vastanutest interneti teel isikuandmete edastamist ja 74 protsenti on seisukohal, et viimase aasta jooksul on suurenenud oht langeda küberkuriteo ohvriks.

12 protsenti EL-i internetikasutajatest on juba saanud interneti teel petta ja kaheksa protsenti on langenud identiteedivarguse ohvriks. Seejuures ei ole 53 protsenti internetikasutajatest viimase aasta jooksul muutnud oma salasõnu.

Uuringu kohaselt on küberkuritegevuse ohtude tundmine ja internetis tegutsemise julgus omavahel tugevasti seotud. Enamik neist, kes ei pelga internetis sisseostude tegemist ega pangateenuste kasutamist, arvasid ühtlasi, et nad on küberkuritegevusest hästi informeeritud.

Uuring hõlmas kokku umbes 27 000 inimest kõigis EL-i liikmesriikides.

bns

Kaitseliit heitis Peeter Waaksi oma ridadest välja

10 Juuli 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Süüdimõistva kohtuotsuse tõttu heitis Kaitseliit vanglakaristust kandva Peeter Waaksi oma ridadest välja.

Kaitseliidu Võru malev arvas tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõistetud Peeter Waaksi malevast välja, ütles BNS-ile Kaitseliidu pressiesindaja.

Tartu maakohus tunnistas maikuus Peeter Waaksi (34) süüdi tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja mõistis talle nelja-aastase vangistuse. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati kriminaalmenetluse seadustiku alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jääb kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

Süüdistuse kohaselt hoidis Peeter Waaks talle väljastatud relvaloal märgitud tulirelva OP-SKS lohakalt Põlvamaal Orava vallas Piusa küla Waaksi talus. Sellega võimaldas Peeter Waaks oma isale Ago Ursel Waaksile ligipääsu nimetatud tulirelvale, mistõttu õnnestus Ago Urselil mullu 4. mail Waaksi talus eelnimetatud vintraudne püss enda valdusse saada ning kella 13 paiku tulistas Ago Ursel kriminaalasja eeluurimise raames läbiotsimist teostanud politseiametnikke ning kaitsepolitseiametnikke.

Tulistamise tagajärjel hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samuti tekitas Ago Ursel Waaks tervisekahjustusi veel ühele kaitsepolitseiametnikule ja ühele politseiametnikule. Talunik ise sai tulevahetuses surma.

Peeter Waaksile esitati süüdistus ka selles, et ta omandas aastatel 1999-2000 ebaseaduslikult jahipüssi ZK, millest ta lasi oma tuttaval, kellel puudus relva parandamise või ümbertegemise luba, valmistada vintraudse tulirelva. Lisaks sellele lasi ta valmistada relvale helisummuti ja optilise sihiku. Samuti süüdistati Waaksi selles, et ta soetas 2005. aastal sileraudsest jahipüssist IžK valmistatud vintraudse tulirelva Special koos helisummuti ja padrunitega ning 2010. aastal püstoli Margo koos helisummuti ja padrunitega. Kindlakstegemata ajal soetas Waaks ka püstoli TT koos kolme padrunisalvega ja suures koguses erinevat laskemoona.

Kaitsepolitseinikud leidsid relvad koos helisummutite ja laskemoonaga erinevate läbiotsimiste käigus.

bns