Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles ajalehele Eesti Päevaleht, et finantsmaailm peab juuli algusest saati järjest kõigi aegade madalamaid tasemeid saavutava kuue kuu Euribori tõusuteele mineku ajaks 2013. aasta lõppu, praegu on Euriboril veel langemise ruumi.

Palmi sõnul võib edasine langus olla aga marginaalne. "Loomulikult peab arvestama võimalusega, et ka siis, kui majandusolukord ei lähe paremaks, võib Euribor tõusta – seda kogesime juba 2008. aastal, kui olukord läks kehvemaks ja pankadevaheline usaldamatus viis euribori kasvuni."

Palmi sõnul jääb Euribor mõneks ajaks madalaks ja laenuvõtjate jaoks on hea aeg, kuna intressid tulevad samuti pigem allapoole.

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla ütles ajalehele, et pikemas perspektiivis on väga tõenäoline, et Euribor on praegusest tasemest kõrgemal.

"Keskpangad on globaalsesse finantssüsteemi pumbanud väga suurel hulgal vahendeid ning kui need hakkavad lõpuks sealt reaalmajandusse jõudma, kiireneb tõenäoliselt ka inflatsioon ja sellega koos Euribor."

Kuue kuu Euribor langes teisipäeval 0,012 protsendipunkti 0,805 protsendini. Näitaja on praegu 2010. aasta märtsi madalaimast tasemest 0,139 protsendipunkti võrra madalamal.

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressidega. Eelmisel nädalal otsustas EKP nõukogu langetada baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ajalooliselt madalaimale tasemele ehk 0,75 protsendile.

Euriboriga on seotud suur osa eluasemelaenudest Eestis.

bns

Pea pooled Eesti elanikest kasutavad internetti mitu korda päevas, see näitaja on Euroopa keskmisest kümne protsendipunkti võrra suurem, selgub uuringust.

Eestis kasutab mitu korda päevas internetti 49 protsenti inimestest, Euroopa keskmine on 39 protsenti, selgub hiljutisest Eurobaromeetri uuringust. Ka avalikus kohas või koolis interneti kasutamine on Eestis levinum.

Uuringust selgub, et kui Euroopa Liidu kodanikele valmistab muret isikuandmete ja veebimaksete turvalisus, siis Eestis on need näitajad palju paremad ning internetti kasutatakse oluliselt rohkem.

Uudiseid loeb internetist Eestis 87 protsenti inimestest ja Euroopas 64 protsenti. Internetipanka kasutab Eestis 85 protsenti inimestest, Euroopas vaid 48 protsenti. Internetipanganduse ja ostude osas usaldab Eestis internetti 80 protsenti inimestest, Euroopas 69 protsenti.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt valmistab küberjulgeoleku olukord Euroopa internetikasutajatele suurt muret. Nii väldib 89 protsenti küsitlusele vastanutest interneti teel isikuandmete edastamist ja 74 protsenti on seisukohal, et viimase aasta jooksul on suurenenud oht langeda küberkuriteo ohvriks.

12 protsenti EL-i internetikasutajatest on juba saanud interneti teel petta ja kaheksa protsenti on langenud identiteedivarguse ohvriks. Seejuures ei ole 53 protsenti internetikasutajatest viimase aasta jooksul muutnud oma salasõnu.

Uuringu kohaselt on küberkuritegevuse ohtude tundmine ja internetis tegutsemise julgus omavahel tugevasti seotud. Enamik neist, kes ei pelga internetis sisseostude tegemist ega pangateenuste kasutamist, arvasid ühtlasi, et nad on küberkuritegevusest hästi informeeritud.

Uuring hõlmas kokku umbes 27 000 inimest kõigis EL-i liikmesriikides.

bns

Süüdimõistva kohtuotsuse tõttu heitis Kaitseliit vanglakaristust kandva Peeter Waaksi oma ridadest välja.

Kaitseliidu Võru malev arvas tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõistetud Peeter Waaksi malevast välja, ütles BNS-ile Kaitseliidu pressiesindaja.

Tartu maakohus tunnistas maikuus Peeter Waaksi (34) süüdi tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja mõistis talle nelja-aastase vangistuse. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati kriminaalmenetluse seadustiku alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jääb kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

Süüdistuse kohaselt hoidis Peeter Waaks talle väljastatud relvaloal märgitud tulirelva OP-SKS lohakalt Põlvamaal Orava vallas Piusa küla Waaksi talus. Sellega võimaldas Peeter Waaks oma isale Ago Ursel Waaksile ligipääsu nimetatud tulirelvale, mistõttu õnnestus Ago Urselil mullu 4. mail Waaksi talus eelnimetatud vintraudne püss enda valdusse saada ning kella 13 paiku tulistas Ago Ursel kriminaalasja eeluurimise raames läbiotsimist teostanud politseiametnikke ning kaitsepolitseiametnikke.

Tulistamise tagajärjel hukkus kaitsepolitseinik Tarmo Laul. Samuti tekitas Ago Ursel Waaks tervisekahjustusi veel ühele kaitsepolitseiametnikule ja ühele politseiametnikule. Talunik ise sai tulevahetuses surma.

Peeter Waaksile esitati süüdistus ka selles, et ta omandas aastatel 1999-2000 ebaseaduslikult jahipüssi ZK, millest ta lasi oma tuttaval, kellel puudus relva parandamise või ümbertegemise luba, valmistada vintraudse tulirelva. Lisaks sellele lasi ta valmistada relvale helisummuti ja optilise sihiku. Samuti süüdistati Waaksi selles, et ta soetas 2005. aastal sileraudsest jahipüssist IžK valmistatud vintraudse tulirelva Special koos helisummuti ja padrunitega ning 2010. aastal püstoli Margo koos helisummuti ja padrunitega. Kindlakstegemata ajal soetas Waaks ka püstoli TT koos kolme padrunisalvega ja suures koguses erinevat laskemoona.

Kaitsepolitseinikud leidsid relvad koos helisummutite ja laskemoonaga erinevate läbiotsimiste käigus.

bns

Soome politsei andmetel ei vasta tõele esialgne informatsioon, nagu oleks esmaspäeva öösel Helsingi idaosas Vuosaare linnaosas tulistatud eestlase pihta liikuvast autost, teatas STT.

Helsingi politsei teatel tehti Vuosaare tulistamises vaid üks lask, samuti ei pea politsei väitel paika esialgene informatsioon, nagu oleks eestlase pihta tulistatud liikuvast autost, edastas uudisteagentuur STT.

Agentuuri andmetel on haavata saanud eestlase seisukord endiselt raske, kuid tema elu ei ole ohus.

Politsei uurib tulistamist kui mõrvakatset. Praeguseks on juhtumiga seoses kinni peetud viis meest, neist osasid on varem karistatud uimasti- ja varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetute hulgas on nii soomlasi kui ka välismaalasi.

Uurimist juhtiva Kalle Lehmuse sõnul selgub kolmapäeval, kas politsei taotleb mõne kinnipeetu vahistamist.

Kurjategijad tulistasid Eestist pärit 1987. aastal sündinud meest esmaspäeva öösel enne kella 1 Helsingi idaosas Vuosaare linnaosas. Kurjategijad jätsid mehe pärast tulistamist sündmuspaigale lebama ja sõitsid minema.

Politsei leidis kurjategijate kasutatud auto sündmuspaiga lähedalt mahajäetuna.

bns