Lasteaiakohtade puudumise tõttu on vanemad sunnitud oma lastele lapsehoidja palkama, kuid suurem osa hoidjatest teeb oma tööd ebaseaduslikult, kuna muidu ei tasu amet end ära, kirjutab Eesti Päevaleht.

Majandustegevuse registris on aastate jooksul end üle Eesti arvele võtnud 380 lapsehoidjat. Tegelikkuses on see arv mitu korda suurem, nentis portaali lastehoid.net projektijuht Diana Poudel. Ainuüksi nende andmebaasis otsib aktiivselt tööd 101 lapsehoidjat, kellest vaid kümme pakub teenust ametlikult.

"Tegelikkuses on see puhtalt lapsevanema vastutus, kui ta jätab lapse ebaseadusliku lapsehoidja hoolde," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Pille Vaiksaar. "Keegi ei saa seda hoidjat kontrollida, kui temast ei teata," lisas ta. Õnnetuse puhul võib inimene, kes pole ametlikult kohustatud lapse eest vastutama, teha Vaiksaare sõnul ainult nii palju, kui ta õigeks peab.

"See peaks olema lapsevanemate huvides, et põrandaalune tegevus oleks litsentseeritud, et inimene, kes sellist teenust pakub, saaks ka abi ja järelevalvet, sõnas Eesti lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm. Praegu käituvad lapsevanemad Tamme sõnul pigem majanduslikest kui laste huvidest lähtudes, võttes last hoidma inimese, kes teeb tööd odavalt, ent ebaseaduslikult.

"Kui me vaatame, siis suur osa kliente on ikkagi emad, kes saavad keskmise palga või vähem ja kes võtavad lapsehoidja, et saaks tööl käia," sõnas Diana Poudel. Tema sõnul vajavad teenust näiteks vanemad, kes ei saa endale lubada näiteks haige lapsega koju jäämist, kuna kaotaksid töö. "Need on üksikud päevad. Kahjuks on aga ka nii, et kui laps on saanud kolmeseks, siis pooled neist ei oma selleks ajaks veel lasteaiakohta," lisas Poudel.

Litsentseeritud lapsehoidja eest tuleb maksta kuni kuus korda rohkem, kui mustalt töötava hoidja eest. Poudeli sõnul on ametlikult töötava lapsehoidja tunnitasu tavaliselt viis-kuus eurot, mustalt töötajal aga jääb ühe-kahe euro juurde.

Lasteaiakohast ilma jäänud vanemate kulutusi aitab leevendada omavalitsuste pakutav lastehoiuteenuste hüvitis, ent seda saab vaid ametlikult registreeritud lapsehoidja eest. Sellisel juhul peab lapsehoidja esitatud arve olema hüvitise määrast 1,5 korda suurem. Näitkes Tallinnas on hoidjal vaja last hoida vähemalt 106,6 euro eest kuus, et saada pool eelnimetatud summast. Täissumma saab siis, kui lapsehoidmise tasu on üle 160 euro kuus.

bns

Psüühikahäirega inimesel ja tema lähedastel tuleb varuda aastatepikkust kannatust, et abivajaja saaks õiget toetust ja hoolitsust, kuna riigil ei jätku raha, et kõiki aidata, kirjutab Postimees.

Kokku rahastab riik praegu 1954 psüühikahäirega inimese ööpäevaringset erihooldust, kuid järjekorras on ootamas veel 313 raske psüühikahäirega inimest, kes argieluga ise toime ei tule. Lisaks on umbes poolsada ootajat eelisjärjekorras, kuna varasemalt on rehabilitatsioonimeeskond nad valele erihoolekandeteenusele suunanud või on nende tervislik seisund muutunud.

"Probleem ei ole selles, et voodeid ei jätku, lihtsalt riigil ei ole rohkemaks raha. Teenusemahtu ei ole mitu aastat suurendatud," ütles Valgamaal Hellenurme mõisas asuva Hellenurme hooldekodu juht Vambola Sipelgas. Sipelgase sõnul on nende erihooldekodus praegu 13 inimest, kes ootavad riigieelarvelise koha järjekorras, kuid seniks peab kulud kandma perekond või kohalik omavalitsus.

Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktori asetäitja Maarika Tarum ütles, et tema teada on kaks juhtumit, kus omavalitsuse poole on pöördunud abi otsimiseks inimene, kes ootab teenuse järjekorras. "Üks noormees on järjekorras alates 2010. aastast ja eestkostja paigutas ta oma kuludega tavahoolekande teenusele. Veel on üks neiu, kes on järjekorras 2011. aasta detsembrist. Selle juhtumi puhul omavalitsus ostab teenust," ütles Tarum.

"Kui omavalitsus saab oma piirkonna inimese järjekorras viibimise ajal teenuse saamist toetada, siis võib seda teha. Perspektiivis pääseb inimene ikkagi riigieelarvest rahastatavale erihoolekandeteenuse kohale," sõnas eakate ja puuetega inimeste teenuste juhi kohusetäitja Maarja Krais sotsiaalministeeriumist. Tema sõnul on ministeerium taotlenud näiteks asenduskodudest pärit laste kiiremaks erihoolekandeteenusele paigutamiseks järgmiseks aastaks lisaraha. "Planeerime ka seadusmuudatust nende eelisjärjekorda lisamiseks," lisas Krais.

Kokku võimaldab sotsiaalkindlustusamet mitme hoolekandeteenuse kaudu iseseisvamat elu 2382 psüühikahäirega inimesele. Neist suurem osa saab igapäevaelu toetamise teenust, mille käigus õpetatakse inimesele kodus või päevakeskuses argioskusi. 524 inimest saab toetatud elamise teenust, mis tähendab, et lisaks igapäevatoele antakse psüühikahäirega inimese kasutusse ka oma tuba. Töötamise toetamise teenust võimaldatakse 371 inimesele, kellele otsitakse kergem töö või pakutakse võimalust osaleda töötubades, et endale veidi raha teenida.

Eesti suurima erihoolekandeteenuseid osutava firma AS Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa ütles, et tema arvates võiks riik rahastada rohkem toetavaid teenuseid kui ööpäevaseid asutusekeskseid teenuseid. "Eks kõige selle taga ole probleem, et psüühikahäiretest tulenevate erivajadusega inimesed on kasvanud lahus muust kogukonnast. Olukorras, kus nad on jäänud ilma lähedase senise toeta – näiteks lapsevanem sureb –, on neil väga raske jätkata iseseisvat kodust elu. Seetõttu survestavadki nii kaugema ringi pereliikmed kui ka kohalikud omavalitsused, et inimene suunataks ööpäevastele teenustele, hooldekodusse. Sest neil ka ei ole oskusi või ressursse midagi muud abivajajale pakkuda," lisas Mändmaa.

bns