Psüühikahäirega inimesel ja tema lähedastel tuleb varuda aastatepikkust kannatust, et abivajaja saaks õiget toetust ja hoolitsust, kuna riigil ei jätku raha, et kõiki aidata, kirjutab Postimees.

Kokku rahastab riik praegu 1954 psüühikahäirega inimese ööpäevaringset erihooldust, kuid järjekorras on ootamas veel 313 raske psüühikahäirega inimest, kes argieluga ise toime ei tule. Lisaks on umbes poolsada ootajat eelisjärjekorras, kuna varasemalt on rehabilitatsioonimeeskond nad valele erihoolekandeteenusele suunanud või on nende tervislik seisund muutunud.

"Probleem ei ole selles, et voodeid ei jätku, lihtsalt riigil ei ole rohkemaks raha. Teenusemahtu ei ole mitu aastat suurendatud," ütles Valgamaal Hellenurme mõisas asuva Hellenurme hooldekodu juht Vambola Sipelgas. Sipelgase sõnul on nende erihooldekodus praegu 13 inimest, kes ootavad riigieelarvelise koha järjekorras, kuid seniks peab kulud kandma perekond või kohalik omavalitsus.

Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktori asetäitja Maarika Tarum ütles, et tema teada on kaks juhtumit, kus omavalitsuse poole on pöördunud abi otsimiseks inimene, kes ootab teenuse järjekorras. "Üks noormees on järjekorras alates 2010. aastast ja eestkostja paigutas ta oma kuludega tavahoolekande teenusele. Veel on üks neiu, kes on järjekorras 2011. aasta detsembrist. Selle juhtumi puhul omavalitsus ostab teenust," ütles Tarum.

"Kui omavalitsus saab oma piirkonna inimese järjekorras viibimise ajal teenuse saamist toetada, siis võib seda teha. Perspektiivis pääseb inimene ikkagi riigieelarvest rahastatavale erihoolekandeteenuse kohale," sõnas eakate ja puuetega inimeste teenuste juhi kohusetäitja Maarja Krais sotsiaalministeeriumist. Tema sõnul on ministeerium taotlenud näiteks asenduskodudest pärit laste kiiremaks erihoolekandeteenusele paigutamiseks järgmiseks aastaks lisaraha. "Planeerime ka seadusmuudatust nende eelisjärjekorda lisamiseks," lisas Krais.

Kokku võimaldab sotsiaalkindlustusamet mitme hoolekandeteenuse kaudu iseseisvamat elu 2382 psüühikahäirega inimesele. Neist suurem osa saab igapäevaelu toetamise teenust, mille käigus õpetatakse inimesele kodus või päevakeskuses argioskusi. 524 inimest saab toetatud elamise teenust, mis tähendab, et lisaks igapäevatoele antakse psüühikahäirega inimese kasutusse ka oma tuba. Töötamise toetamise teenust võimaldatakse 371 inimesele, kellele otsitakse kergem töö või pakutakse võimalust osaleda töötubades, et endale veidi raha teenida.

Eesti suurima erihoolekandeteenuseid osutava firma AS Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa ütles, et tema arvates võiks riik rahastada rohkem toetavaid teenuseid kui ööpäevaseid asutusekeskseid teenuseid. "Eks kõige selle taga ole probleem, et psüühikahäiretest tulenevate erivajadusega inimesed on kasvanud lahus muust kogukonnast. Olukorras, kus nad on jäänud ilma lähedase senise toeta – näiteks lapsevanem sureb –, on neil väga raske jätkata iseseisvat kodust elu. Seetõttu survestavadki nii kaugema ringi pereliikmed kui ka kohalikud omavalitsused, et inimene suunataks ööpäevastele teenustele, hooldekodusse. Sest neil ka ei ole oskusi või ressursse midagi muud abivajajale pakkuda," lisas Mändmaa.

bns

Eesti vetest on tänavu esimese poolaasta jooksul avastatud ligi 140 lõhkekeha, neist üle 130 avastati õppusel Open Spirit.

Vahetult enne õppust miinitõrjeõppust Open Spirit 2012 viis miinilaevade divisjon läbi siseriikliku harjutuse mille käigus leiti viis Teise maailmasõja aegset Saksa päritolu põhjamiini, ütles BNS-ile kaitseväe peastaabi pressiesindaja. Ühtlasi kaardistati sel harjutusel Open Spiriti tuukriüksustele planeeritud mereala Hiiumaa ja Vormsi vahel.

Tänavu mais korraldatud õppuse Open Spiriti käigus avastati kokku ja identifitseeriti 132 lõhkekeha. Neist tehti kahjutuks 87. Ülejäänud avastatud lõhkekehad on positiivselt identifitseeritud, kaardistatud ja dokumenteeritud. Peamiseks põhjuseks, miks neid kahjutuks ei tehtud, on eelkõige merepõhjas olevatest kommunikatsioonikaablitest tulenevad piirangud lõhkamisel. Samuti kehtivad Lääne-Eesti saarestiku merealadel aastaajast sõltuvad looduskaitselised piirangud.

Valdav osa avastatud ja identifitseeritud lõhkekehadest asus või asub Tallinna lahe piirkonnas.

"Eestlaste ja liitlaste koostöö on siiani väga hästi tominud ja seda peaks kindlasti jätkama. Miinitõrje on väga pikk ja keeruline tegevus, millesse on hetkel kaasatud meie partnerriigid ja merelised asutused. Selline tihe koostöö suurendab töö efektiivsust ja merel turvalisuse tagamist," ütles kaptenmajor Ain Pärna mereväe staabist BNS-ile.

Kokku leiti seega Eesti vetest tänavu esimese poole aasta jooksul 137 lõhkekeha.

Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 850 lõhkekeha.

Kaido Höövelson võistlejanimega Baruto alustas pühapäeval alanud sumo suvist suurturniiri Nagoya-basho võidukalt, alistades eelmise turniiri üllatusvõitja mongol Kyokutenho tehnikaga yorikiri.

Tegemist oli Baruto (199 cm / 188 kg) üldse 13. ning kaheksanda järjestikuse võiduga Kyokutenho (191 cm / 158 kg) üle, vahendas rahvusringhäälingu spordiportaal. Kyokutenho on suutnud Baruto alistada neljal korral, viimati 2009. aasta mais.

Esmaspäeval läheb Baruto kokku Toyonoshimaga (170 cm / 144 kg). Siiani on Baruto omavahelistest matšidest võtnud 16 võitu Toyonoshima nelja vastu.

bns

Välisministeerium soovitab võimalusel vältida Krasnodari kraid Lõuna-Venemaal, mida on tabanud ülatuslikud tulvad.

Välisministeerium soovitab võimalusel Krasnodari kraid Lõuna-Venemaal hetkel vältida, piirkonnas viibivatel inimestel soovitab ministeerium jälgida vajadusel kohalike võimude korraldusi, seiisab välisministeeriumi koduleheküljel.

Lõuna-Venemaad Krasnodari kraid on tabanud tugevad paduvihmad ning tulvad, milles on hukkunud vähemalt 146 inimest. Liiklus võib olla häiritud, esineb ulatuslikke elektrikatkestusi. Kohalikud võimud on sadamalinnas Novorossiiskis välja kuulutanud eriolukorra.  

Enim on kannatada saanud 57 000 elanikuga Krõmski linn ja rajoon, kust on kahe ööpäeva jooksul leitud 130 surnukeha. Gelendžiki kuurortlinnas on surma saanud üheksa inimest, kaks on hukkunud Novorossiiskis.

Kogu piirkonnas on 29 000 inimest elektrita ning tulvade eest on evakueeritud ligi 2800 inimest

Teistest Venemaa piirkodandest ei soovita välisministeerium külastada Tšetšeeniat, Ingušeetiat ja Dagestani ning ettevaatlik tuleks olla Kabardi-Balkaaria, Adõgees ja Põhja-Osseetias.

bns