Kahe mängupäevaga on Eestis peetavaid U-19 Euroopa meistrivõistlusi külastanud 21 157 pealtvaatajat, teatas jalgpalliliidu pressiteenistus.

Mõlemal päeval on pealtvaatajate arv ületanud 10 000 piiri - kui avapäeval oli tribüünidel 11 138 inimest, siis nüüd 10 019. Eesti koondisele elas mängus Kreekaga Kadriorus kaasa 3345 pealtvaatajat, Haapsalus jälgis Prantsusmaa - Horvaatia vastasseisu 1182 huvilist. Rakveres tuli tribüünidele 1712 vutisõpra, kes nägid Inglismaa 2:1 võitu Serbia üle, Lillekülas oli Portugal - Hispaania põnevusmängul pealtvaatajaid 3780.

"Turniir on seni pakkunud palju põnevust ja suurepärast jalgpalli. Hetkel on ainsana endale koha poolfinaalis kindlustanud Prantsusmaa, ülejäänud kolme pääsme nimel käib kõva võitlus," märkis U-19 EM-finaalturniiri direktor Anne Rei.

U-19 EM-finaalturniiril jõuab alagrupiturniir otsustavasse järku, kui esmaspäeval, 9. juulil toimub kolmas mänguvoor. Eesti võõrustab kell 17:00 Lillekülas Hispaaniat, samal ajal on Haapsalus vastamisi Portugal ja Kreeka. Kell 20:00 algavad mängud Kadriorus, kus kohtuvad Prantsusmaa ja Inglismaa, ning Rakveres, kus publik näeb Horvaatia ja Serbia kompromissitut heitlust.

3.-15. juulini Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus peetav kuni 19-aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on Eesti spordiaasta suursündmuseks. U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril.

Euroopa meister selgub 15. juulil Lillekülas.

bns

Pärast suvepuhkust kogunev ERR-i nõukogu hakkab arutama, kas ja kuidas peaks muutma Raadio 2 – kõige äärmuslikumaks võimaluseks on raadiojaama sulgemine, kirjutab Postimees.

Ajalehe andmetel tulevad lauale kolm varianti: leida lahendusi, kuidas muuta Raadio 2 efektiivsemaks, raadiojaam sulgeda või Raadio 2 kaubamärk maha müüa. Rahvusringhäälingu nõukogus üksmeelt selles küsimuses pole, kuid üldiselt ollakse seisukohal, et noortele peaks üks avalik-õiguslik raadiojaam olema, kuid senine suunitlus peab selgelt muutuma.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles, et raadio sulgemisest pole juttu olnud, kuid tõdes, et on ka mujalt seesuguseid vihjeid kuulnud. Allikmaa kinnitusel on aga räägitud sellest, et Raadio 2 programm vajab selgelt värskendust.

Tänavu mai lõpus raadiojaama juhtima asunud Henry Kõrvitsa sõnul ei saa Raadio 2 sulgemisest juttugi olla, sest sel kanalil on ülioluline rolli eesti muusika arendamisel.

ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp ütles, et raadiojaama tulevikust on veel vara rääkida.

"Aga jah, nõukogu liikmetelt on tulnud ettepanek Raadio 2 temaatika sügisel üles võtta," tunnistas ta. "Probleem on tõstatatud ja probleem on olemas."

bns

Allveearheoloogid leidsid Saaremaa ja Hiiumaa vahelises Soela väinas lõppenud nädalal neli laevavrakki, neist üks on arvatavasti 1941. aasta suvel põhja lastud Läti miinilaev Imanta, kirjutab Saarte Hääl.

Meremuuseumi merearheoloogia teadur Vello Mäss iseloomustas väidetavat Imanta vraki leidu tippavastusena. Ta lisas, et versioon Imanta vrakist vajab edasist kontrollimist.

Soela väinas asuv Kumari kanal oli Esimese ja Teise maailmasõja ajal oluliseks laevateeks, 1941. aastal kasutas seda kanalit Nõukogude Liit Natsi-Saksamaa eest taandumiseks.

1941. aasta 30. juuni öösel transportis Balti laevastik selle kanali kaudu ristleja Kirovi kahe abilaevaga Liivi lahest Tallinnasse. 1941. aasta suvel läbisid seda kanalit lisaks Imantale veel ka Vtoraja Pjatiletka, Skautsi ja Skrunda.

Kumari kanal loodi seoses vajadusega lühendada suurte laevade mereteed Liivi lahest Soome lahte ning seoses Rohuküla sõjasadamaga

bns

Elektri jaotusvõrgu ettevõte Elektrilevi käivitas reedest teenuse, millega hakkab üle Eesti ligikaudu 330 000 koduklienti elektririkkest ja selle eeldatavast lõpuajast teavitama mobiilisõnumiga.

Teenuse piirkonnast jääb esialgu välja Tallinn, kus keerulisema elektrivõrgu tõttu plaanitakse lahendus välja arendada järgmises etapis, teatas ettevõte.

Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere sõnul saavad Elektrilevi dispetšerid elektrikatkestustest ligi 80 protsendi ulatuses rikkeinfo automaatselt, kaugjälgitava võrgu kaudu. Ligi viiendik riketest mõjutatud kliente asub aga automatiseerimata ehk valdavalt madalpingevõrgu piirkonnas, mida infosüsteemist jälgida ei saa. Nende majapidamiste puhul saab Elektrilevi rikkeinfo vaid kliendi teate kaudu, misjärel sõidab brigaad rikkekohta otsima.

"Kui tänu SMS-teenusele saame kindlakstehtud riketest ise teada anda ja seega rikketelefonile helistajate hulka oluliselt vähendada, pääsevad kriisioludes liinile lihtsamini need, kelle puhul me katkestusest ei tea ja infot vajame. See kiirendab ka rikete likvideerimist," selgitas Mere.

Elektrilevi rikketelefonile 1343 tuleb aastas ligikaudu 360 000 kõnet ja teadet. SMS-teavitusega ootab ettevõte rikkekõnede hulga vähenemist ligikaudu 40 protsendi võrra.

"Projekt on nii-öelda isetasuv ehk teavituse SMS-iga saatmine on oluliselt odavam kui rikkeinfo töötlus ja edastamine klienditeenindaja poolt," lisas Mere.

SMS-lahenduse abil saadab Elektrilevi rikke kindlakstegemisel kliendile mobiilisõnumi, kus teatab oletatava rikke kõrvaldamise aja. Sõnum saadetakse koduklientidele, kel on eraisikuna võrgu- ja elektrileping ja kes on kontaktiks andnud oma mobiilinumbri.

Elektrilevi kandis varem nime Eesti Energia Jaotusvõrk.

bns