Internetist võidupileti ostnud lotomängija võitis kolmapäeva õhtul Bingo Loto loosimisel suure võidu summas 408 494,86 eurot ehk üle 6,3 miljoni Eesti krooni.

Kokku on Eestis nüüd 129 inimest, kelle lotoga võidetud summa on olnud suurem kui miljon krooni Eesti kroonide arvestuses, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile.

Viimane suurem lotovõit tuli 13. juunil, kui Viking Lotto kohalik 5+1 võidutasand tõi lotomängijale võidu 143 152,67 eurot ehk üle 2,2 miljoni Eesti krooni. Võidupilet osteti siis Narvast, Astri R-Kioskist.

Aasta viie esimese kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 3,2 miljoni euro ehk üle 50 miljoni Eesti krooni. Võitudena maksis Eesti Loto samas ajavahemikus välja ligi 9,4 miljonit eurot ehk üle 147 miljoni krooni.

bns

Viru maakohus ei vabastanud kolmapäeval ennetähtaegselt vanglast kurikuulsat retsidivisti Leo Pulsti, kes viimati mõisteti süüdi väljapressimise eest.

Kui vangla administratsioon toetas Pulsti ennetähtaegset vabastamist, siis prokurör Anti Aitsen leidis, et Pulst peaks vangistust edasi kandma.

"Kinnipeetav on üheksa korda kriminaalkorras karistatud ning reaalset karistust kandnud viis korda. Leo Pulstil oli kuriteos juhtiv roll, talle mõisteti piisavalt väike karistus ning ennetähtaegne vabastamine lühendaks seda veelgi ja see on vastuolus ühiskonna õiglustundega," märkis Aitsen.

Kohus otsustas nõustuda prokuröriga ja ei vabastanud kolmapäeval Pulsti vanglast. Pulsti karistusaeg lõpeb 2013. aasta 7. oktoobril.

Pulst sai viimati karistuse mullu mais, kui Harju maakohus mõistis ta süüdi väljapressimises ja kuriteost teatamata jätmises ning karistas teda lühimenetluse korras kahe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega.

Koos Pulstiga kohtu all olnud Priit Jõpiselg sai väljapressimise eest kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, kuid kuna tal oli ka varasema süüteo eest määratud karistus osaliselt kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta kolm aastat, kümme kuud ja kolm päeva.

Tõnis Rosenberg sai väljapressimise eest lühimenetluse korras kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, millest tuleb tal kolm kuud reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Neljandana kohtu all olnud Robert Gribovski jäi süüdi kuriteost mitteteatamises ning sai selle eest kolme kuu ja kümne päeva pikkuse tingimisi vangistuse poolteiseaastase katseajaga.

Süüdistuse järgi sattus Pulst koos tuttavate Priit Jõpiselja ja Tõnis Rosenbergiga seadusega pahuksisse tunamullu 14. oktoobri varahommikul kella 4.30 ajal, kui neil tekkis Tallinna kesklinnas Robinsoni baaris tüli ühe mehega. Pulst virutas kannatanule rusikaga näkku, mille järel surusid Pulst, Jõpiselg ja Rosenberg kannatanu Toyota Land Cruiseri pagasiruumi. Seejärel istus Pulstmaasturi rooli ja seltskond sõitis Filtri teel asuvale kaitseväe kalmistule, kus jätkati kannatanu peksmist.

Süüdistuse järgi purustas Jõpiselg kannatanu mobiiltelefoni, Pulst nõudis aga temalt 20.000 krooni tasumist. Vastasel korral ähvardas Pulst kannatanu vägistada, seejärel aga tappa ja kalmistul maha matta. Kui kannatanu nõustus lõpuks raha maksma, kamandasid Pulst ja tema kaaslased mehe uuesti Toyota maasturi pakiruumi ning viisid ta tagasi Robinsoni baari juurde.

Lisaks lasub Pulstil ja neljandana kohtu all oleval Robert Gribovskil süüdistus kuriteo varjamises. Nimelt teadis Pulsteluaegse kinnipeetava Romeo Kalda kaudu 2006. aasta augusti alguses Murru vanglas toime pandud allilmaautoriteedi Igor Korseikini tapmise asjaolusid, kuid jättis nendest võimuorganitele teatamata. Robert oli aga teadlik Pulsti ja tema kaaslaste poolt Robinsoni baaris toime pandud väljapressimisest, kuid ka tema ei pöördunud politsei poole.

Pulst ja tema jõuk olid kohtu ees ka 2003. aastal, kui jõugu ninamees mõisteti 14 aastaks vangi. Viru maakohtu määruse kohaselt vabastati Leo Pulst karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga alates kohtumääruse jõustumise tähtajast kuni karistusaja lõpptähtajani 2008. aasta septembris.

Leo Pulsti ja tema jõugu teod said alguse 1996. aasta septembris, kui Pulst, tema sõber Marek ja Levan peksid autoremonditöökoja omanikku, nõudsid temalt 50.000 krooni, võtsid selle katteks päevi näinud Mercedese, mobiiltelefoni, raha ja sõrmuse. Sellele järgnes röövimisi, peksmisi, väljapressimisi ja vargusi.

21. detsembril 1999 peksid Pulst ja tema kaaslane oma korteris kodutut pesapallikurikaga, kuni see murdus. Pulst lõikas kääridega mehelt kõrvad, tema kaaslane torkas noaga südamesse ja lõikas läbi kõri. Pärast tapmist põletas purjus seltskond ohvri riided ja kõrvad pliidi all ära ning vedas laiba autoga Pirita-Kose metsa. Politseinikud on varem öelnud, et kurjategijad püüdsid üksteisele näidata, kui kõvad mehed nad on.

Pulst on vanglailmas tuntud nimi, sest ta on eri kuritegude eest mitu korda kinni istunud. Politsei on meest kahtlustanud ka mitmes tapmises Murru vanglas 1990. aastate alguse vanglarahutuste ajal. Kuna aga need kuritööd on avastamata, ei saa keegi tema kui vana mõrtsuka peale näpuga näidata.

bns

Viru maakohus mõistis kolmapäeval kriminaalkorras süüdi naise, kes süüdistuse järgi pakkus sõidueksamil eksaminaatorile altkäemaksu.

Kohus karistas 39-aastast Oksanat altkäemaksu pakkumise eest kokkuleppemenetluse korras üheaastase tingimisi vangistusega.

Süüdistuse järgi lubas Oksana mullu juulis juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksamit tehes eksamiautos maanteeameti Ida regiooni Jõhvi büroo töötajale altkäemaksu sõidueksami positiivse tulemuse eest. Eksaminaator naise ebaseadusliku pakkumisega ei nõustunud ja naise suhtes käivitati kriminaaluurimine.

bns

Euroopa Parlament lükkas kolmapäeval tagasi vastuolusid tekitanud riikidevahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA).

Mitmed Euroopa Liidu riigid on ACTA suhtes kahtlust väljendanud ja arvukatel demonstratsioonidel on avaldatud meelt internetivabaduse piiramise vastu.

Jaanuaris allkirjastasid ACTA 27 EL-i liikmesriigist 22, USA, Jaapan ja mitmed teised maad, kuid ratifitseeritud pole seda mitte kusagil.

bns