Harju maakohus tunnistas teisipäeval Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.

Viktoria Dresseni tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda kuueaastase tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga.

Aleksei Dressenilt konfiskeeriti riigituludesse 142 900 eurot. Kohtuasi lahendati kinnisel istungil kokkuleppemenetluses.

Kaitsepolitsei pidas riigireetmises kahtlustatava 1968. aastal sündinud kapo endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni kinni 22. veebruari hommikul Tallinna lennujaamas, kui mees oli saatmas naist Tallinna-Moskva lennule. Viktoria Dressenil oli kaasas andmekandja salajase infoga, mille kaitsepolitsei töötajad temalt kätte said. Harju maakohus võttis 23. veebruaril juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa taotlusel Aleksei Dresseni vahi alla, samuti kahtlustuse saanud Dresseni abikaasa Viktoria pääses vabadusse.

Kahtlustuse järgi edastas Dressen salajast infot Venemaa luureteenistusele FSB, kusjuures talle andis suuniseid FSB vastuluure operatsioonide osakond. Kriminaaluurimine selgitas, kui kaua ja millises mahus Dressen salajast infot Venemaa ametkonnale edastas, samas on kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg andnud mõista, et see toimus aastaid.

Läti põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB) juhi Jānis Kažociņš ütles 28. märtsil Läti Raadiole antud usutluses, et Eestis riigireetmises kahtlustatav kaitsepolitsei ohvitser Aleksei Dressen edastas Venemaale infot Läti vastuluurajatest. Kažociņši sõnul ei kujuta edastatud info ohtu büroo edasisele tegevusele. Ta märkis, et Dressen oli 2000. aastate algul mitme aasta vältel sideohvitseriks vastuluure küsimustes Eesti kaitsepolitsei ning Läti julgeolekupolitsei ja SAB-i vastuluurajate vahel.

Viimati mõistis kohus Eestis riigireetmises süüdi kaitseministeeriumi endise kõrge ametniku Herman Simmi. Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas endine kõrge riigiametnik Simm Vene välisluurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.

bns

Tallinnas tormas Stroomi randa perutav võidusõiduhobune, perutavat looma peatades sai üks rannavalvuritest kergelt viga.

Teisipäeval kella 12 ajal märkasid Stroomi rannavalvurid, et Paldiski maantee-poolsest metsaservast kappas rannaliste ala poole võistlushobune, teatas turvafirma G4S esindaja BNS-ile.Hirmunud hobune lennutas ratsaniku kärust välja, vigastas teist lähedal seisnud hobust ning jooksis piki rannalistele mõeldud ala.

Rannavalvuritel õnnestus saada perutav hobune kontrolli alla rannahoonest paarisaja meetri kaugusel. Looma taltsutamisel sai üks rannavalvuritest löögi pähe ning väiksemaid marrastusi. Kolleegid andsid vigastada saanud rannavalvurile esmaabi ning ta jätkas tööd.

Rannas viibis sel hetkel paarsada inimest, kelle seas olid ka väikeste lastega pered. Rannas viibinud suvitajatest keegi viga ei saanud.

bns

Maksu- ja tolliametile pidi esmaspäevaseks füüsilise isiku tulumaksu tagastamise ja juurdemaksmise tähtajaks 2011. aasta tuludeklaratsioonide põhjal tulumaksu juurde maksma 10 693 maksumaksjat kokku 5,7 miljonit eurot, teisipäeva seisuga on nendest isikutest 2080 isikul juurdemaksmisele kuuluv tulumaks tasumata kogusummas 541 515 eurot.

Teisipäeva seisuga on esmaspäevaks tagastamisele kuuluvast tulumaksust tagastamata 90 262 eurot 323 isikule, ütles maksu- ja tolliameti esindaja BNS-ile.

Varasema info põhjal deklareeris 2011. aasta eest oma tulusid üle 642 000 inimese, neist 94 protsenti elektrooniliselt. Deklaratsioonide alusel kuulus sel aastal tagastamisele 99,9 miljonit eurot enamtasutud tulumaksu, mis on umbes sama palju kui aasta tagasi.

2011. aasta tuludeklaratsioonide alusel kuulub juurdemaksmisele kokku 25,7 miljonit eurot tulumaksu, mis on võrreldes 2010. aastaga 6,3 miljoni euro võrra enam.

Füüsilisele isikule, kes deklareeris kasu vara võõrandamisest, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele on tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg 1. oktoober. Selleks kuupäevaks tuleb tasuda tulumaksu 9094 deklaratsiooni alusel kokku 20 miljonit eurot.

bns

Eesti toetab tugeva, tõhusa ja universaalse rahvusvahelise relvakaubanduslepingu sõlmimist, mis seaks relvavedudele ühtsed ja võimalikult kõrged rahvusvahelised standardid.

Eesti delegatsiooni juht ja alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Margus Kolga ütles esmaspäeval New Yorgis alanud rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimistel, et Eesti toetab tugeva, tõhusa ja universaalse leppe sõlmimist, mis seaks relvavedudele ühtsed, võimalikult kõrged rahvusvahelised standardid, mida riigid oma tarneotsuste tegemisel arvesse võtaksid ning mis suurendavad riikide vastutust relvatarnete eest ja vedude läbipaistvust, teatas välisminsiteerium BNS-ile.

„Samuti on Eesti jaoks oluline inimõiguste aspekt, sest lepingu sõlmimine aitaks ära hoida relvatarneid, mis rikuvad inimõigusi, rahvusvahelist humanitaarõigust ja relvaembargosid,“ märkis Kolga. Lisaks aitaks rahvusvaheline leping ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamise kaudu paremini võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning aitaks vähendada ka tsiviilohvreid konfliktipiirkondades.

Kolga sõnul oleks tegemist esimese juriidiliselt siduva rahvusvahelise lepinguga riikide vahel, mis seaks tavarelvade impordile, ekspordile ja vedudele ühised rahvusvahelised standardid. Ta tõdes, et hetkel ei reguleeri tavarelvade tarneid ükski rahvusvaheline konventsioon.

Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimised kestavad New Yorgis 27. juulini.

bns