Eesti praeguse sisejulgeoleku suurim probleem on tööjõu vähesus, mis omakorda on tingitud väikesest palgast, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui 2008. aastal sai politsei täiendavat raha motivatsioonitasudeks ja muuks ning keskmine sissetulek oli mõistlik, siis 2009. aasta algusest lõpetati igasugused tulemustasud, preemiad ja erakorralised lisatasud. Sama aasta poole aasta pealt vähendati astmepalka ja püsivaid lisatasud kaheksa protsenti. See viis kokkuvõttes selleni, et võrreldes 2008. aastaga langes 2009. aastal politseinike reaalsissetulek suurusjärgus 20 protsenti.

Praeguse seisuga saab väikese staažiga patrullpolitseinik kätte umbes 650 eurot kuus.

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort nõustus Päevalehega, et 600 eurot on sellise töö eest väga väike tasu ja sisejulgeolekusse tuleb raha juurde panna.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Raivo Küüt tõdes, et palgatõusu peale tuleb mõelda, sest pikaajaline alamotiveeritus ei mõju hästi. Tema sõnul aitab politseinike töölt lahkumine natuke kaasa sellele, et vabade kohtade mittetäitmise arvel saab väikest palgatõusu tekitada.

„ Sügise vaatame kui suur see kohtade arv saaks olla, kui räägime masueelse palgataseme taastamisest. Et saaks rohkem ressursse välitöödele suunata, kaotame teatud struktuurid ära,“ ütles Küüt.

Siseministri kinnitatud kohtade arv aga on oluliselt suurem, kui PPA-s tegelikult inimesi praegu tööl on. 1. juuni seisuga on PPA-s täidetud 5848 kohta, vaba on 316 politseiametniku ning 130 teenistuja kohta.

Ka siseminister Ken-Marti Vaher ütles Päevalehele, et politseinike palka tuleb tõsta. „2012. aastal sai siseministeeriumi valitsemisala konkreetseteks tegevusteks juurde 10 miljonit eurot, millest said ka personalikuludeks lisaraha nii päästeamet kui PPA,“ sõnas ta. „Saan kinnitada, et sisejulgeoleku valdkonna töötajate motiveerimine on ministeeriumi prioriteet.“

BNS

Berliini töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves ütles teisipäeval Humboldt-Viadrina ülikoolis peetud majandusalases ettekandes „Kasinus või kasv“, et euroala reeglid peavad muutuma taas kõigile kohustuslikuks.

„Nõuded, et eelarve puudujäägi piir peab olema kolm protsenti ja võla ülempiir 60 protsenti SKT-st, on üheselt mõistetavad. Teame, et kui riigivõlg ületab teatud piiri, käivitub allakäiguspiraal,“ vahendas presidendi kantselei Ilvese ettekannet.

Eesti riigipea lisas, et ühiselt kokkulepitud reegleid täitvate riikide valijad ei nõustu lõpmatult aitama riike, kes neid reegleid eiravad.m“See pole demokraatia seisukohalt kestlik,“ sõnas ta. “Kui pole vastutustundlikkust, siis ei ole ka lõputut solidaarsust vastutustundlike riikide poolt.“

Eesti viimaste aastate majanduslikke otsuseid kommenteerides märkis Ilves, et Eesti säästuprogramm oli pikas plaanis kasvupoliitika. “Edasiliikumiseks oli tarvis tõsiseid reforme. Kui finantskriis 2008. aastal algas, ei olnud Eestil võimalust Euroopa Keskpangalt abi küsida. Meil ei olnud muud valikut kui kärpida väljaminekuid,” tõdes Ilves.

President esines Berliinis Saksamaa välispoliitika ühingu German Council on Foreign Relations ja German Marshall Fund of the United Statesi kutsel. Ettekannet olid kutsutud kuulama tudengid, ajakirjanikud, mõttekodalased ja poliitikud.

bns

Kaitsepolitsei kohtuväline menetleja mõistis sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhi Anniki Tikerpuu süüdi korruptsioonivastase seaduse järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, kirjutab Eesti Päevaleht.

Karistuseks määras kapo Tikerpuule 120-eurose rahatrahvi.

Otsuses seisab, et Tikerpuu rikkus korruptsioonivastast seadust tehes ametiisikuna tehinguid iseendaga. 2010. aastal loodi ministeeriumite koostöös arengukava vägivalla vähendamiseks, samal ajal lõid Tikerpuu ja teised ametnikud MTÜ Omapäi, mis pidi ellu viima täpselt sama tegevust.

Tikerpuu vastas teisipäeval Päevalehele, et kaalub otsuse edasikaebamist, aega selleks on 15 päeva enne kui kohtuvälise menetleja otsus jõustub.

Eesti Päevaleht kirjutas mullu detsembris, kuidas kolm sotsiaalministeeriumi ja üks justiitsministeeriumi ametnik lõid põhitöö kõrvalt MTÜ Omapäi ja said sotsiaalministeeriumist sellele taha ka kahe projekti raha, esialgu summas 200 000 krooni. Sotsiaalministeerium alustas artikli peale sisejuurdlust, mis päädis noomitustega kahele ametnikule: Tikerpuule ja tema alluvale, perede ja laste osakonna peaspetsialistile Signe Riisalole, kes samuti oli üks MTÜ Omapäi asutajaliikmetest. Kolmas MTÜ Omapäi liige, hoolekande osakonna nõuniku kohusetäitja Kersti Puhm noomitust ei saanud.

MTÜ Omapäi neljas ametnikust liige, justiitsministeeriumi ametniku Pille Tederi puhul justiitsministeerium huvide konflikti ei näinud.

bns

Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus teisipäeval alanud U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri külastas esimesel päeval 11 138 pealtvaatajat, teatas jalgpalliliidu pressiteenistus.

Lillekülas peetud Eesti - Portugal mängule elas kaasa 6691 inimest, Kadriorus toimunud Inglismaa - Serbia matši käis vaatamas 1270 pealtvaatajat, Haapsalu linnastaadionil oli Kreeka - Hispaania kohtumiseks kohale tulnud 1350 ja Rakvere linnastaadionil Serbia - Prantsusmaa vastasseisuks 1827 huvilist.

"Täname kõiki pealtvaatajaid, kes avapäeval staadionil käisid ja oma aktiivse kaasaelamisega tõelise turniiri tunde tekitasid. Nii osalevad koondised kui ka UEFA olid väga rõõmsad, et Eesti publik selliselt kaasa elas ja ma loodan väga, et reedel on tribüünidel veel rohkem inimesi," märkis U-19 EM-finaalturniiri direktor Anne Rei.

U-19 EM-finaalturniiri teine mängupäev on reedel, 6. juulil.  Eesti koondis kohtub siis kell 17:00 Kadrioru staadionil Kreekaga, teine Tallinnas peetav mäng algab kell 20:00, kui Lillekülas on vastamisi Portugal ja Hispaania. Haapsalus algab kell 16:30 Prantsusmaa - Horvaatia kohtumine ning Rakveres kell 17:30 Serbia - Inglismaa mäng.

3.-15. juulini Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus peetav kuni 19-aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on Eesti spordiaasta suursündmuseks. U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil Lillekülas.

bns