Järgmine aasta siseneb Eesti elektri jaemüügiturule 220 Energia, ettevõtte eesmärgiks on esimesel tegevusaastal jõuda keskmiselt 10 000 kliendini ja saavutada Eestis 5-10 protsendine turuosa.

220 Energia juhatuse liige Marko Allikson ütles BNS-ile, et ettevõte tegeleb hetkel täiemahulise ettevalmistustööga Eesti turule sisenemiseks. "Viime struktuuri Soome ja Rootsi partneritega kokkulepitud kujule, komplekteerime meeskonda, valmistame ette süsteeme ja rakendusi, koostame leppeid allhankijatega, ja käivitame müügilitsentsi taotlemist," rääkis Allikson.

Ettevõte hakkab elektrit müüma üle Eesti ja Alliksoni sõnul on 220 Energia sihtturuks eelkõige Eesti väiketarbijad. "Ent loomulikult on ettevõte avatud kõikidele klientidele, kes soovivad elektrienergiat osta," lisas ta.

Alliksoni sõnul tuleb ettevõte lõpliku paketivalikuga välja sügisel, ent kavatseb Eestis pakkuda analoogseid pakette nagu seda saavad kasutada täna Soome ja Rootsi elektritarbijad. "Soodsamaid tingimusi pakume kindlasti klientidele, kes kasutavad eelkõige elektroonilisi suhtluskanaleid," lausus ta. Allikson lisas, et plaanis on teha nii fikseeritud kui ka elektribörsi hinnaga seotud paketid.

Eesti Energia jaoks on järgmisest aastast tänase turu hoidmine Alliksoni hinnagul väga kallis ja mitteoptimaalne. "Vaadates teiste elektriturgude kogemusi, ei toimu tarnijate vahetus elektriturul siiski nii kiiresti kui näiteks tänasel telekomi turul ja eriti esimesed paar aastat võtab inimestel aega uue olukorraga kohanemiseks. Eestis on olemas küll jaetarbija tarnija vahetust toetav seadusandlus, ent praktiliselt on süsteemid endiselt arendusjärgus. Seega ma usun, et algsel kohanemisperioodil ei ole klientide ärajooks Eesti Energiast massiline," rääkis ta.

Alliksoni sõnul on 220 Energia ehitanud oma tegevusmudeli üles väga kuluefektiivselt ning seetõttu suudab ettevõtte kliente teenindada konkurentsivõimelisemalt kui tänased elektrimüüjad. "Meil ei ole sadu inimesi ega kümneid kontoreid, vaid meie tegevust juhivad targad süsteemid ja motiveeritud inimesed," rääkis Allikson.

Lisaks Eesti turule sisenemisele plaanib 220 sisenende tänavu nomberis ka Soome elektrimüügi turule. "Laias laastus on ettevalmistus mõlemal turul sünkroonis," sõnas Allikson.

Praegustel andmetel hakkavad peale 220 Energia väiketarbijatele järgmine aasta elektrit müüma Eesti Energia, Latvenergo, Imatra Elekter ja VKG Elektrivõrgud.

Nordic Power Management strateegia konsultant Raul Kivari ütles BNS-ile, et ettevõte ei kavatse turu avanedes ise väiketarbijatele elektrit müüma hakata. "Küll aga teeme ettevalmistusi jaemüügi partneri teenindamiseks, kes plaanib väiketarbijate turul elektrit müüa. See, millal ja milliseid pakette pakutakse, on veel vara öelda," sõnas ta.

bns

Alates tänavu juunist mõõdavad Eesti kõigis hüdromeetriajaamades jõgede ja järvede veetasemeid automaatjaamad, viimasena hakkas tööle automaatjaam Saaremaal Lõve jõel Uue-Lõve hüdromeetriajaamas.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) alustas hüdromeetriavõrgu automatiseerimist erinevate projektide abil 2002. aastal, teatas EMHI BNS-ile. Tunamullu alustatud Euroopa regionaalarengu fondi projekti „Hüdromeetrilise, meteoroloogilise ja rannikumere seirevõrgu moderniseerimine keskkonnaseire võimekuse tõhustamiseks“ toel viidi hüdromeetriajaamade moderniseerimine lõpuni.

Praegu tehakse EMHI-s jõgede veeressursi hindamiseks hüdroloogilist seiret 56 hüdromeetriajaamas. Automaaatjaamad mõõdavad veetaset, veetemperatuuri, õhutemperatuuri ning sademeid. Lisaks tehakse manuaalseid vaatlusi, soojal aastaajal vaadeldakse veetaimestikku ja külmal jäänähteid. Mõõdetud veetasemete ja kontrollvooluhulkade abil arvutatakse igapäevased vooluhulgad hüdromeetriajaamade lävendites, samuti mõõdavad automaatjaamad veetaset Peipsi järves, Tamula järves ja Narva veehoidlas.

Tunni keskmised andmed saadetakse üle GPRS-mobiilsidevõrgu EMHI operatiivandmebaasi kust need imporditakse hüdroloogilisse infosüsteemi andmete töötlemiseks ning säilitamiseks. Operatiivandmebaasist kuvatakse andmeid ka reaalajas instituudi kodulehele.