EESTI UUDISED BNS

Jalgpalli EM-i otseülekanded tõid ETV suurelt vaadatavuse liidriks

Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste otseülekanded tõid Eesti Televisiooni juunikuise televaadatavuse liidriks.

ETV vaadatavuse osakaal kogu vaatamisajast oli juunis 16,8 protsenti, Kanal 2 vaatamisaja osakaal 13,8 ja TV3 osakaal 9,8 protsenti, selgub uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust.

Venekeelse PBK kanali vaatamisaja osakaal juunis oli 8,2 protsenti.

Kõige vaadatavam ülekanne juunis oli ETV-s näidatud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste poolfinaal Portugali ja Hispaania vahel, mille auditooriumiks mõõtis uuringufirma 178 000 vaatajat. Järgnesid Inglismaa-Itaalia võistlus 153 000 vaatajaga, Võidupüha paraadi otseülekanne 151 000 vaatajaga ja Poola-Venemaa jalgpallimatš 146 000 ning Saksamaa-Itaalia poolfinaal 142 000 vaatajaga.

Eelmise aasta juunis oli ETV turuosa 10,6 protsenti, Kanal 2 vaatamisaja osakaal 14,7 ja TV3 osakaal 12,1 protsenti. Aasta lõikes oli vaadatavus kõige kõrgem veebruaris, mil ETV kanali osakaal oli 18,1, Kanal2 osakaal 14,2 ja TV3 osakaal 11,1 protsenti.

bns

Ajateenistusse kutsutakse üle 1600 noore

Foto: vtKaitseressursside amet (KRA) kutsub järgmisel nädalal käesoleva aasta teisel kutsumisel ajateenistusse üle 1600 kutsealuse.

Kutsealused hakkavad teenima staabi- ja sidepataljonis, logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis, mereväebaasis ja Kuperjanovi jalaväepataljonis, teatas KRA BNS-ile.

Tänavu kutsutakse ajateenistusse kokku üle 3100 kutsealuse. Esimesel kutsumisel jaanuaris asus teenistusse rohkem kui 260 kutsealust.

Igal aastal kutsutakse noori ajateenistusse kolmel korral: jaanuaris, juulis ja oktoobris.

Jaanuaris ja juulis kutsutakse ajateenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust ehk ajateenistuse käigus õpetatakse välja valdavalt tulevased allohvitserid ja autojuhid. Oktoobris kutsutakse ajateenistusse kaheksaks kuuks teenistusse üksuste reakoosseis.

bns

Politsei võttis Savisaarelt kaheks kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse

Põhja prefektuur võttis juuni alguses kiiruseületamiselt tabatud Tallinna linnapealt ja Keskerakonna esimehelt Edgar Savisaarelt kaheks kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sanga sõnul karistas politsei Savisaart kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21.40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Savisaare esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul määras politsei Savisaarele väärteokaristuse 4. juulil ning selle otsuse on Savisaar ja Sirk kohtus vaidlustanud.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

bns

Riik plaanib piirikontrolli rongis sõidu pealt ära teha

Siseministeeriumi eestvedamisel on valminud analüüs, mis selgitab välja võimalused, kuidas saaks Venemaale suunduvaid ja sealt tulevaid reisijaid sõidu jooksul kontrollida, ilma et nad peaksid piiripunktis ootama, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi praegu sõidab Tallinna-Peterburi ja Tallinna-Moskva liinil vaid Edelaraudtee, tahavad Peterburi sõitma hakata ka mitmed teised rmad. Nii plaanib Hugo Osula bussifrma Lux Express avada 2015. aastal rongiliini. Ärimees Oleg Ossinovskile kuuluv Skinest Reisiveod kavandas liini juba selle aasta kevadeks, kuid aprillikuu seisuga on firma teatanud, et liini avamine lükkub edasi. Seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega plaanib ka AS Oktoobri Raudtee, Venemaa raudteede filiaal, käima panna liini 2017.–2018. aastal.

Tehtud analüüs näitab, et kui kõikide operaatorite soovid peaksid realiseeruma, sõidab 2018. aastal Tallinna-Peterburi-Tallinna liinil ööpäevas ja mõlemas suunas kaheksa reisirongi maksimaalselt 4400 reisijaga. Veel kinnitatakse, et selline reisijate arv võib saada ka täiesti reaalseks mahuks, kui kahe linna vaheline ala suudetakse läbida kiiremini kui bussiga, rongid on ka mugavamad kui maanteel sõitvad masinad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seega on otstarbekas juba praegu hakata mõtlema sellele, kuidas saaks korraldada piirikontrolli liikuvas rongis. Kui juunis pärast neljaaastast pausi Peterburi vahet jälle sõitma hakanud GoRaili rongidel kulub firma juhatuse liikme Alar Pinseli sõnul piirini jõudmiseks umbes kolm ja pool tundi, siis liikuva piirikontrolliga võidaks ajas vähemalt pool tundi.

„Kui praegu seisab rong 40 minutit, siis piiriületamise lihtsustumisega seisaks rong ainult inimeste peale- ja mahatulekuks. Seda muudatust oleme pikalt soovinud, ka Venemaa poolelt,” ütles Pinsel ja lisas, et reisijate tagasiside kuu aega käigus olnud liinile on hoolimata piiri ooteajast positiivne.

„Inimesed on seismisajaga arvestanud ja rongiga on näiteks lihtsam kui bussiga, sest bussireisijad peavad oma kompsudega piiriületuse ajaks sõidukist välja tulema,” rääkis Pinsel Eesti Päevalehele.

Et korraldada Eestis piirikontrolli liikuvas rongis väljaspool piiripunkti, on vaja muuta kõigepealt piirirežiimi eeskirja ning lisaks on vajalik ka riigipiiri seaduse muutmine, mis tähendab vedajale kohustust esitada elektrooniline reisijate nimekiri politseile hiljemalt tund aega enne jaama saabumist.

bns

Savisaar vaidlustas talle määratud liikluskaristuse kohtus

vtKiiruseületamise tõttu väärteouurimise alla sattunud Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar vaidlustas talle määratud karistuse kohtus, kirjutab Õhtuleht.

Savisaare esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul määras politsei Savisaarele väärteokaristuse 4. juulil ning selle otsuse on Savisaar ja Sirk kohtus vaidlustanud.

Veel neljapäeval kinnitas Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang BNS-ile, et Savisaar ei ole midagi vaidlustanud, vaid esitas vastulause talle koostatud protokollile. "Väärteomenetluse otsusega saab Savisaar tutvuda 30 päeva pärast protokolli koostamist. Ehk siis reedest alates," täpsustas Sang.

Savisaare suhtes tehtavat otsust ei olnud Sang nõus neljapäeval kommenteerima.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna-Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna-Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaarrahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtumisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

bns

Bordelliäri ajanud mees sai süüdistuse orjastamises

Eeloleval sügisel algab Tallinnas kohtuprotsess mehe üle, kes uurimisandmetel asutas Tallinnas ligi kuue aasta jooksul mitmeid bordelle ning muuhulgas sundis üht naist seal prostituudina töötama.

Prostitutsioonile kaasaaitamises ja orjastamises süüdistatav 36-aastane Sevil üüris uurimisandmetel aastail 2006-2012 Tallinnas Välja, Lembitu ja Väike-Ameerika tänaval asuvaid ruume elamiseks ja töötamiseks prostituutidele ning vahendas neile kliente ja võttis selle eest endale poole intiimteenuste osutamise eest saadud rahast. Samuti süüdistatakse Sevili selle, et ta sundis aastail 2009-2010 üht naist tegelema prostitutsiooniga tahtevastaselt, ähvardades teda füüsilise vägivallaga ja määrates rahatrahve.

Koos Seviliga peavad astuma kohtu ette ka kaht taksojuhti, 37-aastane Pavel ja 31-aastane Deniss, keda prokuratuur süüdistab prostitutsiooni vahendamises. Süüdistuse järgi korraldasid taksojuhid oma klientidele huvi korral kokkusaamisi prostituutidega ja sõidutasid prostituute klientide juurde ning said selle eest klientidelt ja prostituutidelt raha.

Politsei pidas kõik kolm meest kahtlustatavatena kinni tänavu 9. jaanuaril. Sevil võeti kohtu loal eeluurimise ajaks vahi alla, kuid vabastati käesoleval nädalal pärast eelistungit.

Harju maakohus hakkab kriminaalasja arutama üldmenetluses 6. novembril.

Sevili on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda ja Pavelit kaks korda.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD