Siseministeeriumi eestvedamisel on valminud analüüs, mis selgitab välja võimalused, kuidas saaks Venemaale suunduvaid ja sealt tulevaid reisijaid sõidu jooksul kontrollida, ilma et nad peaksid piiripunktis ootama, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi praegu sõidab Tallinna-Peterburi ja Tallinna-Moskva liinil vaid Edelaraudtee, tahavad Peterburi sõitma hakata ka mitmed teised rmad. Nii plaanib Hugo Osula bussifrma Lux Express avada 2015. aastal rongiliini. Ärimees Oleg Ossinovskile kuuluv Skinest Reisiveod kavandas liini juba selle aasta kevadeks, kuid aprillikuu seisuga on firma teatanud, et liini avamine lükkub edasi. Seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega plaanib ka AS Oktoobri Raudtee, Venemaa raudteede filiaal, käima panna liini 2017.–2018. aastal.

Tehtud analüüs näitab, et kui kõikide operaatorite soovid peaksid realiseeruma, sõidab 2018. aastal Tallinna-Peterburi-Tallinna liinil ööpäevas ja mõlemas suunas kaheksa reisirongi maksimaalselt 4400 reisijaga. Veel kinnitatakse, et selline reisijate arv võib saada ka täiesti reaalseks mahuks, kui kahe linna vaheline ala suudetakse läbida kiiremini kui bussiga, rongid on ka mugavamad kui maanteel sõitvad masinad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seega on otstarbekas juba praegu hakata mõtlema sellele, kuidas saaks korraldada piirikontrolli liikuvas rongis. Kui juunis pärast neljaaastast pausi Peterburi vahet jälle sõitma hakanud GoRaili rongidel kulub firma juhatuse liikme Alar Pinseli sõnul piirini jõudmiseks umbes kolm ja pool tundi, siis liikuva piirikontrolliga võidaks ajas vähemalt pool tundi.

„Kui praegu seisab rong 40 minutit, siis piiriületamise lihtsustumisega seisaks rong ainult inimeste peale- ja mahatulekuks. Seda muudatust oleme pikalt soovinud, ka Venemaa poolelt,” ütles Pinsel ja lisas, et reisijate tagasiside kuu aega käigus olnud liinile on hoolimata piiri ooteajast positiivne.

„Inimesed on seismisajaga arvestanud ja rongiga on näiteks lihtsam kui bussiga, sest bussireisijad peavad oma kompsudega piiriületuse ajaks sõidukist välja tulema,” rääkis Pinsel Eesti Päevalehele.

Et korraldada Eestis piirikontrolli liikuvas rongis väljaspool piiripunkti, on vaja muuta kõigepealt piirirežiimi eeskirja ning lisaks on vajalik ka riigipiiri seaduse muutmine, mis tähendab vedajale kohustust esitada elektrooniline reisijate nimekiri politseile hiljemalt tund aega enne jaama saabumist.

bns

Kiiruseületamise tõttu väärteouurimise alla sattunud Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar vaidlustas talle määratud karistuse kohtus, kirjutab Õhtuleht.

Savisaare esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul määras politsei Savisaarele väärteokaristuse 4. juulil ning selle otsuse on Savisaar ja Sirk kohtus vaidlustanud.

Veel neljapäeval kinnitas Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang BNS-ile, et Savisaar ei ole midagi vaidlustanud, vaid esitas vastulause talle koostatud protokollile. "Väärteomenetluse otsusega saab Savisaar tutvuda 30 päeva pärast protokolli koostamist. Ehk siis reedest alates," täpsustas Sang.

Savisaare suhtes tehtavat otsust ei olnud Sang nõus neljapäeval kommenteerima.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna-Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna-Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaarrahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtumisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

bns

Eeloleval sügisel algab Tallinnas kohtuprotsess mehe üle, kes uurimisandmetel asutas Tallinnas ligi kuue aasta jooksul mitmeid bordelle ning muuhulgas sundis üht naist seal prostituudina töötama.

Prostitutsioonile kaasaaitamises ja orjastamises süüdistatav 36-aastane Sevil üüris uurimisandmetel aastail 2006-2012 Tallinnas Välja, Lembitu ja Väike-Ameerika tänaval asuvaid ruume elamiseks ja töötamiseks prostituutidele ning vahendas neile kliente ja võttis selle eest endale poole intiimteenuste osutamise eest saadud rahast. Samuti süüdistatakse Sevili selle, et ta sundis aastail 2009-2010 üht naist tegelema prostitutsiooniga tahtevastaselt, ähvardades teda füüsilise vägivallaga ja määrates rahatrahve.

Koos Seviliga peavad astuma kohtu ette ka kaht taksojuhti, 37-aastane Pavel ja 31-aastane Deniss, keda prokuratuur süüdistab prostitutsiooni vahendamises. Süüdistuse järgi korraldasid taksojuhid oma klientidele huvi korral kokkusaamisi prostituutidega ja sõidutasid prostituute klientide juurde ning said selle eest klientidelt ja prostituutidelt raha.

Politsei pidas kõik kolm meest kahtlustatavatena kinni tänavu 9. jaanuaril. Sevil võeti kohtu loal eeluurimise ajaks vahi alla, kuid vabastati käesoleval nädalal pärast eelistungit.

Harju maakohus hakkab kriminaalasja arutama üldmenetluses 6. novembril.

Sevili on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda ja Pavelit kaks korda.

bns

Järgmine aasta siseneb Eesti elektri jaemüügiturule 220 Energia, ettevõtte eesmärgiks on esimesel tegevusaastal jõuda keskmiselt 10 000 kliendini ja saavutada Eestis 5-10 protsendine turuosa.

220 Energia juhatuse liige Marko Allikson ütles BNS-ile, et ettevõte tegeleb hetkel täiemahulise ettevalmistustööga Eesti turule sisenemiseks. "Viime struktuuri Soome ja Rootsi partneritega kokkulepitud kujule, komplekteerime meeskonda, valmistame ette süsteeme ja rakendusi, koostame leppeid allhankijatega, ja käivitame müügilitsentsi taotlemist," rääkis Allikson.

Ettevõte hakkab elektrit müüma üle Eesti ja Alliksoni sõnul on 220 Energia sihtturuks eelkõige Eesti väiketarbijad. "Ent loomulikult on ettevõte avatud kõikidele klientidele, kes soovivad elektrienergiat osta," lisas ta.

Alliksoni sõnul tuleb ettevõte lõpliku paketivalikuga välja sügisel, ent kavatseb Eestis pakkuda analoogseid pakette nagu seda saavad kasutada täna Soome ja Rootsi elektritarbijad. "Soodsamaid tingimusi pakume kindlasti klientidele, kes kasutavad eelkõige elektroonilisi suhtluskanaleid," lausus ta. Allikson lisas, et plaanis on teha nii fikseeritud kui ka elektribörsi hinnaga seotud paketid.

Eesti Energia jaoks on järgmisest aastast tänase turu hoidmine Alliksoni hinnagul väga kallis ja mitteoptimaalne. "Vaadates teiste elektriturgude kogemusi, ei toimu tarnijate vahetus elektriturul siiski nii kiiresti kui näiteks tänasel telekomi turul ja eriti esimesed paar aastat võtab inimestel aega uue olukorraga kohanemiseks. Eestis on olemas küll jaetarbija tarnija vahetust toetav seadusandlus, ent praktiliselt on süsteemid endiselt arendusjärgus. Seega ma usun, et algsel kohanemisperioodil ei ole klientide ärajooks Eesti Energiast massiline," rääkis ta.

Alliksoni sõnul on 220 Energia ehitanud oma tegevusmudeli üles väga kuluefektiivselt ning seetõttu suudab ettevõtte kliente teenindada konkurentsivõimelisemalt kui tänased elektrimüüjad. "Meil ei ole sadu inimesi ega kümneid kontoreid, vaid meie tegevust juhivad targad süsteemid ja motiveeritud inimesed," rääkis Allikson.

Lisaks Eesti turule sisenemisele plaanib 220 sisenende tänavu nomberis ka Soome elektrimüügi turule. "Laias laastus on ettevalmistus mõlemal turul sünkroonis," sõnas Allikson.

Praegustel andmetel hakkavad peale 220 Energia väiketarbijatele järgmine aasta elektrit müüma Eesti Energia, Latvenergo, Imatra Elekter ja VKG Elektrivõrgud.

Nordic Power Management strateegia konsultant Raul Kivari ütles BNS-ile, et ettevõte ei kavatse turu avanedes ise väiketarbijatele elektrit müüma hakata. "Küll aga teeme ettevalmistusi jaemüügi partneri teenindamiseks, kes plaanib väiketarbijate turul elektrit müüa. See, millal ja milliseid pakette pakutakse, on veel vara öelda," sõnas ta.

bns