EESTI UUDISED BNS

Eesti alpinistid tõusevad taas Tartu ülikooli ja Parroti mäetippudele

Tartu ülikooli (TÜ) 380. aastapäeva tähistamiseks vallutatakse uuesti Tartu ülikooli ja J. F. Parroti nimelised mäetipud Kesk-Pamiiri mäestikus, mille esmavallutamised leidsid aset 30 aastat tagasi.

Mäetippe asub vallutama Tartu ja Tallinna alpinistidest koosnev kümneliikmeline grupp eesotsas Andrus Hiiemäega, kes hindab retke keerukaks ja suhteliselt ohtlikuks, kuna ekspeditsioon toimub inimasustusest kaugel ning välisele abile loota on pea võimatuteatas TÜ pressiesindaja BNS-ile. „Tõus baaslaagrist tippu sisaldab liustiku ületamist, tõusu lumenõlval ning liikumist teraval harjal. Vajalik on seongus liikumine ning see nõuab erivarustust ning reljeefile vastavaid tehnilisi võtteid ja oskusi. Lisaks toimub enamik tegevusest rohkem kui 5000 meetri kõrgusel, tipud aga on veel üle kilomeetri kõrgemal - merepinnalt tõusjatele avaldab oma pärssivat mõju kindlasti ka kõrgusfaktor. Ilmaolud mägedes on alati ettearvamatud,“ ütles Hiiemäe ja lisas, et isegi äärmise hädavajaduse korral võib abi saabumine Tadžiki sõjaväekopteriga võtta päevi.

Tartu ülikooli ja J. F. Parroti mäetipud asuvad Kesk-Pamiiri mäestikus, Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6350 ja 6277 meetri kõrgusel üle merepinna. Kesk-Pamiir asub Tadžikistanis, Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti territooriumil. Käesoleval aastal möödub nii Tartu ülikooli kui ka Parroti tipu esmatõusust 30 aastat. Tõusud tehti Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul. Vahepealsel ajal eestlased seal käinud pole.

Hiiemäe hinnangul teeb ekspeditsiooni alpinisti jaoks eriliseks just vajadus tegutseda täiesti iseseisvalt ilma igasugust tugiteenust omamata. Olemasolevad tõusukirjeldused ja kättesaadav teave olude kohta piirkonnas on pigem ajaloolise väärtusega. Seega selguvad taktikalised nüansid ja teekonna valik tipputõusuks alles kohapeal.

Ekspeditsioon kestab 37 päeva ning kõik vajaminev alates tehnilisest varustusest kuni söögi-joogi ja sidevahenditeni tuleb endil kaasa võtta. Lisaks võetakse kaasa Tartu ülikooli lipp, tekkel ja sõrmus, et need tippu jätta. 30 aastat tagasi mäe esmavallutuse ajal jäeti mäetippu tollane ülikooli tekkel ning tipuplaat.

Ekspeditsioon stardib Tallinna lennujaamast neljapäeval ja tagasi jõutakse plaanide kohaselt 17. augustil.

bns

Kuusalu vallas põles viis kämpingumaja

Harjumaal Kuusalu vallas puhkes pühapäeva hilisõhtul tulekahju, millest oli haaratud viis kämpingumaja.

Häirekeskus sai teate tulekahjust Kuusalu vallas Kolga-Aabla külas pühapäeva õhtul kell 23.13, teatas päästeamet BNS-ile. Põleng toimus vana lastelaagri territooriumil, kus põlesid kämpingumajad.

Päästjate saabudes põlesid lahtise leegiga kaks kolmnurkse kujuga puitkämpingut ja kolm kõrvalseisvat kämpingut olid tulest haaratud osaliselt. Kämpingureas oli kokku kümme kämpingumaja, kõigi mõõtmed olid 4 korda 4 meetrit.

Tulekahjus hävisid kaks kämpingumaja täielikult ja kolm osaliselt, päästjad suutsid päästa viis kämpingumaja. Ühtekokku oli vanas laagris umbes 60 kämpingumaja. Loksa ja Kolga päästjad said tulekahju kontrolli alla kell 0.08 ning likvideerisid selle täielikult kell 1.46.

Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud, põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.

bns

Põlvamaal sai kokkupõrkes viga rollerijuht

vtPõlvamaal põrkasid pühapäeva pärastlõunal kokku kaks motorollerit, mille tagajärjel sai üks rollerijuht vigastada.

Õnnetus juhtus kella 14.20 ajal Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Karilatsi külas Vooreküla-Puskaru maantee 8. kilomeetril, kus mootorroller Baotian, mida juhtis 17-aastane noormees, keeras tagasipööret sooritades ette tagant lähenenud mootorrollerile Baotian, teatas politsi- ja piirivalveamet.

Õnnetuses sai viga teise motorolleri juht 44-aastane Jüri, kes toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.

Kurjategijad tulistasid Soomes liikuvast autost eestlast

vtKurjategijad tulistasid esmaspäeva öösel Helsingis sõitvast autost Eestist pärit meest, kelle kiirabi toimetas haiglasse, politsei pidas juhtunuga seoses kinni viis meest, teatas STT.

Kurjategijad tulistasid paarikümneaastast eestlast enne kella 1 Helsingi Vuosaare piirkonnas. Kurjategijad jätsid mehe pärast tulistamist sündmuspaigale lebama ja sõitsid minema.

Kiirabi toimetas ohvri haiglasse, tema seisundi kohta info puudub.

Politsei leidis kurjategijate kasutatud auto sündmuspaiga lähedalt mahajäetuna. Politsei pidas kinni viis meest, keda on alust kahtlustada seotuses tulistamisega.

bns

Sisekaitseakadeemiasse pürgib üle 1100 noore

Sisekaitseakadeemiasse esitas neljapäeval lõppenud vastuvõtu jooksul avaldusi 1116 noort, kõige tihedam oli konkurss maksunduse ja tolli erialale.

Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Krista Haak jäi tulemustega rahule, edastas sisekaitseakadeemia BNS-ile. „Eriti teeb rõõmu politsei eriala suur populaarsus, kus kõrgharidusõppesse on konkurss mullusest suurem. Lisaks kõrgharidusõppele avatakse tänavu ka politsei kutseõppe rühm, kus kandidaatide huvi on samuti väga suur,“ sõnas Haak.

Kõige tihedam konkurss oli maksunduse ja tolli riigieelarvelisele kohale, kus kümnele tasuta kohale kandideeris 278 inimest. Populaarseks osutus ka politseiteenistuse kõrgharidusõpe, kus konkurss ühele õppekohale oli 6,3.

Sellel ja järgmisel nädalal toimuvad sõltuvalt erialadest kehalised katsed, eesti keele test, inglise keele test ning kutsesobivusvestlused. Lõplik sissepääsenute arv selgub juulikuu jooksul.

bns

Kindlustamata sõidukid on tekitanud 5,2 miljonit eurot kahjusid

Liikluskindlustuse fondi (LKF) uuringu kohaselt on liikluskindlustuseta sõidukid tekitanud viimase viie aasta jooksul liikluses kahjusid ühtekokku 5,2 miljonit eurot.

Keskmine põhjustatud kahju on 2140 eurot, kuid igal aastal on liikluskindlustuseta sõidukite kahjujuhtumid ulatunud ka 60 000 euroni, teatas fond.

Igal aastal põhjustavad liikluskindlustuse poliisita sõidukid fondi teatel keskmiselt 500 liiklusõnnetust. Üle poole sellistest sõidukitest oli enne õnnetust juba üle kolme kuu kindlustamata.

"Ligi veerandi õnnetuste puhul on tõenäoline, et liikluskindlustus puudus hooletusest ja kindlustuskaitseta sõidukiga liigeldi sellest ise teadmata. Üha enam tekitavad probleeme välismaiste registreerimismärkidega Eestis liiklevad sõidukid, mis kuuluvad küll Eesti elanikele, kuid ei ole enam üheski riigis arvel ning neil puudub ka liikluskindlustus," kommenteeris fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernits

Liikluskindlustuseta sõidukitega tekitatud liikluskahjud korvab kannatanule kindlustusandja või liikluskindlustuse fond, kuid kahju nõutakse süüdlaselt seaduse järgi tagasi. Üldjuhul on kindlustamata sõiduki kasutaja nooremapoolne inimene, tüüpiline liikluskindlustuse poliisita kahju põhjustanud sõiduk on 14 aastat vana sõiduauto.

Liikluskindlustuse fond on enda teatel alustanud koostööd politsei- ja piirivalveameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et otsida viise järelvalve tõhustamiseks liikluskindlustuseta liiklejate üle, ennekõike kindlustuskatte automaatkontrolli juurutamiseks teedel.

Liikluskindlustuse fond on liikluskindlustuse seaduse nõudel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita garantiifondi rolli ning hallata liikluskindlustuse registrit. Garantiifond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukite poolt põhjustatud kahjud.

Samuti kogutakse vahendeid olukordadeks, kui kindlustusandja ei ole võimeline kannatanute nõudeid rahuldama maksejõuetuse tõttu.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD