Raplamaal Märjamaa vallas Orgita külas süttis esmaspäeva keskpäeval suur rehvihunnik ning kuna rohkelt mürgist suitsu tekitanud põlengu kustutamist raskendas tugev tuul ja kuum ilm, kulus päästjatel leekide summutamiseks ligi viis tundi.

Häirekeskus sai virnadesse ladustatud rehvide süttimisest teate kell 12.54. Umbes 150 ruutmeetri suurusel alal põles viie meetri kõrgune rehvihunnik, millest tuli paksu musta suitsu ning paistis leeke. Kuna põlevate rehvide suits oli mürgine, kasutasid päästjad hingamisaparaate ning töötasid vahetustega. Neli paakautot tõid kustutusvett lähedalasuvast karjäärist. Kusutamist raskendas tugev tuul ning kuum ilm.

Päästjad said tulekahju kontrolli alla kell 15.27 ning põleng loeti likvideerituks kell 17.43.

Põleva rehvivirna lähedal asuv mets sai kuumakahjustusi, selle süttimist suutsid päästjad aga vältida.

Põlengupaigal töötasid päästjad Rapla, Märjamaa, Järvakandi, Risti, Pärnu -Jaagupi komandodest ning Laukna, Valgu ja Lokuta vabatahtlikud päästjad.

Tulekahju tekkepõhjuse selgitab menetlus.

bns

Eesti Punane Rist alustas vabatahtlike annetuste kogumist Lõuna-Venemaa Krasnodari krai üleujutuse tagajärjel kannatada saanud inimeste toetuseks.

Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi ütles BNS-ile, et eelkõige on üleujutuspiirkonnas vajadus majapidamistarvete, hügieenivahendite ja desinfektsioonivahendite järele.

Venemaa Punase Risti esmaspäeva pärastlõunaste andmete kohaselt on kannatada saanud enam kui 5000 majapidamist, hävinud on 254 hoonet. Krõmski linnas on peavarjuta 656 inimest.

Annetusi saab teha Eesti Punase Risti Swedbanki kontole 1180001436 ja SEB Panga kontole 10220039608010 märgusõna all "Kubani üleujutus". Annetused lähevad Venemaa Punase Risti kaudu kannatanute vajaduste katmiseks.

Lõuna-Venemaal on loodusõnnetuses hukkunud vähemalt 171 inimest. Paduvihmadest tingitud üleujutustes on enim kannatada saanud 57 000 elanikuga Krõmski linn ja rajoon. Krõmsk asub 2014. aasta olümpialinnast Sotšist 200 kilomeetrit loodes.

bns

Reformierakond sai tänavu teises kvartalis annetusi kokku üle 10 000 euro, liikmemaksu kogus partei kolme kuuga üle 4000 euro.

Reformierakond kogus tänavu teises kvartalis annetusi kokku 10 688 eurot ja 67 senti, suurima summa ehk 4000 eurot annetas Jüri Eerik, selgub selgub erakonna teise kvartali annetuste aruandest.

Ettevõtja Viljar Arakas andis Reformierakonnale teises kvartalis 3000 ning endine riigikogu liige, praegu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed juhtiv Tatjana Muravjova ja Nikita Podžuk kumbki 1000 eurot. Podžuk tegi oma annetuse viies võrdses osas.

Riigikogu liige Margus Hanson andis parteile 600 eurot ning riigikogu liige Remo Holsmer 300 eurot.

Ülejäänud annetused jäid alla 300 euro.

Liikmemakse kogus Reformierakond tänavu teises kvartalis 4034 eurot ning riigieelarvest sai erakond selle ajavahemiku jooksul kokku 440 558 eurot ja 49 senti.

bns

Vene president Vladimir Putin tegi ettepaneku lihtsustada uuesti kodakondsuse eeskirju neile inimestele, kes on ise või kelle vanemad olid Nõukogude Liidu kodanikud.

Putin ütles esmaspäeval Moskvas Vene välisesinduste juhtidega kohtudes, et reegleid võib lihtsustada koguni tsaaririigi kodakondsusega inimeste järeltulijaile.

"Alaliselt välismaal elavate kaasmaalaste küsimus tuleks põhjalikult ümber hinnata. Paljud tahaksid oma ajaloolisele isamaale kasulikud olla, seda toetada, ning meie diplomaatilised välisesindused alahindavad mõnikord seda soovi ega ole oma tööd selles olulises valdkonnas ümber orienteerinud," ütles Putin.

Lihtsam menetlus Vene kodakondsuse saamiseks kehtis 15 aastat, kuni 1. juulini 2009. See kehtis inimestele, kes olid pärit endistest nõukogude vabariikidest ja olid hiljemalt 1. juuliks 2002 saanud alalise elamisloa.

Kehtiva korra järgi saavad kodakondsuse lihtsamini need inimesed, kes on elanud endistes nõukogude vabariikides, kuid ei ole kohalikku kodakondsust saanud, kelle vanemad on Vene Föderatsiooni kodanikud või kes on saanud Venemaal pärast 2002. aasta 1. juulit ametialase või kõrghariduse.

bns