Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginteri hinnangul saaks riigikogu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) ratifitseerida vaid siis kui seda toetab ka rahvas.

Ginter ütles BNS-ile, et riikohtu otsus on pikk ja põhjalik. Ühe olulise aspektina tõi ta välja, et riigikohus ei ütle oma otsuses, et õiguskantsleri tõstatatud probleeme ei esine. "Kuid märgib, et vajadus ESM-i järgi on piisavalt suur kaalumaks üles kantsleri taotluse."

Ginter märkis, et arvestades seda, mida 2003. aastal rahvahääletusel inimestele lubati, saaks riigikogu ESML-i ratifitseerida vaid siis, kui seda toetab rahvas.  

Kuivõrd ESML ei kuulu Euroopa Liidu õigusse, ei ole Ginteri sõnul kohane laiendada sellele 2003. aastal rahva poolt antud mandaati. Kuna 2003. aasta põhiseaduse täiendamine hõlmas üksnes Euroopa Liitu astumisel sõlmitavat lepingut, tuleb korraldada järgmiste Euroopa Liidu olemust muutavate lepingutega liitumiseks uus rahvahääletus, põhjendas Ginter.    

"Pall on riigikogu käes. Riigikohus ei ole aga andnud neile rohelist kaarti," ütles Ginter.

Kui riigikogu otsustab ratifitseerida ESML-i, siis riigikohtu otsuse kohaselt sellega riigikogu otsustab Eesti riigile varalise kohustuse võtmise, selgitas Ginter.

Riigikogu finantspädevuse riive tuleneb ESML-ist tulenevate kohustuste hilisemast võimalikust realiseerumisest, kui Eesti peab maksma osa või ka kogu sissenõutava kapitali, kuni 1,1532 miljardit eurot ESM-ile. Riigikohtu üldkogu arvates ei muuda lepingu ratifitseerimisel riigikogu finantspädevuse riivet intensiivseks ainuüksi see, et tegemist on suure varalise kohustusega.

Riikohus jäi aga seisukohale, et kuna hädaabimenetluses antakse finantsabi üksnes rangetel tingimustel ning otsuse ettevalmistamisel osalevad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga käsutuses olevad põhjalike erialateadmistega isikud, ka Eesti Panga president, siis see leevendab ohtu Eestile.   

Lisaks peaks ESM-ga liitumine võimaldama ka Eestil tulevikus sealt abi saada. Ginter märkis, viidates õigusteaduslikus ajakirjas Juridica avaldatud artiklile, et Eesti ESM-i tehtud sissemaksed ei anna reaalselt tagatist abi saamiseks olukorras, kus Eesti on küll finantsraskustes, kui see ei ohusta euroala finantsstabiilsust tervikuna.  

Riigikohus märkis, et riigikogu saab vähendada enda finantspädevuse ja Eesti finantssuveräänsuse riive intensiivsust, mis tuleneb sissenõutava kapitali sissenõudmisest. Riigikogul on õigus võtta varalisi kohustusi, kuid ka õigus otsustada selle üle, kuidas ja milliste vahenditega võetud kohustust hiljem täidetakse.

Põhiseadusega võib kooskõlas olla mitu erinevat kohustuste täitmise viisi ning seadusandja hilisemad valikud varaliste kohustuste täitmisel alluvad kohtulikule järelkontrollile.

Riigikohtu üldkogu jättis oma neljapäevase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) artikli neli lõige neli põhiseadusega vastuolus olevaks.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul võib olla võimalik ESM-i liitumislepingu ratifitseerimine riigikogus augusti alguses.

ESM loodetakse käivitada juulis ning esmaspäeval valiti seda juhtima sakslane Klaus Regling, kes on praegu Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) juht. Eesti osalus ESM-is on 0,186 protsenti ehk kokku ligi 1,3 miljardit eurot.

bns

Heliteoseid loata levitanud Kristjan Luik peab hüvitama muusikaloojatele ligi 8000 eurot, kuna tema süüdimõistmine jõustus lõplikult.

Tänavu veebruari keskel leidis Harju maakohus, et 26-aastase Kristjan Luige süü heliteoste loata reprodutseerimises levitamise eesmärgil on tõendatud ning paslik karistus talle on kaheksakuuline tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi rahuldas kohus ligi 8000 euroni ulatuvad tsiviilhagid. Nii tuleb Luigel maksta Eesti Autorite Ühingule 2046 eurot, Terminaator Music OÜ-le 2013, Tartu Kontserdikorralduse OÜ-le 1491, Tajo Kadajasele 82, Marko Atsole 777, Mare Kaljustele 980, Crunch Industry OÜ-le 25, Alen Vezikole 482 ja Varnja Maja OÜ-le 25 eurot.

Samuti peab ta tasuma kannatanute kulud kriminaalmenetluses, mis ulatuvad ligi 2800 euroni.

Luik viis süüasja Tallinna ringkonnakohtusse, kuna pidas tema vastu suunatud tsiviilnõudeid liialt suureks. Teise astme kohus jättis tema apellatsioonkaebuse siiski rahuldamata ning maakohtu otsus jäi jõusse. Juunis jõustus ringkonnakohtu otsus lõplikult.

„Esitatud tsiviilhagide osas leidsid kohtud, et need on esitatud Kristjan Luik suhtes kõige soodsamatel tingimustel,“ selgitas kohtus fonogrammitootjaid esindanud vandeadvokaat Kaido Uduste. „Olen sellega täielikult nõus. Oluline on ka see, et kahjuhüvitis mõisteti mitte Kristjan Luige poolt üleslaetud piraatkoopiate arvu järgi, vaid selle järgi, kui palju iga sellist piraatkoopiat seejärel alla laeti. Pean kohtute sellist otsust väga õiglaseks ja mõistlikuks,“ lisas Uduste.

Süüdistuse järgi laadis Kristjan Luik 2008. aasta septembrist kuni järgmise aasta aprillini veebiportaali http://orkut.planet.ee üles mitmete tuntud Eesti muusikute heliteoseid, et teised saaksid neid alla laadida. Nii said soovijad tasuta nautida Toomas Anni, Anne Veski, Koit Toome, Alen Veziko ja Kihnu Virve ning ansamblite Monitor, Metsatöll, Anmatino, Popidiot ja Suisapäisa loomingut.

Ühtlasi pani Luik levitamise eesmärgil veebiportaali http//thepiratebay.org üles ansambli Tanel Padar & The Sun albumi Unisex, Chalice albumi Supervõimed ja Koit Toome albumi Allikas.

bns