Eesti looduslike merevaigu leiukohtade kaardistamisega tegelev arheoloogiadoktorant Mirja Ots veendus eelmisel nädalal oma silmaga, et ka Saaremaa lõunaranniku lähistel asuval Allirahul leidub merevaiku, kirjutab Saarte Hääl.

“Merevaik oli väga hea kvaliteediga,” ütles Saarte Häälele Mirja Ots ning tunnistas, et on käigu tulemustega rahul. Tema sõnul olid tükikesed küll väikesed, nii 1–2 sentimeetri suurused, kuid uurimismaterjalina on seegi piisav. Ots märkis ka, et tegu oli hea kvaliteediga merevaiguga.

“Oma loomulikus keskkonnas merevees olles säilib merevaik kõige paremini. Õhuhapnikuga kokku puutudes hakkab see aeglaselt, ent järjekindlalt tumenema ja lõpuks kattub ka tuhmi tumeda koorikuga,” selgitas merevaigu leidumist Eestis uuriv Ots ja lisas, et just taolise väljanägemisega on olnud mitmed Saaremaa muististelt avastatud arheoloogilised esemed.

Otsa sõnul on teatmeteostes merevaigu leiukohtadena seni mainitud Saaremaal asuvat Kihelkonnat ja Pärnumaal asuvat Häädemeestet. Siiski ei ole kusagil mainitud, millised on olnud kogused ja millel üleüldse põhinetakse. Samuti ei ole tehtud ka mingeid põhjalikumaid uuringuid, kirjutab Saarte Hääl.

“Tegelikult ei oska keegi päris täpselt meie kohaliku loodusliku merevaigu leidumise ja päritolu kohta selgitusi anda,” rääkis Ots ja avaldas lootust, et just selles liinis suudabki ta oma doktoritööga veidi rohkem selgust majja tuua.

Töö, mida Ots koostab, kannabki nimetust “Merevaikesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis kiviajast uusajani”. Töö tarbeks oligi vaja uurida, kust oli siinsetel elanikel erinevatel ajalooperioodidel võimalik merevaiku hankida. “Hetkel on küll veel vara lõplikke järeldusi välja tuua,” oli Ots kindel.

bns

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sulges möödunud pühapäeval külastajatele Ida-Virumaal Tärivere mäel asuva Iisaku vaatatorni, mille ühe pehkima hakanud jala olid sipelgad torni püsimist ohustavaks närinud, kirjutab Põhjarannik.

“Ega sipelgad terve ja kõva puu peale ei roni, nii et see palk pidi olema kergelt pehkinud,” ütles RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

RMK loodushoiuinimesed käivad vaatetorni igal nädalal üle vaatamas. “Vaatame visuaalselt ja kontrollime poltühendusi. Kaks aastat tagasi tegime põhjalikuma kontrolli ja ka täieliku immutamise. Mõni nädal tagasi tundus ühel palgil olevat kahtlane koht: pealmise kihi oli lahti löönud, mis annab märku, et kõik pole enam korras. Tegemist oli venituspalgiga, mis torni püsimist ei ohusta. Siis aga tekkis meil kahtlus, kas mõni palk on veel kergelt pehkinud ja asusime põhjalikumalt kontrollima. Leidsime veel mõned sellised venitused ja diagonaalid, mis samuti ohtlikud ei ole, aga kui tugipostideni jõudsime, oli seal sama olukord. Tugipostid vastutavad torni püsimise eest ja seetõttu otsustasime torni sulgeda," selgitas Juuse Põhjarannikule.

Juuse kinnitas, et teised tugipostid on tugevad: “Ainult ühes on mädanik oma töö teinud ja sipelgad kaasa aidanud. Aga ega see taburet kolmel jalal püsi, nii et ohutuse huvides pidasime vajalikuks torni sulgeda. Tõsi, torn on projekteeritud ja ehitatud nii, et kui üks jalg alt ära läheb, siis ümber see ei kuku. Küll aga vajuks torn sel juhul kreeni ning rebiks puruks teisi diagonaale ja venitusi.”

Torn piirati ohutuslindiga ja jalamile paigaldati ohtlikkusest teavitav tahvel. Et ka uljaspead hoiatust tõsiselt võtaks, eemaldati torni allosast ühe platvomi jagu trepiastmeid, kirjutab Põhjarannik.

Juuse tellis tornile kiirkorras ekspertiisi ja juba neljapäeval käisid tehnikaülikooli inimesed kohapeal torni vaatamas. Eksperthinnang koos soovitustega, kuidas edasi toimida, peaks valmima tuleva nädala teiseks pooleks. “Senini ei tee me mingeid plaane, kindlasti pakuvad eksperdid ka oma lahendusi välja. Kindlasti tahame, et see torn säiliks,” ütles Juuse.

Ida-Virumaa looduslikult kõrgeimas punktis – 94 meetrit merepinnast – asuv vaatetorn ehitati Iisaku valla ja RMK ühisettevõtmisena ning EASi toetusega aastatel 2001-2002. Heinar Juuse sõnul on selliste tornide eluiga umbes 15 aastat.

Saaremaa Salme valla Lõu küla elanik püüdis reede hommikul kohalikust lahest ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila, kelle näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid, kirjutab Saarte Hääl.

“Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Egon Sepp Saarte Häälele.

Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma.

Eesti mereinstituudi ihtüoloogi Markus Vetemaa sõnul ei maksa karta, et ümarmudil kõik teised kalad välja suretab. “Pigem on tegemist sellise sisserändajaga, keda tuleb tõsiselt võtta, sest ta vallutab tõesti suhteliselt suure tüki rannamere ökosüsteemist," selgitas ta Saarte Häälele.

Ümarmudil võtab kindlasti ära mingi osa emakala ja lesta toidust, kuid 5–10 sentimeetri pikkused noored kalad on ise heaks toidubaasiks haugile ja tursale. Rääkimata sellest, et tegemist on ka inimesele hea söögikalaga.

Vetemaa sõnul pole mitte mingisugust lootust ümarmudilast lahti saada. Maailmameredest ei ole tuua ühtegi näidet, kus oleks tekkinud võõrkala, saavutanud oma arvukuse ja inimene oleks tema vastu lahenduse leidnud. “Peame leppima, et ta on meile haruldane ja uus, aga paarikümne aasta pärast on ümarmudil meie lastele tavaline kala,” sõnas Vetemaa, tuues paralleele 20 aastat tagasi kohalikes vetes avastatud hõbekogrega, kes on nüüd saanud igapäevaseks ja tavaliseks kalaks.

Narva-Jõesuus kiiresti populaarsust koguvast nudistide rannast sai alasti kohalike ja poolalasti turistide võitlustander ning konflikti pidid sekkuma ka politseinikud, kirjutab Põhjarannik.

Venemaalt Narva-Jõesuusse puhkama tulnud ja möödunud laupäeval randa läinud perekonnale ei meeldinud täiesti alasti inimeste naabrus. Nudistide ranna eestvõitleja Eduard Kostini sõnul hakkas kell 11.30 üks tundmatu kangutama nudistide ranna sildiga posti. “Kaks alalist nudistide ranna kasutajat astusid noormehele ligi ja palusid sildi kangutamine lõpetada. Sildid on üles seatud puhkealade piiritlemiseks, need selgitavad, kus ollakse päevitusriietes ja kus ilma,” selgitas Kostin.

“Selgus, et noormees, tema sõbranna, ema ja nooruke õde, kõik päevitusriietes, seadsid end sisse nudistide ranna piirkonnas, mille reeglid keelavad päevitusriideid kanda. Randa satub tihtipeale päevitusriietega inimesi. Mõnel võtab harjumine pisut aega ja nad heidavad viimasedki riided seljast, nagu selles rannas kombeks," rääkis Kostin Põhjarannikule.

Kostin püüdis külalistele viisakalt selgitada käitumisreegleid, kuid sai vastuseks hulgaliselt etteheiteid ja solvanguid. “Seltskond oli tulnud Venemaalt ja neile kuulub aianduskrunt samas aianduskooperatiivis, mis üritas paari aasta eest nudistide randa sulgeda,” lisas Kostin.

Kell 12.40 saabus politseipatrull, kellelt oodati olukorrale lahendust. Narva politseijaoskonnast kinnitati Kostini sõnu. “Umbes 40 minutit püüdsid politseinikud külalistele selgitada, et rand on ametlik ja kui neile ei meeldi alastikultuuri viljelejad, võivad nad minna sellest rannaalast eemale ning säästa nii oma hella psüühikat.”

MTÜ Nude Association käsutuses on 400 meetrit liivaranda Narva-Jõesuu piiril, mida kinnitab linnavalitsusega sõlmitud leping. Leping ei näe ette mingeid rahalisi väljamakseid, vaid ainult nõuet, et nudistide ranna piiril oleksid sildid, rand hoitaks puhas ja jälgitaks õiguskorda.