Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sulges möödunud pühapäeval külastajatele Ida-Virumaal Tärivere mäel asuva Iisaku vaatatorni, mille ühe pehkima hakanud jala olid sipelgad torni püsimist ohustavaks närinud, kirjutab Põhjarannik.

“Ega sipelgad terve ja kõva puu peale ei roni, nii et see palk pidi olema kergelt pehkinud,” ütles RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

RMK loodushoiuinimesed käivad vaatetorni igal nädalal üle vaatamas. “Vaatame visuaalselt ja kontrollime poltühendusi. Kaks aastat tagasi tegime põhjalikuma kontrolli ja ka täieliku immutamise. Mõni nädal tagasi tundus ühel palgil olevat kahtlane koht: pealmise kihi oli lahti löönud, mis annab märku, et kõik pole enam korras. Tegemist oli venituspalgiga, mis torni püsimist ei ohusta. Siis aga tekkis meil kahtlus, kas mõni palk on veel kergelt pehkinud ja asusime põhjalikumalt kontrollima. Leidsime veel mõned sellised venitused ja diagonaalid, mis samuti ohtlikud ei ole, aga kui tugipostideni jõudsime, oli seal sama olukord. Tugipostid vastutavad torni püsimise eest ja seetõttu otsustasime torni sulgeda," selgitas Juuse Põhjarannikule.

Juuse kinnitas, et teised tugipostid on tugevad: “Ainult ühes on mädanik oma töö teinud ja sipelgad kaasa aidanud. Aga ega see taburet kolmel jalal püsi, nii et ohutuse huvides pidasime vajalikuks torni sulgeda. Tõsi, torn on projekteeritud ja ehitatud nii, et kui üks jalg alt ära läheb, siis ümber see ei kuku. Küll aga vajuks torn sel juhul kreeni ning rebiks puruks teisi diagonaale ja venitusi.”

Torn piirati ohutuslindiga ja jalamile paigaldati ohtlikkusest teavitav tahvel. Et ka uljaspead hoiatust tõsiselt võtaks, eemaldati torni allosast ühe platvomi jagu trepiastmeid, kirjutab Põhjarannik.

Juuse tellis tornile kiirkorras ekspertiisi ja juba neljapäeval käisid tehnikaülikooli inimesed kohapeal torni vaatamas. Eksperthinnang koos soovitustega, kuidas edasi toimida, peaks valmima tuleva nädala teiseks pooleks. “Senini ei tee me mingeid plaane, kindlasti pakuvad eksperdid ka oma lahendusi välja. Kindlasti tahame, et see torn säiliks,” ütles Juuse.

Ida-Virumaa looduslikult kõrgeimas punktis – 94 meetrit merepinnast – asuv vaatetorn ehitati Iisaku valla ja RMK ühisettevõtmisena ning EASi toetusega aastatel 2001-2002. Heinar Juuse sõnul on selliste tornide eluiga umbes 15 aastat.

Saaremaa Salme valla Lõu küla elanik püüdis reede hommikul kohalikust lahest ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila, kelle näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid, kirjutab Saarte Hääl.

“Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Egon Sepp Saarte Häälele.

Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma.

Eesti mereinstituudi ihtüoloogi Markus Vetemaa sõnul ei maksa karta, et ümarmudil kõik teised kalad välja suretab. “Pigem on tegemist sellise sisserändajaga, keda tuleb tõsiselt võtta, sest ta vallutab tõesti suhteliselt suure tüki rannamere ökosüsteemist," selgitas ta Saarte Häälele.

Ümarmudil võtab kindlasti ära mingi osa emakala ja lesta toidust, kuid 5–10 sentimeetri pikkused noored kalad on ise heaks toidubaasiks haugile ja tursale. Rääkimata sellest, et tegemist on ka inimesele hea söögikalaga.

Vetemaa sõnul pole mitte mingisugust lootust ümarmudilast lahti saada. Maailmameredest ei ole tuua ühtegi näidet, kus oleks tekkinud võõrkala, saavutanud oma arvukuse ja inimene oleks tema vastu lahenduse leidnud. “Peame leppima, et ta on meile haruldane ja uus, aga paarikümne aasta pärast on ümarmudil meie lastele tavaline kala,” sõnas Vetemaa, tuues paralleele 20 aastat tagasi kohalikes vetes avastatud hõbekogrega, kes on nüüd saanud igapäevaseks ja tavaliseks kalaks.

Narva-Jõesuus kiiresti populaarsust koguvast nudistide rannast sai alasti kohalike ja poolalasti turistide võitlustander ning konflikti pidid sekkuma ka politseinikud, kirjutab Põhjarannik.

Venemaalt Narva-Jõesuusse puhkama tulnud ja möödunud laupäeval randa läinud perekonnale ei meeldinud täiesti alasti inimeste naabrus. Nudistide ranna eestvõitleja Eduard Kostini sõnul hakkas kell 11.30 üks tundmatu kangutama nudistide ranna sildiga posti. “Kaks alalist nudistide ranna kasutajat astusid noormehele ligi ja palusid sildi kangutamine lõpetada. Sildid on üles seatud puhkealade piiritlemiseks, need selgitavad, kus ollakse päevitusriietes ja kus ilma,” selgitas Kostin.

“Selgus, et noormees, tema sõbranna, ema ja nooruke õde, kõik päevitusriietes, seadsid end sisse nudistide ranna piirkonnas, mille reeglid keelavad päevitusriideid kanda. Randa satub tihtipeale päevitusriietega inimesi. Mõnel võtab harjumine pisut aega ja nad heidavad viimasedki riided seljast, nagu selles rannas kombeks," rääkis Kostin Põhjarannikule.

Kostin püüdis külalistele viisakalt selgitada käitumisreegleid, kuid sai vastuseks hulgaliselt etteheiteid ja solvanguid. “Seltskond oli tulnud Venemaalt ja neile kuulub aianduskrunt samas aianduskooperatiivis, mis üritas paari aasta eest nudistide randa sulgeda,” lisas Kostin.

Kell 12.40 saabus politseipatrull, kellelt oodati olukorrale lahendust. Narva politseijaoskonnast kinnitati Kostini sõnu. “Umbes 40 minutit püüdsid politseinikud külalistele selgitada, et rand on ametlik ja kui neile ei meeldi alastikultuuri viljelejad, võivad nad minna sellest rannaalast eemale ning säästa nii oma hella psüühikat.”

MTÜ Nude Association käsutuses on 400 meetrit liivaranda Narva-Jõesuu piiril, mida kinnitab linnavalitsusega sõlmitud leping. Leping ei näe ette mingeid rahalisi väljamakseid, vaid ainult nõuet, et nudistide ranna piiril oleksid sildid, rand hoitaks puhas ja jälgitaks õiguskorda.

Parandamaks oluliselt Venemaa ja Eesti vahelist piiriületust, võtab Venemaa laupäevast Kunichnaja Gora - Koidula piiripunktis kasutusele GoSwift e-piirijärjekorra süsteemi, mis võimaldab vältida piiril järjekordades seismist ja läbida nii Venemaa kui Eesti piiripunktid keskmiselt ühe tunniga.

GoSwifti Eesti poolse juhi Hannes Plinte sõnul on tegu esimese Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise piiripunktiga, kus saab e-järjekorra alusel mõlemal suunal piiri ületada. Lähinädalatel liituvad kolmekuise e-piirijärjekorra süsteemi pilootprojektiga ka Shumilkino-Luhamaa ning Ivangorod-Narva piiripunktid.

„Täna on kindlasti ajalooline hetk, mida jälgitakse tähelepanelikult kogu Euroopas, mil esimeses Eesti ja Venemaa vahelises piiripunktis peaks kaduma kogu Euroopa ja Venemaa piiridel harjumuspärane vaatepilt kilomeetrite pikkustest piirijärjekordadest,“ selgitas Plinte.

Tema sõnul saab nüüdsest nii Eestist Venemaale kui ka Venemaalt Eestisse reisides ületada piiri ilma füüsilises järjekorras seismata. "See eeldab vaid oma sõiduki eelnevat registreerimist GoSwifti interneti kodulehel ja määratud ajaks piirile ilmumist. Süsteem käivitati tänu Venemaa riigiameti Rosgranitsa initsiatiivile ja sealsete ametnike ja juhtkonna abile. Rosgranitsa otsis piiriületajate elu mugavamaks tegemise vahendeid, sealt jõuti välja GoSwifti e-piirijärjekorra infosüsteemini. Nüüd pole Venemaalt Eestisse suundujatel enam vajadust maanteejärjekorras pikki tunde aega mõttetult surnuks lüüa ega bensuvedajatega järjekorras konkureerida,“ rääkis Plinte.

Tema sõnul puudutab e-järjekorrasüsteem nii sõiduautosid kui veokeid ja peaks oluliselt mugavdama äri- ja turismireisijate kahe riigi vahelist liikumist. „Tean isiklikult mitmeid soliidseid vene peresid, kes juba mõnda aega sellist piiriületuse võimalust ootasid, et saaks suvistel nädalalõppudel Pärnusse puhkama sõita ja taas esmaspäevaks tagasi tööle jõuda,“ rääkis Plinte.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp märkis, et GoSwifti e-järjekorra süsteem on praeguseks Eesti-Venemaa suunal toiminud juba aasta aega ja on ennast igati õigustanud. „Au meestele, kes on suutnud lahendada aastaid mureks olnud õudusolukorra, mida on telerist näinud ilmselt iga eestlane,“ rääkis ta.

Kuigi praegu on tegu vaid kolmekuise pilootprojektiga, avaldas Kuldkepp lootust, et süsteem jääb kehtima alatiseks. „Usun, et kui klientide rahulolu ametnikeni jõuab, veenduvad nad vajaduses süsteemiga jätkata,“ märkis ta.

Hannes Plinte sõnul pole välistatud, et esimestel nädalatel võib Venemaa piiril ette tulla üksikuid tõrkeid piiriületuse sujuvuses, sest ametnikele ja ületajatele on süsteem uus ja vajab harjumist. Seetõttu palub ta reisijatelt pikka meelt ja kannatlikkust. „Kui avasime sama süsteemi Eesti-Venemaa suunal eelmise aasta 1. augustil, siis kohtasime samuti tõrkeid, mis polnud peamiselt mitte infotehnoloogilised, vaid olid seotud inimeste töökorralduse muutusega.“ lausus ta. „Kuid 2-3 nädalaga võeti süsteem omaks ja hiljem pole probleeme ette tulnud. Küllap juhtub sama ka Venemaa poolel süsteemi juurutamisega.“

Aastas läbib Eesti ja Venemaa piiri kolmes piiripunktis üle 600 000 sõiduauto ja veoki.

GoSwift on e-piirijärjekorra infosüsteemi kaubamärk, mille taga seisavad Venemaa ja Eesti ettevõtted OÜ Girf ja OOO GoSwift.ru.