Kohaliku mehe poolt Hiiumaa Kõrgessaare valda püsti pandud Eiffeli torni koopia sai lõpuks ehitusloa, kirjutab Õhtuleht.

Jaan Alliksoo ehitatud 30 meetri kõrgust torni, mida igal aastal külastavad tuhanded turistid, peetakse ohtlikuks. Torn valmis 2007. aastal ning kohalik omavalitsus on varem nõudnud torni lammutamist. Nüüd sai torn lõpuks ehitusloa.

Ehitusloa saamiseks tegi projekti sümboolse tasu eest Eesti Projekt koostöös ühe Soome firmaga. Kõrgessaare vallavanema Jaanus Valgu sõnul on Alliksool aega kaks aastat, et torn muuta euronormidele vastavaks ja igati turvaliseks. Et nõudeid täita, tuleb Saksamaalt tellida kalleid trosse ja raudkonstruktsioone. Alliksoo hinnangul vajab ta kogu projekti elluviimiseks veel 100 000 eurot, vallavanema meelest kulub selleks rohkemgi.

Eesti Projekti endine juhatuse liige Ken-Voldemar Lehtpuu sõnul oli nende sooviks, et taoline huvitav asi ei kaoks. "Omanikul tuleb veel päris suur töö ära teha, et torn püsima jääks," nentis Lehtpuu.

Valgu sõnul võinuks Alliksool ehitusluba olla juba ammu, kui mees korrektsem ja aktiivsem oleks. "Kahjuks see torn on ohtlik. Ja ei saa mina kahel käel soovitada kellelgi sinna üles minna," ütles Valk. Vältimaks, et keegi end ohtu paneks ja torni roniks, on vallal Alliksoo kirjalik tunnistus, et sinna kedagi ei lasta.

Reedel suurendatud jõududega üle Eesti sõidukite kiirust mõõtnud politseinikud tabasid kokku 341 kiiruseületajat.

Reedel mõõtis politsei sõidukite kiirust kogu Eestis, seda nii asulasisestel kui ka asulavälistel teedel. Kokku avastati ligi 400 liiklusseaduse rikkumist, millest 341 olid kiiruseületamised, ütles politsei- ja piirivalveameti pressieisndaja BNS-ile. Pooled kiiruseületajast sõitsid lubatust kiiremini 20-40 km/h. 157 juhti ületas piirkiirust kuni 20 kilomeetri võrra ning 16 juhti 40-60 kilomeetri võrra.

Valdavas osas olid reeglite vastu eksijateks sõiduautode juhid, kümnel juhul mootorratturid ning kolmel veokijuhid.

Pressiesindaja nentis, et tabatud 341 kiiruseületajat on keskmiselt poole rohkem, kui tavapärase liiklusjärelevalvega reedesel päeval.

„Sõiduaja mõttes ei anna kiiruseületamine 10 km/h Eesti vahemaid arvestades olulist võitu. Küll tähendab see lisanduv kiirus, et ohuolukorras jääb reageerimiseks palju vähem aega ning sõiduki seisma saamiseks kuluv maa on tunduvalt pikem,“ ütles ameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar RihoTänak.

Juulikuu algusest on politsei avastanud 2116 kiiruseületamist.

Esmaspäeval algas ka maanteeameti liiklusohutuskampaania „Piirkiirusel on põhjus“, mis juhib tähelepanu kiiruse ületamisest tingitud ohtlike möödasõitude arvu kasvule ning asjaolule, et saavutatav aja kokkuhoid on tegelikult olematu.

bns

Maanteeamet alustas esmaspäeval liiklusohutuskampaaniat, mis on suunatud kuni 10 km/h piirkiiruse ületamist normaalseks pidavatele sõidukijuhtidele.

Kampaania hüüdlause on "Piirkiirusel on põhjus!" ning see juhib tähelepanu kiiruse ületamisest tingitud möödasõitude arvu kasvule ja asjaolule, et saavutatav aja kokkuhoid on tegelikult olematu.

Maanteeamet märkis, et igapäevaliikluses tähendab kiiruse ületamine 10 km/h võrra olulist möödasõitude arvu kasvu, millest omakorda saavad alguse paljud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused. Enda arvates ainult natukene kiirust ületavad juhid seavad piirkiirusel liikuvatest kolonnidest möödasõite tehes pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud.

Tühjal maanteel kulub kiirusel 90 km/h saja kilomeetri läbimiseks kuus minutit rohkem kui sama maa läbimiseks kiirusel 100 km/h. Reaalses elus on aja kokkuhoid oluliselt väiksem ja kiiruseületaja kulutab suure osa võidetavast ajast möödasõidu võimalust otsides, kolonni vahele tagasi trügides ja jälle uuesti üritades.

Suurem osa Eesti autojuhte ületab lubatud piirkiirust. Valikor Konsult OÜ viis mullu läbi küsitlusuuringu, millest selgub, et 74 protsendi Eesti autojuhtide hinnangul on lubatud piirkiiruse ületamine kuni 10 km/h võrra normaalne. Sisuliselt tähendab see, et igale piirkiiruse märgile liidetakse mõttes 10 juurde ning käitutakse vastavalt.

bns

Lõuna prefektuuri politseinikud said Viljandimaal Pilistveres Soome noorte leerilaagris osalenuid relvaga ähvardanud mehega kontakti ning kutsusid ta ütlusi andma.

Ametivõimud määrasid aja, mil mees peab tulema menetlustoiminguteks kohapeale ütlusi andma. Tegemist on kahekümnendates eluaastates mehega, ütles prokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin BNS-ile.

Politsei käivitas neljapäeval Viljandimaal Kõo vallas Pilistveres toimunud relvaga ähvardamise juhtumi asjaolude uurimiseks kriminaaluurimise. Merzini sõnul võttis politsei menetluse käivitamisel aluseks karistusseadustiku paragrahvi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist ja võib kohtus süüdimõistmise tuua kaasa kuni viieaastase vangistuse. Kannatanutelt on ütlused võetud ja praegu tegeleb politsei aktiivselt juhtunu uurimisega..

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul pidas politsei ähvardamises kahtlustatava mehe eelmise nädala neljapäeval vahetult pärast vahejuhtumit kinni. "Paraku õnnestus mehel avada politsei patrullauto uks ja põgeneda. Sündmuskohal oli ka teisi osapooli, kellega politseinikud sellel hetkel tegelesid," selgitas Peitel BNS-ile.

Iltalehti kirjutas, et Pilistveres ähvardas mees möödunud nädala lõpus Soome leerilaagri rühmajuhte ja tulistas relvast õhku. Lehe andmetel leidis vahejuhtum aset Pilistvere kaupluses, kus segase oleku ja ähvardava käitumisega mees haaras kinni soomlannast Siuntio koguduse leerilaagri rühmajuhi käsivarrest. Tüdrukuga kaasas olnud poiss üritas teda kaitsta, mispeale haaras mees poisist kinni ja surus tema otsmikule püstolitoru.

Kuna noored ei saanud aru, mida mees tahtis, pakkusid nad talle inglise keeles oma telefone ja raha.

Kohale sattunud teine eesti mees suutis ründaja noortest lahti tirida, kuid ühe leerilapse lähedase kinnitusel tulistas mees õhku, kui noored ära jooksid.

Rühmajuhid ise ei soovinud juhtunut kommenteerida. Nad on Iltalehti teatel suures šokis ja katkestasid leerilaagri.

Siuntio kirikuõpetaja Ismo Turuneni sõnul on kõigi laagris viibinud lastega vesteldud ning nende vanemad on juhtunust teadlikud. Seni on kirikuõpetaja sõnul Pilistveret peetud rahulikuks kohaks ning leerilaager kestab seal edasi.

BNS