USA kohus mõistis Eesti kodaniku kolmapäeval seitsmeks aastaks vangi seoses enam kui 240 000 krediitkaardinumbri varguse või müügiga, ütlesid ametnikud.

Justiitsministeeriumi teatel mõistis 28-aastase Aleksandr Suvorovi New Yorgi Central Islipi kohtus vangi USA ringkonnakohtu kohtunik Sandra Feuerstein.

USA kohtute ajaloo kõige ulatuslikuma kaardipettuse juhtumis käsitletud jõugu juhi Albert Gonzaleze kaasosaline Suvorov tunnistas end 2009. aastal süüdi krediitkaardiandmete varguses. Suvorov häkkis end 2008. aastal restoraniketi Dave & Buster haldusarvutitesse ja kandis Eestisse restorani rohkem kui 5000 kliendi krediitkaartide numbrid.

Skeemi alusel varastati kokku üle 80 000 krediitkaardinumbri.

Suvorov tunnistas end 2011. aasta novembris süüdi ka enam kui 160 000 varastatud krediitkaardinumbri müümises USA salateenistuse salaagendile.

Suvorovile tehti korraldus tasuda hüvitistena 675 000 dollarit ja trahvina 300 000 dollarit.

Kohtu dokumentide kohaselt seadsid Suvorov, Gonzalez ja kolmas isik üles skeemi restorani andmebaasi, mis saatis krediitkaardiandmed Ukrainas asuvale kaasosalisele. Nii saadi ligipääs restoraniketi Dave & Buster 11 restoranile ja koguti kokku 81 005 krediitkaardi numbrid.

Gonzalezele mõisteti 2010. aasta märtsis 20-aastane vangistus tema osaluse eest skeemis, aga samuti muude häkkimiskuritegude eest.

Türgi võimud vahistasid ukrainlase Maksim Jastremski seotud süüdistuste alusel 2007. aastal ning sealne kohus mõistis talle 30-aastase vangistuse, teatas justiitsministeerium.

Eraldi juhtumis, mis leidis aset USA California osariigis, püüdsid Suvorov ja kaasosaline müüa enam kui 160 000 varastatud krediitkaardi numbrit San Diego ostjale, kes oli samuti salaagent. Suvorov tabati 2008. aastal Saksamaal, mille võimud andsid ta USA-le välja.

"Härra Suvorov osales skeemis, et müüa tuhandeid krediitkaardinumbreid, mis olid varastatud pahaaimamatutelt tarbijatelt," ütles abijustiitsminister Lanny Breuer. "Arvutihäkkerid nagu härra Suvorov tüssavad ettevõtteid ja inimesi, kujutades endast tõsist ohtu nende finantsstabiilsusele. Tänane kohtuotsus saadab selge sõnumi, et välismaal tegutsevad küberkurjategijad saavad oma kuritegude eest karmilt karistada."

Õiguskantsler Indrek Teder analüüsis Tallinna vangla vangi kaebust juuksuriteenuse osutamise kohta ja saatis Tallinna vanglale soovituse võimaldada kinnipeetavatele juukselõikust vähemalt iga kahe ja poole kuu järel.

"Täidesaatva riigivõimu asutusena ei saa vangla seada inimeste põhiõiguste ja -vabaduste järgimise kohustust sõltuvusse vangla ressursside piisavusest või nende ebapiisavusest. Seetõttu pidasin vajalikuks pöörduda Tallinna vangla direktori poole soovitusega võimaldada igal juhul Tallinna vangla kinnipeetavatele juuksuriteenuse kasutamist mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt sellise sagedusega, et juuksuriteenust soovivate kinnipeetavate kahe juuksuriteenuse kasutamise korra vahele ei jääks pikem ajavahemik kui 2,5 kuud," märkis Teder kirjas juuksuriteenuse kohta avalduse teinud vangile.

Õiguskantsler asus juuksuriteenuse kättesaadavust analüüsima tänavu märtsis, kui Tallinna vangla vang saatis talle avalduse juuksuriteenuse vähese kättesaadavuse kohta Tallinna vanglas. Järelepärimisest Tallinna vanglale selgus, et vang ei saanud juuksuri juurde kokku ligi kolme kuu vältel. Vang sai juukselõikust tänavu 16. jaanuaril ning järgmine kord pääses ta juuksuri juurde 9. aprillil. Tallinna vangla direktor põhjendas nii pikka pausi vangla väheste ressurssidega.

Teder asus menetluse tulemusel seisukohale, et kuigi ligi kolmekuuline juuksuriteenuse vaheline periood ületab mõistliku aja piiri, ei ületa kolmekuuline juuksurikülastuste paus tema õigusi niivõrd intensiivselt, et see oleks inimväärikust alandav. Teder võttis arvesse ka asjaolu, et kolmekuuline paus oli ühekordne ja sellele eelneva aasta jooksul pääses vang juuksuri juurde kümme korda.

Lõuna prefektuuril on kavas seoses eeloleval reedel ja laupäeval Valga-, Tartu-, Võru- ja Põlvamaa teedel toimuva Baltikumi suurima autospordisündmuse Rally Estoniaga tihendada liikluskontrolli.

Lõuna prefektuuri kinnitusel on varasematel aastatel ralliüritus Lõuna-Eesti käänulisi ja kitsaid teid ning tihedat liiklusvoogu arvestades möödunud liikluses tõsisemate vahejuhtumiteta. Rallile tulevate sõidukijuhtide ja pealtvaatajate turvalisuse ning liiklusdistsipliini tagamiseks toetavad ralli korraldajaid ka tänavu tavapärasest arvukamad politseipatrullid ja abipolitseinikud, samuti kolleegid Läti politseist.

Valitsus arutab neljapäeval korralduse eelnõu, millega pikendatakse elektriautode toetusskeemi kuni 2014. aasta lõpuni ning toetatavasse mudelivalikusse lisanduvad elektripistikust laetavad hübriidautod.

Valitsuse korralduse muutmine on tingitud Eesti riigi ning Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lubatud heitkogustega kauplemise kokkuleppe muutmisest, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Täpsemad tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

Pärast korralduse muutmist allkirjastab kokkuleppe muudatused keskkonnaminister.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas mullu juulis elektriautode toetuse määruse, mille alusel on võimalik elektriauto soetamiseks kuni 50 protsendi ulatuses toetust taotleda, toetusetaotlusi sai määruse kohaselt esitada kuni 2012. aasta 30. novembrini.

Eraisikutele ja juriidilistele isikutele antava toetuse suuruseks on kuni 50 protsenti auto ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 18 000 eurot auto kohta. Sellele lisandub veel 1000 eurot elektriauto laadija soetamiseks ja sellega seotud paigaldustöödeks. Orienteeruvalt annab riik toetust 500 elektriauto soetamiseks.

Algselt hõlmas toetus täiselektrilisi sõiduautosid, mille maksimumkiirus on suurem kui 60 kilomeetrit tunnis.

Elektriautode toetus tuleb Eesti riigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lepingu alusel süsinikdioksiidi kvoodi müügist saadud rahast. Lisaks soetab Eesti riik sama tehingu käigus üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku ja saab Mitsubishilt 507 elektriautot sotsiaaltöötajate kasutusse.