Valitsus kiitis oma neljapäevasel istungil heaks Hispaaniale pangandussektori ümberkujundamiseks finantsabi andmise tingimused, mille on kokku leppinud Hispaania valitsus Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).

Vastastikuse mõistmise memorandumi kavand, milles on sätestatud tingimused, esitatakse riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse avaldamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Programmi kestuseks on kavandatud poolteist aastat.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil, et memorandumit arutab reedel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja hiljem euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp telefonikonverentsil. "Sisulised ettevalmistused on tehtud, memorandumi allkirjastamine on tõenäoliselt kavas 24. juulil," ütles Ligi.

"Programm on piiritletud Hispaania finantssektoriga ja eelkõige on tegemist pankade rekapitaliseerimise toetamisega, kus Hispaania riskid on kõige suuremad," ütles Ligi. "Aga memorandum sisaldab ka ülekordamist, et Hispaania peab täitma oma ülemäärase eelarvepuudujäägi ja ka Euroopa semestri käigus pandud kohustusi."

Abi antakse algul Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu. "Mida kauem viibib ESM, seda suurem on ka Eesti osalus," viitas Ligi asjaolule, et Eesti osalus EFSF-is on protsendina suurem kui ESM-is. EFSF laenab abipaketiga raha Hispaania riigile, seda vahendab Hispaania valitsuse loodud varahaldusettevõte FROB, mille Hispaania valitsus on loonud riigi pangandussektori ümberkujundamiseks.

Kogu laenumaht on esialgse kava järgi kuni 100 miljardit eurot. "Aga endiselt on arvestus, et nii palju raha kokkuvõttes vaja ei lähe," ütles Ligi.

Pärast memorandumi allkirjastamist on kavas teha 30 miljardi eurone ettemakse. "Seda raha hoitakse Luksemburgis, kus EFSF asub," selgitas Ligi. Ägeda kriisi puhkedes võiks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga nõusolekul Hispaania seda raha kasutada.

"Praegu midagi sellist juhtunud pole," ütles Ligi. "Pankade rekapitaliseerimise plaane valmistatakse kauem ette."

Vahendeid võib EFSF eraldada Ligi sõnul muu hulgas enda väljastatavate võlakirjadena. "Kui EFSF laseb välja võlakirju, siis ka neid saab kasutada ka pankade kapitaliseerimiseks. EFSF-il on väga hea maine turgudel," selgitas Ligi. Hiljuti müüs EFSF võlakirju negatiivse intressiga, mis tähendab, et oma raha EFSF-i võlakirjades hoidjad maksavad fondile nende pealt intressi.

Ligi märkis, et Hispaanialt tagatiste nõudmine Eesti laenuosa eest tooks Eestile kaasa liigseid kulutusi. "Põhiline riigi tagatis on tema enda usaldväärsus ja rahandus-majanduspoliitika. Mis tahes muu tagatis on selle usaldusväärsusega seotud," ütles Ligi.

"Tagatis tähendab seda, et riik loobub intressituludest ja tagatisi saadakse 40 protsendi ulatuses kogu summale," selgitas Ligi. Lisaks on tagatiste saamise eelduseks kogu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kapitaliosa sissemaksmine kohe selle asemel, et seda tehtaks osade kaupa. "Hästi kulukas asi on see igaks juhuks tagatis, teadaes, et üldine tagatis on seesama koostöö, mida Hispaaniaga teeme memorandumi raames," ütles Ligi.

Memorandum saab osaliste allkirjad pärast seda, kui selle kiidab heaks euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp, kes arutab memorandumit reedel. Programmi kestus on 18 kuud ja selle edenemise ülevaatused toimuvad igas kvartalis.

Esimene, 30 miljardi eurone väljamakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) on Hispaaniale kavas teha kohe pärast memorandumi heakskiitmist. Valitsuse teatel on tegemist eelkõige finantsturgudele kindluse andmiseks ja erakorraliseks sekkumiseks vajaliku avansiga, mis jääb esialgu hoiule EFSF-i arvele Luksemburgis.

Memorandum näeb ette tingimused riigiabi saavatele Hispaania pankadele, samuti on memorandumis finantssektorit horisontaalselt hõlmavad tingimused, mille eesmärk on tugevdada regulatsiooni ja järelevalvet.

Samal ajal peab Hispaania vähendama eelarvepuudujääki ja täitma soovitusi makromajanduslike tasakaalustamatuste kaotamiseks Euroopa majanduspoliitika koordineerimise poolaasta raames.

Vastavalt Euroopa Ülemkogu juuni lõpus tehtud otsusele peaks abistamise edaspidi üle võtma Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), loobudes sealjuures eelisvõlausaldaja staatusest. Euroala rahandusministrid on kokku leppinud esimese, 30 miljardi eurose laenuosa eraldamises EFSF-ist. Kokku on programmi mahuks plaanitud kuni 100 miljardit eurot.

Vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu järgi vajab Hispaania majandus välisvõla jätkusuutlikule tasemele viimiseks järgmistel aastatel siirdumist püsivasse jooksevkonto ülejääki. Suured välisfinantseerimise vajadused suurendavad Hispaania majanduse haavatavust ning erasektori võlakoormuse vähendamine viitab sellele, et sisenõudlus jääb keskpikas perspektiivis väheseks.

Tänavu aasta lõpul peaks eelnõu järgi hakkama kehtima Hispaania pankadele nõue, et nende esimese taseme (Tier 1) kapitali suhtarv jõuaks üheksa protsendi tasemele hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Programmiga nähakse ette abiraha kasutamist abi vajavate Hispaania pankade kapitali suurendamiseks, samuti nõutakse tarvidusel pankade ümberstruktureerimisest ja nõrgemate pankade tegevuse lõpetamist. Pankade ja riigi saatus on üha tihedamalt seotud, kujutades negatiivse tagasiside nõiaringi, märgitakse eelnõus.

Pangad jagatakse vastavalt kapitalivajadustele nelja gruppi. Eelnõu nõuab väliskonsultandi hinnangu järgi nõrgemate pankade tegevuse lõpetamist kontrollitud moel, nii et sellega ei kaasneks vapustusi. Osa likvideeritavate pankade vara läheks kava kohaselt enampakkumistele, nii et elujõulised pangad võiks neid osta.

Programmi järelevalvesse on hõlmatud neljanda osapoolena ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mida varasemate abiprogrammide puhul pole tehtud.

Eelmise suvega võrreldes maksab suhkur poodides kümmekond senti vähem, suuremat hinnalangust lähiajal oodata ei ole, kirjutab Maaleht.

Leht märgib, et kui möödunud suvel vedasid eestlased kümnete kilode kaupa suhkrut Soomest, kus see oli poole odavam kui Eestis, siis tänavu pole seda mõtet teha, kuna hinnavahe on kõvasti vähenenud suhkru hinna kerkimise tõttu Soomes. Sealne hind on Eesti omast veidi madalam vaid madalama käibemaksu tõttu.

Emori juunikuine Euroopa riikide pealinnades tehtud hinnavõrdlus näitab, et odavaim oli suhkur Berliinis ja kalleim Kopenhaagenis, kus suhkrukilo maksis vastavalt 0,85 ja 1,34 eurot. Tallinnas maksis suhkrukilo 1,08 eurot, jäädes viis senti alla keskmise. Helsingis oli suhkru kilohind 0,99, Riias 1,12 ja Vilniuses 1,21 eurot.

Suhkru importimisega tegeleva OÜ Antomini juhatuse liige Roman Pukk ütles lehele, et suhkru hind on endiselt üleval ja langust ei ole oodata. "Teraviljal ja kõigil toiduainetel on hinnad tõusnud," lausus ta.

Suurima suhkruimportija OÜ Montemari müügijuhi Alo Süvari hinnangul jääbki suhkru uus hinnatase euro-ja-mõni-sent-peale kanti. "Hind jääb sel suvel suuresti samaks," prognoosis ta, märkides, et vaid sooduskampaaniate ajal võib suhkrukilo saada kätte vähem kui euro eest.

Kui maailmaturul maksab suhkur 537, siis Euroopa Liidus (EL) 710 eurot tonn. Selle üheks põhjuseks on EL-is kehtivad suhkrukvoodid, mille järgi võib toota umbes 85 protsenti liikmesriikides tarbitavast suhkrust. Ülejäänu pidi tulema liidust välja jäävatest riikidest, kellega EL-il on sooduslepingud, selgitas põllumajandusministeeriumi kaubanduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak lehele.

Nimelt käivitas Euroopa Komisjon mullu suvel vähendatud tollimääraga suhkru EL-i impordi, osast riikidest ei saanud aga loodetud kogust tollimaksuvaba suhkrut erinevatel põhjustel importida. Seetõttu toodi suhkrut sisse teistest riikidest, aga hinnale lisandusid tollimaksud, mis tegi suhkru kallimaks.

"Ilmselt on ka EL-i suhkrutehased hakanud seda ära kasutades hindu üles kruvima," märkis Nõlvak. Nii on suhkru tehastest väljamüügi hind tõusnud.

Leht kirjutab, et Eestis kõrgel püsiva suhkruhinna põhjus võib olla ka selles, et neis riikides, kus on suhkrutehased, on kaubandusketid sõlminud tehastega pikaajalised soodsama hinnaga lepingud, Eestis aga suhkrutehast ei ole.

Nõlvaku sõnul ei plaani Euroopa Komisjon viimaste andmete põhjal suhkru osas midagi rohkem ette võtta, kuna komisjoni huvi on tagada turu stabiilsus, mitte hinnalangus.

Ta lisas, et lähiajal pole suhkru hinnalangust oodata, kuid samas pole ka põhjust, miks hind peaks tõusma. Kolmandates riikides pole sel aastal kopsakat suhkruroosaaki oodata, kuna Brasiilias sadas liiga palju, Indias aga liiga vähe ning Austraaliat vaevab põud.

Suhkrukvootide süsteem kehtib aastani 2015. Kas sellega jätkatakse või mitte, pole praeguseks veel otsustatud, märgib leht.