Eestis on veebiabi teenuseid kasutanud ainult 13 protsenti netikogemusest häiritud lastest, mis näitab, et teenusepakkujad peaksid rohkem pingutama, selgub Tartu ülikooli (TÜ) teadlaste osalusel läbiviidava projekti EU Kids Online uuest aruandest.

Aruande järgi on iga viies Euroopa laps kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga, teatas TÜ BNS-ile. TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus lisas, et 22 protsenti Eesti 11-16 aastastest internetikasutajatest on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, 16 protsenti on käinud saitidel, kus vahetatakse kogemusi mõnuainete tarbimise kohta ning kaheksa protsenti on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist. Kõik need näitajad on ligikaudu kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest.

Kolmandik lastest, kes olid pöördunud interneti vihje- või abiliini poole, ei saanud probleemile lahendust. Lapsed olid teenusega rohkem rahul ebasobivast sisust teatamisel, vähem saadi abi küberkiusamise ja seksisõnumite saamise puhul. Veebipõhiseid abiteenuseid kasutavad agaramini tüdrukud, vaesematest peredest või psühholoogiliste probleemidega lapsed. “See näitab tõsist vajadust veebiabi teenuste arendamise ja kergemini kättesaadavaks tegemise järele,” ütles Kalmus.

Lapsevanemate käest küsiti, mis paneb neid oma lapse juures väga muretsema. Nii Euroopas üldiselt kui Eestis nimetasid 9-16 aastaste laste vanemad kõige sagedamini koolis edasijõudmist, liikluses vigasaamist, kuritegevuse ohvriks langemist ning kooli- ja küberkiusamist. Vanemlike murede esikuuikusse mahuvad ka internetis võõrastega kohtumine ja ebasobiva veebisisu nägemine. Tunduvalt vähem muretsevad vanemad laste alkoholi- ja mõnuainete tarbimise, politseiga pahuksisse sattumise ja seksuaalse tegevuse pärast.

Kalmuse sõnul paistavad Eesti lapsevanemad silma võrdlemisi muretu suhtumisega. “Kõigi nimetatud probleemide osas on murelike vanemate osakaal ligikaudu poole väiksem kui Euroopas keskmiselt. Ligemale pool Eesti lapsevanematest ei tunne muret ühegi küsitluses väljapakutud probleemi pärast, Euroopas tervikuna on muretuid vanemaid üksnes viiendik,” sõnas Kalmus.

Samas on lapsevanemate osavõtlikkus ja lapse internetikasutuse aktiivne juhendamine üliolulised, vähendades kõikides vanuserühmades tõenäosust, et laps puutub kokku mõne internetiriskiga.

bns

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjate poolt mullu novembri alguses operatsiooni "Ghost Click" käigus kinni peetud küberkurjategijate kasutatud pahavara maailmas suuri probleeme ei tekitanud, kuigi esmaspäeval lõppes kurjategijate loodud libaserverite tööshoidmise tähtaeg.

Küberkurjategijate poolt kasutatud DNSChanger nimeline pahavara suunas nakatunud arvutite võrguliikluse läbi kurjategijate kontrolli all olevate libaserverite, mis võimaldas kelmidel võrguliiklust täielikult kontrollida. Kokku võis kurjategijate tabamise hetkel olla nakatunud 4-8 miljonit arvutit, mis oleksid libaserverite sulgemisel jäänud ilma internetita. Seetõttu hoiti peamiselt USA-s asuvaid libaservereid sealse kohtu otsusega endiselt kasutuses, kuid juba kaks korda pikendatud kohtuorder lõppes sel esmaspäeval.

DNSChangeri probleemidega tegeleva töörühma andmetel oli pühapäeva seisuga maailmas 210 000 viirusega nakatunud arvutit, mis võinuks esmaspäeval pärast libaserverite tegevuse lõpetamist internetita jääda.

Küberturvalisusega tegelevad ettevõtted ei teatanud pärast esmaspäeval lõppenud tähtaega olulistest internetikatkestustest, vahendas AFP. Küberekspertide hinnangul suutsid interneti teenusepakkujad viia oma serverites sisse vajalikud muudatused või andsid oma klientidele vajalikud näpunäited oma arvutite viirusest puhastamiseks.

Küberturvalisuse ekspert Mikko Hypponen märkis, et kuigi pahavara tekitatud probleemid ei ole veel täielikult möödas, võib DNSChangeriga peetud võitlust pidada edukaks, kuna suurem osa internetiteenuse pakkujatest suutsid säilitada oma klientide arvutites internetiühenduse ka pärast libaserverite töö lõpetamist.

Internetiturvalisusega tegeleva ettevõtte SANS Security Institute esindaja Johannes Ullrich märkis, et kuna DNSChanger on suhteliselt vana viirus, siis tunneb selle praeguseks ära enamik viirusetõrjeprogramme. See on tema hinnangul üks põhjuseid, miks kardetud massilist internetita jäämist ei toimunud.

NASA küberturbe spetsialist Sean Zadig nimetas juunis Tallinnas toimunud küberturvalisuse konverentsil mullu novembri algul Eesti kodanike Vladimir Tšaštšini, Timur Gerassimovi, Dmitri Jegorovi, Valeri Aleksejevi, Konstantin Poltevi ja Anton Ivanovi kinnipidamiseni viinud Eesti ja USA õiguskaitseorganite ühisoperatsiooni parimaks näiteks õnnestunud rahvusvahelisest koostööst küberkuritegevuse tõkestamisel.

Politsei pidas kahtlustatavad operatsiooni käigus kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Küberkuritegudes kahtlustatavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30 000 eurost rohkem kui miljoni euroni.

Kokku osales mullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 Ameerika Ühendriikidest.

Kuuest operatsiooni käigus tabatud Eesti kodanikust kaks on juba USA-le välja antud ja neli on endiselt Eestis kohtu all. Andrei Taame nimeline Venemaa kodanik on jäänud seni tabamatuks.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni mullu novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Riigiprokuratuuri andmeil töötati praegu teadaoleva info kohaselt pahavara välja peamiselt Eestis ning selle loomisega seotud inimesed on kahtlustatavatena kinni peetud.

Kahtlustuse kohaselt tehti pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning rohkem kui 560 000 euro väärtuses.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on nii USA-s kui ka Eestis toimuva kriminaaluurimise raames lisaks mitmele eraisikule saanud juriidilise isikuna kahtlustuse ka Credit Union OÜ, mis veel mõni aeg tagasi pakkus rahahätta sattunud inimestele kiirlaenu. Paar kuud tagasi ilmus aga laenufirma veebilehele kiri, mille järgi on firma tegevus lõpetatud. Siis sattuski firma kriminaaluurimise alla ning selle arved on arestitud.

bns

Uuringufirma TNS Emor värskest seireuuringust selgub, et 79 protsenti eestimaalastest on kuulnud elektrituru konkurentsile avanemisest 1. jaanuaril 2013, viie kuuga on elanike teadlikkus kasvanud 15 protsendipunkti.

Uuringu kohaselt on teadlikkus elektrituru avanemisest kõrgem eestlaste ja kõrgharidusega inimeste seas, kes elavad eramajades. Võrreldes jaanuarikuuga on teadlikkus enim kasvanud 25–34-aastaste madalama sissetulekuga tarbijate hulgas ja väikelinnades, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kõige vähem olid TNS Emori andmetel informeeritud mitte-eestlased ja Virumaa elanikud, kellest kolmandik ei ole turu avanemisest veel kuulnud, selgub uuringust.

TNS Emori juhteksperdi Mari-Liis Eensalu sõnul on 65 protsenti tarbijatest jätkuvalt ekslikul arusaamal, et turu avanemine puudutab nii elektrienergiat kui võrguteenust.

Uuringu andmetel on elektritarbijate jaoks kõige olulisem see, milliseks kujuneb elektrienergia hind avatud turul, seejärel aga vajatakse infot konkreetsete uute elektrimüüjate ja nende pakkumiste kohta.

Värske seireuuringu põhjal on ligikaudu 40 000 inimest käinud elektrituru avanemise riiklikul veebilehel www.avatud2013.ee.

TNS Emor küsitles elektrituru avanemise seireuuringu jaoks juunikuus kõikjal üle Eesti personaalintervjuude käigus 500 inimest vanuses 15–74 aastat.

Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täielikult konkurentsile. Elektritarbijad saavad valida endale sobiva elektrimüüja ja hinnapaketi. Turu avanemine puudutab kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni.

bns

Juba neljandat suve Salme koolimaja kõrval toimuvad arheoloogilised väljakaevamised ei lõppenud ka sel aastal tühjade pihkudega, esmaspäeval turritas maapinnast välja uhke raudmõõk, mis asjaosaliste sõnul on Salme laeva puhul üsna haruldane, kirjutab Saarte Hääl.

“See on esimene kaheteraline mõõk, mille me loodame kätte saada tervelt,” märkis kaevetöödel oma praktikat läbi viiv Tartu ülikooli arheoloogiamagistrant Ragnar Saage.

Sel aastal kaevatakse paiga kõrvalt, kus kahel eelmisel aastal tuli välja muinaslaev, mis arvatakse olevat vanim teadaolev purjede abil liikunud alus Läänemerel ja dateeritakse ajahetke 13 sajandit tagasi.

Kuigi arheoloog Jüri Peets arvas enne kaevamisi, et sel aastal vaevalt midagi leitakse, saadi leidudele jälile juba üsna kaevamiste alguses. Peets muigas esmaspäeval, et see tõestab veelkord, et uskumisel ja teadusel pole midagi ühist, kirjutab Saarte Hääl.

Lisaks kõnealusele mõõgale on Saage sõnul leitud veel kolme mõõga tükid, samuti neli mängunuppu, nooleotsi, kilbineete ning inimese- ja loomaluid. Saage ütles, et kuigi 100 protsenti ei saa väita, et luud on pärit samuti laevast, annab inimese- ja loomaluude koos leidmine selleks suure tõenäosuse.

Ka Jüri Peets oli samal arvamusel, et kõik Salmelt leitud esemed kuuluvad ikkagi ühe ja sama sündmuse juurde, mitte ei ole sattunud ühte kohta erinevatel ajahetkedel.

Uue laeva väljatulemine on Saage arvates siiski vähetõenäoline, kuna kaevamistega on nüüd jõutud juba üsna madalale tasapinnale. Peets on sama meelt, kuid ütleb siiski, et eelmisel aastal oli ühel pool laeva üsna sügav pommiauk, nii et täiesti kindel ei saa veel milleski olla.

Kokku on Jüri Peetsi sõnul nüüdseks aastate jooksul leitud 43 inimese ja 40 mõõga jäänused.

bns