Eestis on puudu 316 politseiametnikku

Eesti praeguse sisejulgeoleku suurim probleem on tööjõu vähesus, mis omakorda on tingitud väikesest palgast, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui 2008. aastal sai politsei täiendavat raha motivatsioonitasudeks ja muuks ning keskmine sissetulek oli mõistlik, siis 2009. aasta algusest lõpetati igasugused tulemustasud, preemiad ja erakorralised lisatasud. Sama aasta poole aasta pealt vähendati astmepalka ja püsivaid lisatasud kaheksa protsenti. See viis kokkuvõttes selleni, et võrreldes 2008. aastaga langes 2009. aastal politseinike reaalsissetulek suurusjärgus 20 protsenti.

Praeguse seisuga saab väikese staažiga patrullpolitseinik kätte umbes 650 eurot kuus.

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort nõustus Päevalehega, et 600 eurot on sellise töö eest väga väike tasu ja sisejulgeolekusse tuleb raha juurde panna.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Raivo Küüt tõdes, et palgatõusu peale tuleb mõelda, sest pikaajaline alamotiveeritus ei mõju hästi. Tema sõnul aitab politseinike töölt lahkumine natuke kaasa sellele, et vabade kohtade mittetäitmise arvel saab väikest palgatõusu tekitada.

„ Sügise vaatame kui suur see kohtade arv saaks olla, kui räägime masueelse palgataseme taastamisest. Et saaks rohkem ressursse välitöödele suunata, kaotame teatud struktuurid ära,“ ütles Küüt.

Siseministri kinnitatud kohtade arv aga on oluliselt suurem, kui PPA-s tegelikult inimesi praegu tööl on. 1. juuni seisuga on PPA-s täidetud 5848 kohta, vaba on 316 politseiametniku ning 130 teenistuja kohta.

Ka siseminister Ken-Marti Vaher ütles Päevalehele, et politseinike palka tuleb tõsta. „2012. aastal sai siseministeeriumi valitsemisala konkreetseteks tegevusteks juurde 10 miljonit eurot, millest said ka personalikuludeks lisaraha nii päästeamet kui PPA,“ sõnas ta. „Saan kinnitada, et sisejulgeoleku valdkonna töötajate motiveerimine on ministeeriumi prioriteet.“

BNS