EESTI UUDISED BNS

Eesti toetab tõhusa relvakaubandusleppe sõlmimist

Eesti toetab tugeva, tõhusa ja universaalse rahvusvahelise relvakaubanduslepingu sõlmimist, mis seaks relvavedudele ühtsed ja võimalikult kõrged rahvusvahelised standardid.

Eesti delegatsiooni juht ja alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Margus Kolga ütles esmaspäeval New Yorgis alanud rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimistel, et Eesti toetab tugeva, tõhusa ja universaalse leppe sõlmimist, mis seaks relvavedudele ühtsed, võimalikult kõrged rahvusvahelised standardid, mida riigid oma tarneotsuste tegemisel arvesse võtaksid ning mis suurendavad riikide vastutust relvatarnete eest ja vedude läbipaistvust, teatas välisminsiteerium BNS-ile.

„Samuti on Eesti jaoks oluline inimõiguste aspekt, sest lepingu sõlmimine aitaks ära hoida relvatarneid, mis rikuvad inimõigusi, rahvusvahelist humanitaarõigust ja relvaembargosid,“ märkis Kolga. Lisaks aitaks rahvusvaheline leping ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamise kaudu paremini võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning aitaks vähendada ka tsiviilohvreid konfliktipiirkondades.

Kolga sõnul oleks tegemist esimese juriidiliselt siduva rahvusvahelise lepinguga riikide vahel, mis seaks tavarelvade impordile, ekspordile ja vedudele ühised rahvusvahelised standardid. Ta tõdes, et hetkel ei reguleeri tavarelvade tarneid ükski rahvusvaheline konventsioon.

Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu läbirääkimised kestavad New Yorgis 27. juulini.

bns

Politsei tabas 290-kilomeetrise tunnikiirusega põgenenud mootorratturi

Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsjad pidasid laupäeval kinni mootorratturi, kes põgenes politsei eest kohati 290-kilomeetrise tunnikiirusega.

Laupäeval kella 18.30 paiku märkas Jõhvi patrulltoimkond Jõhvi-Tartu-Valga maantee 21. kilomeetril väga suurel kiirusel liikuvat mootorratturit, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Patrulli märgates hakkas mootorrattur küll pidurdama, kuid lisas seejärel gaasi. Pidurdamise hetkel fikseerisid politseinikud mootorratta kiiruseks 152 km/h.

Patrull otsustas mootorratturi kontrolliks peatada ning järgnes sellele, lülitades peatumismärguandeks sisse sinise-punase vilkuri ja helisignaali . „Mootorrattur ei peatunud ja jätkas suurel kiirusel sõitu Tartu suunas. Sirgetel teelõikudel, kus piirkiiruseks oli 90 km/h, küündis mootorratturi kiirus kuni 290 km/h,“ rääkis sündmusest Jõhvi politseijaoskonna välijuht Aleksandr Urb.

„Mootorratast juhtinud 29-aastane Aimar muutis olukorra äärmiselt kriitiliseks, jõudes meeletul kiirusel Iisaku alevikku. Nimelt üritas mees suurel kiirusel teha manöövrit alevikku sisse pööramiseks, aga kuna kiirus oli selleks liiga suur ning ta ei jõudnud vajalikul määral oma sõiduvahendit aeglustada, oleks mees äärepealt teelt välja sõitnud,“ sõnas Urb.

Mootorrattur suutis oma sõiduriista viimasel hetkel kontrolli alla saada ning jätkas seejärel põgenemist. Viimase kiiruskatse tegi ta Iisaku alevikus, kus patrull fikseeris mootorratta kiiruseks 50 km/h alas 163 km/h.

16 kilomeetrit kestnud põgenemine sai lõpu tänu sellele, et Iisaku alevikus ei olnud Aimaril võimalik eesolevast sõidukist möödasõitu sooritada, mistõttu pööras mees kõrvalteele ja jäi seisma.

Patrullile selgitas Aimar oma ohtlikku teguviisi sellega, et kuna ta ületas oluliselt lubatud kiirust ning kartes karistada saada, pidas õigeks patrulli eest põgenemist.

Patrull koostas Aimarile väärteoprotokolli ja kuna tegemist oli äärmiselt ohtliku liikluskäitumisega, peeti mees kuni kohtuistungini kinni.

Esmaspäevase kohtuotsusega määrati 29-aastasele Aimarile karistuseks kaks päeva aresti ja jäeti kolmeks kuuks juhtimisõiguseta.

Käesoleval kuul pöörab politsei liiklusjärelevalvet tehes erilist tähelepanu piirkiirusest kinnipidamisele, sest kiiruseületamine on üks neid riskikäitumisi, mille tagajärjeks võib olla inimohvritega liiklusõnnetus.

bns

Parlamendierakondadest on maksuvõlg Keskerakonnal

Parlamendierakondadest on ainsana maksuvõlad Keskerakonnal, kel on võlgasid kokku üle 10 000 euro.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on Keskerakonnal maksuvõlgasid kokku 10 198 eurot, millest intresse ollakse võlgu 187 eurot, sotsiaalmaksu 5872 eurot ja kinnipeetud tulumaksu 3220 eurot.

Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul maksuvõlad puuduvad.

Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 3,24 eurot ning lisatud märge, et maksukorralduse seaduse kohaselt on maksukohustuse määramise korral maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud.

Ka Konservatiivsel Rahvaerakonnal ja Erakonnal Eestimaa Rohelised puuduvad maksuvõlad.

bns

Politsei tuvastas Võrus majadelt riigilippe varastanud mehed

VTLõuna prefektuuril õnnestus avalikkuse abiga tuvastada kaks meest, kes varastasid 24. juuni öösel Võrus majadelt riigilippe ja jäid turvakaamerate vaatevälja.

24. juuni öösel kella 3 paiku sattusid Võru linna turvakaameratesse kaks meest, kellel olid käed riigilippe täis. Patrullpolitseinikud asusid peagi isikuid jälitama, kuna soovisid kontrollida lippude päritolu, ent kaamerasilma jäänud mehed olid juba linnatänavalt kadunud.

Olümpiamängude väärtuslikumad ülekanded kolivad TV3 eetrisse

Tänavuste Londoni olümpiamängudega saab otsa harjumuspärane süsteem, et kõiki ülekandeid näidatakse Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalitest, kuna telekanal TV3 hankis avalikul konkursil väärtuslikumad ülekandeõigused endale, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Rahsvaheline olümpiakomitee otsustas loobuda alates 2014. aasta Sotši talimängudest põhimõttest, et suurte spordiülekannete vahendajaiks on üldjuhul Euroopa Ringhäälingute Liit EBU ja selle liikmed ehk Eestis vastavalt ERR. Nüüd tegeleb ülekandeõiguste müügiga spetsiaalselt selleks loodud organisatsioon ja pakkumisi saavad teha ka erakanalid. Eestist osalesid oktoobris alanud konkursil ERR, Kanal 2 ja TV3. TV3 esitas parima pakkumise tippalade näitamiseks ja saab selle õiguse nii Sotši talimängudel kui ka Rio de Janeiro suvemängudel. Ülejäänud ülekanded jäävad ETV-le, kirjutab Eesti Päevaleht.

ETV sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer esmaspäeval konkursitulemust kommenteerida ei tahtnud, viidates, et ametlikku teadet ülekandeõiguste kohta pole veel tulnud.

ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp märkis ajalehele, et teemat ERR-i uue nõukogu koosolekul ei arutatud, kuid uuris juhatuse käest olümpiaülekandeid puudutava informatsiooni järele. Ta selgitas, et olümpiamängude ülekandeõiguste konkursil sai teha pakkumise kuues kategoorias: ava- ja lõputseremoonia, üks tippala, kõik teised alad, internetis näitamise õigus, mobiiltelefonis näitamise õigus ja raadioülekanded. TV3 võitis Uudelepa sõnul pakkumise teises kategoorias ja saab näidata kanalile kõige meelepärasemat spordiala. Ava- ja lõputseremoonia ning kõigi teiste võistlusalade ja raadioülekannete õigused jäävad Uudelepa kinnitusel ERR-ile. Interneti- ja mobiiliülekannete õigusi liiga madala pakkumise tõttu veel välja ei jagatud.

TV3 juhatuse esimees Priit Leito ütles, et kuigi andmed ei ole veel ametlikud, soovivad nad 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudelt näidata kindlasti kergejõustikku. „Selle põhimaht on märkimisväärselt suurem kui teistel aladel ja eelkõige seostub olümpia eestlastel ikkagi kergejõustikuga,” põhjendas Leito valikut ja avaldas lootust, et selleks ajaks on heas vormis ka Eesti noored tähed, mis tooks juurde palju vaatajaid.

2014. aasta Sotši olümpial on valiku tegemine Leito sõnul raskem, kuid ilmselt eelistab kanal ikkagi murdmaasuusatamist. Põhjus, miks TV3 valikus veel lõpuni kindel pole, seisneb selles, et võib-olla on mõne teise ala tunnimaht suurem. Suusatamise kasuks räägib aga eestlaste armastus ala vastu ja vaatajate suur hulk. „Sotšini on veel aega ja meie sprindimeeskond võib selleks ajaks väga hea olla,” lisas Leito Eesti Päevalehele.

Leito kinnitas, et olümpiamängude vahel näeb reklaami, kuid selle täpset mahtu ta öelda ei osanud. Tema sõnul vaatajad aga selle pärast, et oluline osa võistlustest nägemata jääks, siiski muretsema ei pea. Olümpiamängude teleülekande õigustele pakkumist tehes arvestas TV3 ka reklaamirahaga, sest see saab üheks oluliseks allikaks ülekandeõiguste eest tasumisel.

Pakkumisega seonduvatest rahanumbritest Leito esmaspäeval rääkida ei tahtnud, kuid märkis: „Kindlasti me loodame, et selleks ajaks on reklaamiturg paremas seisus ja lootust on teenida rohkem raha reklaamilt.”

ERR kulutab tänavuste Londoni suveolümpiamängude ülekandmiseks 780 000 eurot ja Agu Uudelepa sõnul jääb pakkumine, mille ERR olümpia ülekandeõiguste konkursil kandideerides tegi, samasse suurusjärku kui eelmistel aastatel.

bns

Ilmajaam prognoosib tõelist suvesooja alles juuli lõpuks

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut prognoosib tõelist suvesooja alles juuli lõpuks, kuu esimene pool on aga pigem vihmane.

Juulikuu õhutemperatuur tervikuna kujuneb normilähedaseks ehk jääb 16,2-17,5 kraadi piiresse. Sademeid võib aha tavapärasest enam tulla. Esimesel dekaadil toob õhuvool lõunakaarest nii mõõdukate temperatuuridega parasvöötmelist kui südasuvist lähistroopilist sooja. Ülekaalus on madalrõhkkondade mõju ja vihmahooge on üsna sagedasti.

Teisel dekaadil on ilm ikka muutlik. Üle Läänemere ümbruse liiguvad vaheldumisi vihmapilvedest ümbritsetud madalrõhulohud ja kuivema ilmaga kõrgrõhuharjad. Õhutemperatuur võib tavapärasest veidi madalam olla.

Kolmandal dekaadil on eeldatavalt tugevnemas kõrgrõhkkond. Saju tõenäosus on sel juhul väike ja termomeetrinäidud tõusevad 25 soojakraadi ümbrusse. Kui aga Kesk-Euroopas jääb tsüklonaalne protsess domineerima, siis võivad ka Eestini jõuda intensiivsete sadudega madalrõhulohud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD