EESTI UUDISED BNS

Luterlik kirik sai 2011. aastal annetusi üle miljoni euro

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) sai 2011. majandusaasta aruande kohaselt annetusi ja toetusi kokku 1 035 873 eurot.

Kokku teenis kirik 5 519 102 eurot tulu, millest lisaks annetustele ja toetustele moodustasid osa ka muu hulgas kirikumaksud 179 584 eurot ning üüri- ja renditulud 131 423 eurot.

EELK ise on annetusi jaganud 342 208 eurot. Tööjõukulud kokku moodustasid 605 103 eurot.

Kohustusi on EELK-l kokku 4 248 320 eurot, millest lühiajalised kohustused on 787 856 eurot ja pikaajalised kohustused 3 460 464 eurot. Viimastest 1 913 008 eurot moodustavad pikaajalised pangalaenud.

Võlakohustusi on EELK-l 668 196 eurot, maksuvõlgu on 18 592 eurot.

31. detsembri 2011. aasta seisuga oli kirikus liikmeid kokku 163 585, kellest annetajaliikmeid 32 980. Ristimisi viidi läbi 2032, leeritati 1434 inimest ning laulatati 325 paari. Abielusid registreeriti 227.

Jumalateenistusi peeti kokku aasta jooksul 15 632.

bns

Vanemahüvitise ülempiir kerkib 90 euro võrra

Eelmise aasta majandus- ja sissetulekute kasv tõstab järgmisel aastal vanemahüvitise ülempiiri 90 euro võrra 2234 euroni.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse 2013. aastaks Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 744,73 eurot, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile. See omakorda tähendab, et vanemahüvitise ülempiiriks saab 2234,19 eurot, mis on 90 euro võrra suurem kui sel aastal ent jääb jätkuvalt alla 2010. aastal kehtinud 2257 euro suurusele ülempiirile.

Reeglid, mille alusel vanemahüvitise ülempiir arvutatakse, tulenevad otseselt vanemahüvitise seadusest. Eelnõu sätestab 2013. aastaks Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 744,73 eurot. See summa on aluseks vanemahüvitise maksimaalse suuruse arvutamisel.

Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

Vanemahüvitise saajatel, kellel tekib õigus hüvitisele aastal 2013, on hüvitise maksimaalne suurus seega 3 x 744,73 = 2234,19 eurot. Maksimumhüvitist makstakse isikule, kelle keskmine ühe kuu tulu 2012. aastal on selle summaga võrdne või sellest suurem. Varasemalt maksimaalses suuruses määratud hüvitisi ümber ei arvutata.

Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2013.

Hüvitise ülempiir langes aastatel 2011 ja 2012, kajastades vastavalt varasemat keskmise palga langust. 2013. aastal ülempiir tõuseb ning see tuleneb otseselt keskmise palga kasvust 2011. aastal. 2012. aastal on vanemahüvitise ülempiiriks 2 143,41 eurot. Maksimaalses suuruses hüvitise saajaid on ligikaudu kolm protsenti kõikidest hüvitise saajatest.

2012. aastal suurenes ka alampalga muutusega seoses vanemahüvitis alampalga määras varasemalt 278,02 eurolt 290 eurole.

bns

Pevkur arutas MTA-ga vajaduspõhiste peretoetuste määramise võimalusi

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on arvamusel, et kavandatav peretoetuste reform nõuab tihedat koostööd erinevate osapoolte vahel.

„Võtmeküsimuseks on, kes ja kuidas hakkab määrama suurema toetuse saajate ringi et täiendavad peretoetused jõuaksid just abivajajani,“ ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur pärast seda, kui sotsiaalministeeriumi ametnikud sellel nädalal olid arutanud vajaduspõhiste peretoetuste määramise võimalusi maksu- ja tolliametiga (MTA).

Minister kinnitas sotsiaalministeeriumi teates, et lisaks maksu- ja tolliametile on peretoetuste reformi elluviimisel oluline roll omavalitsuse sotsiaaltöötajatel, kes teavad kõige paremini, millised lastega pered enim abi vajavad.

„Ilmselt peame arvestama ka vajadusega vältida võimalikke pettusi ja toetusraha väärkasutamist,“ sõnas Pevkur.

Sotsiaalministeerium hakkab juba lähiajal täpsemalt analüüsima, kuidas täiendavate toetuste maksmise põhimõtteid rakendada ning millist sissetulekupiiri lisatoetuse arvestamisel aluseks võtta.

„Selgitamist vajab kas lastega perede täiendav toetamine peaks olema leibkonnapõhine või bioloogiliste vanemate sissetulekute põhine. Need kaks gruppi ei pruugi lastega perede puhul alati kattuda,“ rääkis Pevkur.

bns

Toyota on 2. aastat keskkonnasõbralikuim bränd

Toyota on Interbrandi raportis „Best Global Green Brands” teist aastat järjest esikohal

Toyota säilitas esikoha teises aastaraportis „Best Global Green Brands”, mille Interbrand täna avaldas. Selles raportis võrreldakse avalikult kättesaadavate andmete ja teabe põhjal avalikkuse tunnetust kaubamärgi keskkonnasäästlikkusest (ehk rohelisest kuvandist) tegelike keskkonnanäitajatega.

Interbrandi sõnul tuleneb ettevõtte edu iga-aastases raportis sellest, et Toyotas on jätkusuutlikkus endiselt juhtkonna üks peamine prioriteet. Samuti märgib Interbrand, et ettevõtte tõelise eduloo taga on kindlasti ka asjaolu, et 15 aastat pärast esmaesitlust on maailma esimene masstoodangus olev täishübriidmudel Toyota Prius laienenud kõikehõlmavaks tooteperekonnaks.

2012. aasta aprilli lõpus ületas ettevõtte täishübriidsõidukite üleilmne müük 4 miljoni künnise, sh müüdi Euroopas ligi 430 000 ühikut. 2012. aastal plaanib Toyota Europe suurendada Toyota ja Lexuse täishübriidsõidukite turuosa 14%-ni. Praegu on see umbes 10%.

Alates sellest aastast kuuluvad Euroopas Toyota Priuse tooteperekonda Toyota Prius, seitsmekohaline Toyota Prius+ ja Toyota Prius Plug-in Hybrid, mis toovad Priuse keskkonnaeelised paljude kliendirühmadeni. Tänu Euroopas valmistatud Toyota Yaris Hybridi hiljutisele esmaesitlusele on vaikuse revolutsioon jõudnud ka Euroopa B-segmenti.

Jätkates püüdlusi töötada välja ülim ökoauto, pühendub Toyota jätkusuutlikus tegevuses endiselt oma 360° lähenemisele, et vähendada süsinikuheidet kogu tootmis- ja müügiprotsessis. Lisaks pingutab ettevõte loodusvarude säästmise nimel, soodustades materjalide taaskasutamist ja ringlust.

bns

Reformierakond kaalub liikmemaksu kogumiseks otsekorraldust

Reformierakond on kaalumas võimalust lubada liikmetel sõlmida liikmemaksu tasumiseks otsekorralduslepinguid, kirjutab Postimees.

Neli parlamendierakonda kokku said liikmemaksudena 57 000 eurot ehk umbes poolteist eurot ühe liikme kohta aastas.

Parteide kogutulust moodustasid liikmemaksud Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas 1,47 protsenti, Keskerakonnas 0,73 protsenti, Reformierakonnas 0,59 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liidus 0,58 protsenti.

Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke sõnul võiksid liikmemaksud moodustada erakonna üldeelarvest suurema osa. "Üheks mõtteks on lähitulevikus seada sisse võimalus liikmetel erakonnaga sõlmida otsekorralduslepinguid, mis annavad võimaluse liikmemakse maksta mugavalt,“ sõnas ta.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal märkis, et liikmemaksu maksmine sõltub peamiselt piirkonna juhatuse ning juhi usinusest – kas maksu kogumisega tegeletakse pidevalt ja järjekindlalt.

Kui liikmemaksu tasumata jätnud reformierakondlased ei saa erakonna juhtorganitesse kandideerida ega hääletada, siis Keskerakond selliseid meetmeid ei rakenda, kirjutab Postimees.

bns

Riik pikendab veelkord mopeedide registreerimise tähtaega

vtKuna vähemalt pooled mopeedidest on endiselt registreerimata, pikendatakse taaskord nende registreerimise tähtaega, kirjutab Eesti Päevaleht.

2010. aasta sügisel teatas maanteeamet, et kõik mopeedid tuleb liiklusregistris arvele võtta 2012. aasta jaanuariks. Hiljem seati uueks tähtajaks 1. juuli, seega peaks pühapäevaks kõik mopeedid arvel olema.

Reedese seisuga olid aga registreeritud vaid pooled mopeedid ja liikluskindlustus on veelgi vähematel. Seega on riik otsustanud mopeediomanikele taas vastu tulla ja majandusministeeriumi kooskõlastusele saadetud määruse eelnõu jõrgi pikenevad mopeedide registreerimise leebemad nõuded aasta lõpuni, kirjutas Eesti Päevaleht.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD