Toyota on Interbrandi raportis „Best Global Green Brands” teist aastat järjest esikohal

Toyota säilitas esikoha teises aastaraportis „Best Global Green Brands”, mille Interbrand täna avaldas. Selles raportis võrreldakse avalikult kättesaadavate andmete ja teabe põhjal avalikkuse tunnetust kaubamärgi keskkonnasäästlikkusest (ehk rohelisest kuvandist) tegelike keskkonnanäitajatega.

Interbrandi sõnul tuleneb ettevõtte edu iga-aastases raportis sellest, et Toyotas on jätkusuutlikkus endiselt juhtkonna üks peamine prioriteet. Samuti märgib Interbrand, et ettevõtte tõelise eduloo taga on kindlasti ka asjaolu, et 15 aastat pärast esmaesitlust on maailma esimene masstoodangus olev täishübriidmudel Toyota Prius laienenud kõikehõlmavaks tooteperekonnaks.

2012. aasta aprilli lõpus ületas ettevõtte täishübriidsõidukite üleilmne müük 4 miljoni künnise, sh müüdi Euroopas ligi 430 000 ühikut. 2012. aastal plaanib Toyota Europe suurendada Toyota ja Lexuse täishübriidsõidukite turuosa 14%-ni. Praegu on see umbes 10%.

Alates sellest aastast kuuluvad Euroopas Toyota Priuse tooteperekonda Toyota Prius, seitsmekohaline Toyota Prius+ ja Toyota Prius Plug-in Hybrid, mis toovad Priuse keskkonnaeelised paljude kliendirühmadeni. Tänu Euroopas valmistatud Toyota Yaris Hybridi hiljutisele esmaesitlusele on vaikuse revolutsioon jõudnud ka Euroopa B-segmenti.

Jätkates püüdlusi töötada välja ülim ökoauto, pühendub Toyota jätkusuutlikus tegevuses endiselt oma 360° lähenemisele, et vähendada süsinikuheidet kogu tootmis- ja müügiprotsessis. Lisaks pingutab ettevõte loodusvarude säästmise nimel, soodustades materjalide taaskasutamist ja ringlust.

bns

Reformierakond on kaalumas võimalust lubada liikmetel sõlmida liikmemaksu tasumiseks otsekorralduslepinguid, kirjutab Postimees.

Neli parlamendierakonda kokku said liikmemaksudena 57 000 eurot ehk umbes poolteist eurot ühe liikme kohta aastas.

Parteide kogutulust moodustasid liikmemaksud Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas 1,47 protsenti, Keskerakonnas 0,73 protsenti, Reformierakonnas 0,59 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liidus 0,58 protsenti.

Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke sõnul võiksid liikmemaksud moodustada erakonna üldeelarvest suurema osa. "Üheks mõtteks on lähitulevikus seada sisse võimalus liikmetel erakonnaga sõlmida otsekorralduslepinguid, mis annavad võimaluse liikmemakse maksta mugavalt,“ sõnas ta.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal märkis, et liikmemaksu maksmine sõltub peamiselt piirkonna juhatuse ning juhi usinusest – kas maksu kogumisega tegeletakse pidevalt ja järjekindlalt.

Kui liikmemaksu tasumata jätnud reformierakondlased ei saa erakonna juhtorganitesse kandideerida ega hääletada, siis Keskerakond selliseid meetmeid ei rakenda, kirjutab Postimees.

bns

Kuna vähemalt pooled mopeedidest on endiselt registreerimata, pikendatakse taaskord nende registreerimise tähtaega, kirjutab Eesti Päevaleht.

2010. aasta sügisel teatas maanteeamet, et kõik mopeedid tuleb liiklusregistris arvele võtta 2012. aasta jaanuariks. Hiljem seati uueks tähtajaks 1. juuli, seega peaks pühapäevaks kõik mopeedid arvel olema.

Reedese seisuga olid aga registreeritud vaid pooled mopeedid ja liikluskindlustus on veelgi vähematel. Seega on riik otsustanud mopeediomanikele taas vastu tulla ja majandusministeeriumi kooskõlastusele saadetud määruse eelnõu jõrgi pikenevad mopeedide registreerimise leebemad nõuded aasta lõpuni, kirjutas Eesti Päevaleht.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul olid sel ülemkogul tehtud euro tulevikku puudutavad otsused head ja tasakaalukad ning Eesti võib tippkohtumise tulemustega rahul olla.

"Ülemkogul vastuvõetud otsused on Euroopa Liidu (EL) kui terviku huvides, nad on eurotsooni tugevdamise huvides ja nad on loomulikult sel juhul ka Eesti huvides," kommenteeris Ansip BNS-ile.

Ansipi sõnul tekitasid vaidlusi pea kõik ülemkogul arutlusel olnud küsimused, kuid pärast teravaid vaidlusi saadi heale kokkuleppele.

Eesti jaoks kõige olulisema küsimusena tõi peaminister välja arutelud mitme-aastase eelarveraamistiku üle. "Selles küsimuses me olime edukad oma murede teadvustamisel."

"Euroopa Komisjoni pakutud pakett, mida väga hästi arendati edasi Taani eesistumise ajal, on võrreldes praeguse finantsperspektiiviga märksa enam suunatud üle-Euroopaliste eesmärkide saavutamisele," märkis peaminister.

Ansipi hinnangul on selles kavas ka piiriüleste taristuprojektide osa täiesti arvestatav. "Euroopa Ühendamise Rahastu on kava üks paremaid osasid. Me oleme soovinud olla enam lõimunud erinevate Euroopa riikidega ja nüüd peame rohkem tähelepanu pöörama taristutele, sellele füüsilisele lõimumise poolele," kommenteeris ta.

Tegemist oli esimese uue eelarvekava aruteluga ülemkogu tasemel, arutelu jätkub oktoobris. Sügisel lähevad kõnelused peaministri sõnul kindlasti ka märksa kriitilisemaks. "Ma loodan, et detsembris jõuame kokkuleppele. Seda, et pinged ei süvene, ma seitsme aasta tagustele mälestustele tuginedes, kindlasti ei eelda. Kindlasti neid pingeid tuleb."

Eelarve läbirääkimistel on Eestil kaks teemade ringi, milleks on ühtekuuluvuspoliitika ning põllumeeste otsetoetused. Ansipi sõnul on Eesti praegu rahul sellega, et "meie muret on mõistetud."

Põllumeeste otsetoetustest rääkides märkis Ansip, et Baltimaade otsetoetuste tase on ülekohtuselt madal võrreldes väga paljude teiste EL-i liikmesriikidega. "Me ei taotle selles küsimuses mitte rohkem raha, vaid soovime võrdset kohtlemist."

"Võrdse kohtlemisega praktikas on muidugi nii, et paljude Lääne-Euroopa riikide jaoks ei ole avaliku arvamuse tõttu võimalik otsetoetusi sendigi võrra vähendada, seega lahenduseks kujuneb ilmselt Eesti põllumeeste otsetoetuste taseme tõus," selgitas Ansip.

Üks ülemkogul arutlusel olnud küsimuste ring oli seotud ka komisjoni antud riigipõhiste soovitustega. "Eesti võtab neid soovitusi väga tõsiselt ja usun, et oleme suutelised neid väga suures osas ka rakendama. Kindlasti ei võta me neid soovitusi kui tohutut kriitikat," kommenteeris peaminister.

Neljapäeva öösel leppisid EL-i valitsusjuhid kokku ka umbkaudu 120 miljardi euro suuruses kasvupaktis. "Kasvupaktiga on nii, et kõik, mis puudutab siseturu arendamist, digitaalse ühtse turu arendamist ja tööhõive suurendamist, siis see on kõik nii Euroopa kui terviku ja Eesti huvides," selgitas Ansip.

Paljude riikide jaoks olid Ansipi sõnul kasvupaktis aga olulisemad lühiajalisemad meetmed, nagu näiteks Euroopa Investeerimispanga kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra või projektivõlakirjade rakendamine, mis Eestile aga tema väiksuse tõttu väga olulised ei ole.

Pangaliidu teema on Ansipi sõnul aga ka Eesti jaoks oluline, kuigi siinses regioonis on piiriülene pangandusjärelevalve hästi arenenud. Ülemkogul otsustati ka, et toimiv piiriülene pangandusjärelevalve saab mitmete toetusmeetmete eelduseks. "Kui järelevalvet ei ole, siis ei saa ka abivahendeid."

Mis institutsioon järelevalvega tegelema hakkab on Ansipi sõnul veel diskussiooni küsimus, kuid kindlasti on selles kaasatud Euroopa Keskpank.

Kommenteerides küsimust, et stabiilsusmehhanisme hakatakse kasutama pankade rekapitaliseerimiseks, märkis Ansip, et lootusetute pankade turgutamiseks Euroopa maksumaksja raha kindlasti kasutama ei hakata. "Rekapitaliseeritakse ikka neid panku, millel on tulevikku ja mille suhtes prognoosid on head."

"Elujõulised pangad vajavad kriisi üleelamiseks abi ja sellist abi on EL ka valmis andma näiteks Hispaania pankadele, aga sellise abi eelduseks on tugeva piiriülese pangandusjärelevalve olemasolu. Kui ei ole sõltumatut hinnangut pankade elujõulisuse kohta, siis ei tasu neil ka abiga arvestada," lisas ta.

EFSF-i ja ESM-i põhikirjas Ansipi kinnitusel mingeid muutusi tulemas ei ole.